Kuma uudiste ajaveeb

29.7.05

Koerulased kogunevad homme 39. Väinjärve veepeole

1967. aastast toimuv ettevõtmine jätkab ka sel aastal ümberjärvejooksu ja üle järve ujumise traditsiooni, toimub ka rammumeeste võistlus. Kavas on vettehüpped, kanuuralli ja näkivõistlus, lastele korraldatakse magusad olümpiamängud.

Õhtul esineb ansambel Meie Mees ja toimub tuleshow.

Vallavanem Jaago Kuriks rääkis raadiole, et sel aastal oodatakse kuni 4000 osalejat. Kuriksi sõnul on Väinjärve veepeo populaarsuse võti see, et Koeruga seotud inimesed on harjunud veepeol käima ja tulevad kindlasti ka sel aastal koos sõpradega kohale.

Arvo Sarapuu kandideerib Roosna-Alliku volikogusse

Ettevõtja Arvo Sarapuu kandideerib kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirjas Roosna-Alliku vallavolikogusse.

Sarapuu rääkis raadiole, et teda sunnib poliitikasse minema mure koduvalla tuleviku pärast. Ta ütles, et loodab volikogus tõestada, et ka väikesel vallal on koht päikese all.

Sarapuu peab oluliseks, et Roosna-Allikul oleks oma vallavanem ja omavalitsus jätkaks iseseisvana, tehes naabritega koostööd. Talle teeb muret, et Järvamaa on ainus Eesti maakond, mis sel sügisel toimuvate valimiste järel väiksemaks jääb, kuna Lehtse liitub Tapa vallaga. Sarapuu ütles, et peab tähtsaks, et Järvamaa koos püsiks.

Sarapuu on kuulunud 90. aastate lõpus Roosna-Alliku külanõukogusse, mille töös osales ta paar kuud, kuni kinnitati Järva maavanemaks.

Arvo Sarapuu ei ole end erakondlikult sidunud, Keskerakonna nimekirjas kutsus ta kandideerima pragune Roosna-Alliku volikogu esimees Aivar Tubli.

Oisu vallas hukkus metsatööline

Täna hommikul hukkus Oisu vallas Rulli teeristis Rabaääre kinnistul puid langetanud mees. 55- aastane Oisu valla elanik Vello oli läinud üksi metsa tööle ning mootorsaega oma jalga vigastanud.

Kell 10. 20 teatas vigastatud töölise leidnud metsaomanik õnnetusest häirekeskusse. Kell 10.33 kohale jõudnud kiirabi ei suutnud palju verd kaotanud mehe elu enam päästa.

Hukkunud Vellol oli metsas kaasas ka mobiiltelefon, kuid see oli temast umbes 50 meetri kaugusel ning ta ei suutnud vigastatult selleni jõuda.

Kultuuriakadeemia kaasatakse Vargamäe projektidesse

Kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalaja ütles pärast kohtumist Vargamäe muuseumi juhataja Eduard Ubalehe ja Albu vallavanema Kalju Kertsmikuga, et näeb ühistööl tulevikku, sest Vargamäe on märk, mis omab ikka veel jõudu, aitamaks eestlase identiteeti taastada ja hoida.

Vallavanem rääkis raadiole, et esimesi ühiseid ettevõtmisi plaanitakse järgmisesse aastasse, kui möödub 80 aastat “Tõe ja õiguse” esimese osa ilmumisest ning 70 aastat Tammsaare ausamba püstitamisest Järva–Madisele. Kavas on korraldada “Tõe ja õiguse” päev, lavastada Vargamäe rehetares teose põhjal etendus ning korraldada rahvuslike tehnoloogiate päev.

Lepe, milles kirjas kooli, valla ja muuseumi ühise tegutsemise kava, plaanitakse alla kirjutada selle aasta lõpus.

Anzori Barkalaja peab paberist tähtsamaks, et inimeste vahel tekiksid sidemed, mille kaudu on võimalik säilitada ja taastada eestlaste meelelaadi.

Viljandi kultuuriakadeemia teeb praegu koostööd kirjandusmuuseumiga, Eesti Rahva muuseumiga ning Muhu-, Viljandi- ja Heimtali muuseumitega.

28.7.05

Sõnnikulõhna Paides hakkab hindama haisukomisjon

Keskkonnateenistus paneb kokku haisukomisjoni, et see hindaks Väätsa Agro põldudelt Paidele tulevat lõhna.

Juhataja Tiit Tuuleveski rääkis raadiole, et Väätsa Agro on asunud kesakünni eel Kirna lähedal Siugametsa põldudele sõnnikut laotama. Kuna tuul on läänekaartest, siis puhub see lõhna Paidesse.

Keskkonnainspektsiooni Järvamaa osakonna inspektor Maarja Jüris rääkis raadiole, et sõnnikulaotamisel järgitakse kõiki keskkonnanõudeid. Samas on läänetuule ja madalrõhkkonna tõttu Paides mitmendat päeva ebameeldiv lõhn.

Inimesed on selle üle kaevates helistanud Väätsa Agrosse, Paide linnavalitusse, keskkonnateenistusse ja keskkonnainspektsiooni.

Keskkonnateenistuse peaspetsialist Jaanus Nilp ütles, et on sunnitud haisukomisjoni kokku kutsuma, et see võiks nuusutades hinnata, kas Väätsa Agro peab põllutöö peatama, või mitte.

Nilp rääkis raadiole, et välisõhu kaitse seadus kohustab teda juhul, kui inimesed kaebavad, kutsuma kokku komisjoni lõhna hindamiseks.

Tuuleveski ütles, et põldudel töötab praegu kaks sõnnikulaotajat. Kesakünniks on tema sõnul parim aeg ning Väätsa Agro loodab sõnniku laotamise ja sissekündmise lõpetada paari nädala jooksul.

Jaanus Nilp ütles, et alustab haisukomisjoni moodustamist homme, selle koosseisu peab heaks kiitma keskkonnaminister.

Muuseum avab näituse, mida sai vaadata 99 aastat tagasi

1906. aasta 31. juulil avati Järvamaa muuseumi esimene ajutine näitus "August Georg Wilhelm Pezoldi maalid". Sel pühapäeval avatakse muuseumi 100. aastapäeva tähistamiseks väljapanek sama autori töödest.

Muuseumi teadur-pedagoog Helve Huttunen rääkis raadiole, et seal on kunstimuuseumist saadud töid, samuti pilte ajaloomuuseumist ning Järvamaa muuseumi enda kogust. Näituse akvarellidel on vaated Haapsalu, Viljandi ja Paide kindluste varemetele, portreed ja üks perepilt.

Huttuneni sõnul võib oletada, et üks aastapäevanäituse piltidest oli muuseumis vaadata ka 99 aastat tagasi. Maal „Pime kerjus” jõudis ajaloomuuseumisse läbi kirjandusühingu, mis oli kunagi Paides olnud piltide omanik.

19. sajandi esimeses pooles tegutsenud baltisaksa kunstniku töid on Huttuneni teada palju kopeeritud, Pezoldi pildid rahvariietes eestlastest on jõudnud mitmetesse raamatutesse. Järvamaal on Pezoldi töödest vaadata Türi Püha Martini kiriku altarimaalid “Püha õhtusöömaaeg” ja “Kristus ristil”.

Järvamaa muuseum plaanib korraldada septembris loenguid Pezoldi tutvustamiseks, aastapäevanäitus jääb vaadata 13. oktoobrini.

Kinobuss näitab sel aastal filme Koerus

Kõiki Eesti maakondi läbiv tuur algab homme Narva- Jõesuus ja lõpeb kahe nädala pärast Palamusel. Koerus saab filme vaadata järgmise nädala laupäeval.

Kinobussi tuuril on sel aastal tavalisest rohkem filme lastele ja noortele. Tuuritutvustuse järgi seatakse üles laste- ja noortefilmide telk ning vaadata on tudengifilmide programm. Seal saab näha Pimedate Ööde Filmifestivalil näidatud noortefilme.

Filmitöötoas saab ise teha mängu- ja animafilme ning toimuvad filmiteemalised loengud. Koerus kõneleb filmihuvilistele režissöör Jaak Kilmi, ta räägib lavastusprotsessist ja sellest, kuidas ja miks film kujuneb.

Kinobussiga on sel aastal kaasas fotograafid, kelle töötoas saab koostada helitaustaga fotojutustusi Sven Tupitsa käe all.

Kinobussi peafilm on sel aastal koguperefilm „Röövlirahnu Martin“. Lisaks on suurel ekraanil vaadata “Kohtumine tundmatuga“,„August 1991“ ning „Frank ja Wendy“.

Kinobuss jõuab Koerusse järgmise nädala laupäeval, programm algab pärastlõunal kell viis.

Täna õhtul esineb Paide vallimäel ansambel Polyphon

Oleg Sõlg, Rein Laaneorg, Allan Ladvas ja Sulev Hermaste esitavad varem tuntuks lauldud laule. Teiste seas ka “Aga kägu munes muna…” ja “Väike tüdruk”. Ansambel esineb värvilistes kostüümides ning asjaolude sunnil parukatega.

Polyphon alustas tegutsemist 1974. ja lõpetas aastal 1978. aastal, kui nende esinemised keelati.

Kontserditutvustuse järgi keerab 70. aastate Eesti skandaalseim ja populaarseim ansambel Polyphon ajaloo tagasi ja astub taas rahvast hullutama.

Kokku annab Polyphon 10 kontserti, suvetuur algas eile Keilas ja lõpeb järgmisel nädalal Kärdlas. Polyphoni kontsert Paide vallimäel algab õhtul kell üheksa.

Ahula ettevõte valmistub ehitama tehnoülevaatuspunkti

Ahulasse plaanitakse ehitada tehnoülevaatuspunkt, Albu vald võttis eile vastu selle detailplaneeringu. Vallavanem Kalju Kertsmik ütles, et formaalsustega peaks ühele poole saama septembris.

Ahula tehnoülevaatuspunkti juhataja Janek Tohver rääkis, et praeguse plaani teostumisel ehitatakse talvel valmis hoone, kus punkt tegutsema hakkab. Autode ülevaatusega plaanitakse algust teha hiljemalt järgmise aasta märtsis.

Tohver ütles, et ta ei karda konkurentsi Aravete ülevaatuspunktiga, sest seal kontrollitakse sõiduautosid. Ahulas hakatakse üle vaatama kõiki registrisse kuuluvaid autosid ja masinaid.

Tehnoülevaatuspunkti ehitamiseks ja käivitamiseks tuleb Tohvri sõnul investeerida paar miljonit krooni, sellest pea pool kulub kontrollseadmetele.

Täna tegutseb Järvamaal neli ülevaatuspunkti - kaks Paides, üks Türil ja üks Aravetel. Ülevaatuse eesmärk on sõiduki ohutuse tagamine, registreerimisandmete kontrollimine ning autoregistri teabe täpsustamine.

Koeru teel saab näha mitmekilomeetrist autokolonni

Audide rekordiüritus toob sel laupäeval Mäeküla – Koeru teele mitmekilomeetrise autokolonni. Ettevõtmisele on end tänaseks kirja pannud 850 sõitjat. Kui nad kõik kohale tulevad, siis on ettevõtmise korraldaja Mihkel Haugi sõnul autodekolonn seitsme kilomeetri pikkune.

Audid seatakse ritta Nurmsi lennuväljal, kust minnakse teele kiirusega 30 kilomeetrit tunnis. Rekordi püstitamiseks peavad autod sõitma 3,2 kilomeetrit, olles üksteisest mitte kaugemal kui kaks autopikkust. Rekordit püütakse fikseerida Köisi ja Müüsleri vahelisel sirgel, mille pikkusest piisab rekordi üritamiseks.

Mihkel Haugi sõnul püütakse teisi liiklejad võimalikult vähe takistada, kõik rekordikatses osalejad sõidavad teeservas, jättes ruumi teistele teel liikuvatele autodele.

Rekordikatse on Haugi plaani järgi kella kolme ja viie vahel, sel ajal on võimalikud lühikesed seisakud tavaliikluses. Liiklust reguleerivad lisaks korraldajatele ka politseinikud.

Audide klubi püüab püstitada kolonnissõitmise rekordit lootusega pääseda Guinnessi rekordite raamatusse. Selleks järgitakse kõiki rekordi püstitamisele seatud nõudmisi.

Eesti parimaks talumetsa majandajaks kandideerib ka üks Järvamaa metsaomanik

Laupäeval Jänedal algavatel Eesti Talupäevadel kuulutatakse välja konkursi Parim talumetsa majandaja tulemused, 12 finalisti seas on ka üks Järvamaa metsaomanik.

Erametsaliit selgitab parimad eelvalikutes sõelale jäänud 12 nominendi seas, kirjutab Maaleht.

Lõppvooru valitute hulka kuulub ka Türi valla metsaomanik Peedo Läll, kel majandada 57 hektarit metsa.

Lisaks on kandidaate veel Pärnu-, Võru-, Valga-, Ida-Viru-, Lääne-Viru-, Rapla-, Viljandi-, Saare- ja Põlvamaalt.

Erametsaliit on parimat talumetsa majandajat valinud alates 1994. aastast. Hindamisel arvestatakse raieid, metsa taastamist, metsaparandust ja muud metsakasutust. Täiendavalt ka näiteks taluhoonete ümbruse ja metsaparkide heakorrastust, pärandkultuuri elementide ja loodusliku mitmekesisuse säilitamist, ühistegevuses osalemist, metsamajanduslikke investeeringuid ja talu üldist elujõudu.

Nurmsi lennuväljal plaanitavale Audi rekordüritusele on registreeritud ligi 900 masinat

Eesti Audi Klubi üritab laupäeval Nurmsi lennuväljal püstitada Guinnessi rekordi pannes kolonnis sõitma rekordarvu audisid, tänaseks on registreerinud 868 audit.

Audide klubi kirjutab kodulehel, et minimaalne läbitav distants peab olema kaks miili. Rekordiks on vaja läbida vähemalt 3,2 kilomeetrit, nii et autode vahed oleksid väiksemad kui kaks autopikkust. Kõik autod peavad ületama stardijoone ja sõitma kinnitatud marsruudil ning ületama finišijoone. Fikseeritakse kõikide autode numbrid, juhtide nimed, osalejad peavad allkirjaga kinnitama, et on rekordiüritusest teadlikud.

Audi klubi aktiivi liige Mihkel Haug rääkis Kuma raadiole, et ürituse korraldamise eesmärk on näidata, et klubi suudab sellise ulatusega ettevõtmist korraldada ja audiomanikel on ka niisama tore kokku saada. Kehtivat Audide kolonnis sõitmise rekordit praegu ei ole. Mullu üritasid rekordit sakslased, kuid nad ei suutnud kolonni koos hoida.

Audide rekordsõit algab Numrsi lennuväljal laupäeva hommikul kell 11 kogunemisega, osalejate registreerimise ja rekordikatseks ettevalmistumisega. Rekordikatseks ette nähtud teekonna läbimine algab kell kolm ja kestab orienteeruvalt kella viieni.

Türi valla talunik kandideerib Aasta Põllumeheks

Tänavusele “Aasta Põllumehe” konkursile esitati ainsa Järvamaa kandidaadina Türi valla talunik Arvo Kuutok. Kokku kandideerib tiitlile 16 peretalu Tartu-, Saare-, Viljandi-, Põlva-, Rapla-, Harju-, Jõgeva-, Võru-, Pärnu- ja Ida-Virumaalt.

Konkursi projektijuht Silja Lättemäe teatas Kuma raadiole, et Kuutoki esitas kandidaadiks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Konkursil osalevad peretalud, kes majandavad oma pere abiga või kasutavad kuni kahte palgatöölist

Maaleht kirjutab, et konkursi žürii on juba alustanud talude külastamist. Eelmisel nädalal viibiti Harju- ja Raplamaal. Selle nädala alguses tutvus žürii talupidamistega Pärnu- ja Tartumaal, samuti Lõuna- ja Kagu-Eestis.

Kõiki peremehi-perenaisi ja nende talupidamisi tutvustatakse Maalehe veergudel. Lõpliku valiku teeb žürii sügisel. Võitja selgub “Aasta Põllumehe” konverentsil novembri algul.

27.7.05

Paide restorani katusel avati suvekohvik

Tänasest on Paide restorani katusel taas avatud suvekohvik, kus pakutakse kohvikumenüüsse kuuluva kõrval ka restoraniroogi.

Paide restorani juhataja Isolde Malmre rääkis raadiole, et kohvikusse mahub kuni 100 inimest, praegu on ümber 14 laua seatud 60 istekohta.

Avapäeva esimese kuue tunniga käis restoranis üle saja inimese, Malmre sõnul on suur hulk inimesi kohale käinud, et vaadata üle kahe aastakümne taas avatud suvekohvikut.

Eelmisel nädalal hakati ehitama klaaslifti, millega jalavaevata kohvikusse saab, see valmib ehitaja plaanide järgi augustis. Seni tuleb katusele kõndida mööda treppe.

Isolde Malmre rääkis raadiole, et kohvik on sel hooajal avatud kuni ilmad lubavad, sooja sügise korral oktoobrini.

Talupäevadel on sel aastal eraldi turuplats

Nädalavahetusel Jänedal toimuvatel talupäevadel eraldatakse sel aastal teineteisest põllumajandustoodete ja pudukauba müüjad. Seniste näitustepaikade ja müügikohtade kõrvale rajati tehnikumi vana ühiselamu kohale uus turuplats.

Talupäevade peakorraldaja Enno Must rääkis raadiole, et uuele väljakule kolitakse kaubandus, mis maaeluga vähem seotud. Põllumajandustehnikanäitus, lillede ja istikute müüjad ning talutoodangu tänav jätkavad harjunud kohtades.

Traditsiooniliselt töötab talupäevadel nõuandeteenistus, toimub tehnikanäitus, avatud on kõnekoda, kuulata saab tähetornikontserte ja tantsida simmanil.

Korraldaja sõnul osaleb ettevõtmisel üle 100 suurema kaupleja ja külastajaid ootab Must üle 15 000. Talupidajate keskliidu ja Jäneda Mõisa korraldatavad talupäevad toimuvad sel laupäeval ja pühapäeval.

Toomistu nõuab taas Rutuse lahkumist

Paide linnavalituse liige Aivo Toomistu nõuab taas linna eelarve- ja majandusosakonna juhataja Reet Rutuse ametistlahkumist.

Toomistu ütles raadiole, et pärast seda, kui linnavalitsus arutas politseilt saadud teavet selle kohta, et ühisgümnaasiumist on kadunud lisaks varem teadaolevale veel pool miljonit krooni, on tal selge, et Reet Rutus peab lahkuma.

Abilinnapea Kersti Sarapuu rääkis täna raadiole, et vargusesumma kasvas pärast pangakontode võrdlemist, mille tulemusena selgus, et selle summa võrra on enam makstud töötasu.

Praegu puhkusel viibiv Reet Rutus ütles raadiole, et linnavalitsuse eelarveosakond ei oleks saanud teha järeldusi, mis täiendavalt poole miljoni krooni kadumise jälile oleksid viinud.

Selleks olnuks vaja ühisgümnaasiumi endise raamatupidaja Ene Mandre isikliku konto väljavõtteid. Neile on ligipääs ainult politseinikel kriminaalasja raames, linnavalitusel on võimatu seda infot teada.

Reet Rutus sai enda sõnul täiendava summa kadumisest teada täna hommikul.

Kersti Sarapuu ütles raadiole, et Rutus peaks ametijuhendi järgi vastutama eelarve piires tehtava töö eest, ega täida talle pandud lootusi ja ootusi.

Reet Rutus ütles raadiole, et linna juhtivad poliitikud on korraldanud tema vastu rünnaku, otsides sihipäraselt materjali, millele toetudes teda süüdistada.

Toomistu seadis selle aasta märtsis linnavolikogu liikmena Rutuse vabastamise Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsiooni püsimajäämise tingimuseks.

Toomistu teatas toona, et ootab Reformierakonnalt probleemi lahendamist 30. märtsiks. Siis sai Rutus distsiplinaarkaristuse, mille ta kohtulikult vaidlustas.

Türil saab vaadata Naksitrallide suveetendust

Reeda Tootsi lavastuses võitlevad Muhv, Kingpool ja Sammalhabe rottidega, meelitades kassid linna tagasi. Naksitralle kimbutab tõukerattaga harakas, kes viib minema Kingpooli auraha. Sammalhabe hoolitseb rästiku eest ja langeb vangistusse. Lasteetendusele kohaselt lõpeb kõik hästi.

Mängivad Anti Kobin, Tarmo Männard või Taavi Tõnisson, Leino Rei või Andres Roosileht, Liivika Hanstin või Tiina Tõnis, Ingrid Isotamm või Lee Trei, Karin Lätsim või Laura Nõlvak, Riho Rosberg, Are Uder ja Nukuteatri noortestuudio.

Nukuteatri suveetendus naksitrallidest algab õhtul kell kuus Türi lauluväljakul.

Ühisgümnaasiumi raamatupidamist kontrollinud audiitor näeb rahakadumises süüd ka Paide linna eelarvejuhil Reet Rutusel

Paide ühisgümnaasiumi endise raamatupidaja Ene Mandre poolt riisutud summa on ligi poole miljoni krooni võrra esialgu arvatust suurem. Linnavalitsuse tellitud revisjon näeb kaassüüd linnavalitsuse eelarve- ja majandusosakonna juhataja Reet Rutuse tegevusetuses.

Lääne politseiprefektuuri teates linnavalitsusele kirjutatakse, et täpsustatud andmetel on Mandre poolt riisutud summa 1 988 674 krooni. Varem arvati ühisgümnaasiumist riisutud raha hulgaks 1 492 000 krooni.

Abilinnapea Kersti Sarapuu rääkis Kuma raadiole, et ligi poole miljoni krooni suurune summa lisandus pärast pangakontode võrdlemist, mille tulemusena selgus, et selle summa võrra on enammakstud töötasu.

Sarapuu ütlustmööda tegi linnavolikogu otsusega tellitud revisjon kindlaks, et ohumärke ühisgümnaasiumi esitatud finantsaruannetes oli märgata juba eelmisel aastal. Näiteks mullu septembris oli aruannetes õppevahendite ülekulu eelarves ettenähtud 300 000 krooni asemel 900 000 krooni, kuid linnavalitsuse eelarve- ja majandusosakond jättis sellele vaatamata ühisgümnaasiumi rahaasjad üle kontrollimata.

Revisjon selgitas ka, et arvestuslikku palka ja tegelikult üle kantud summasid ei võrreldud, kuigi see olnuks linnavalitsuse eelarve- ja majandusosakonna kohus. Seetõttu ei ilmnenud poole miljoni krooni suurust palga ülekulu. Nõrga järelevalve tõttu pole nii ühisgümnaasiumi kui ka linna aastaaruandes kajastatud kanded õiged.

Sarapuu sõnul teeb audiitor Leho Rehemäe linnavalitsusele ettepaneku algatada eelarve- ja majandusosakonna juhataja Reet Rutuse vastutusele võtmine, kuna peab nõrka kontrolli linna allasutuse rahakasutuse osas üheks põhjuseks linnale nii suure rahalise kahju tekkimisel.

Linnapea Heli Suvi ütles raadiole, et Rutusel on seoses ühisgümnaasiumi juhtumiga kehtiv distsiplinaarkaristus, mida järgmise karistuse määramisel kindlasti arvesse võetakse. Milline karistus eelarvejuhile määratakse ei osanud linnapea veel kindlalt öelda.

Reet Rutus ütles raadiole, et on kaheksanda augustini puhkusel ja pole revisjoni tulemusega tutvunud. Samas tunnistas Rutus, et audiitori otsus süüdistada rahakadumises ka eelarvejuhti oli aimatav, sest see oli poliitiline tellimus.

Rutuse sõnul kutsus volikogu koalitsioon eelarvejuhi kevadel pärast rahavarguse avastamist enda juurde ning soovis, et Rutus võtaks kogu vastutuse enda peale ning päästaks sellega poliitikud. Rutus polnud sellega nõus, kuna kool pole osakonna vaid linnapea alluvuses ning koolil on oma juht, kes ka majandustegevuse eest vastutab. Rutuse sõnul oli poliitilist tellimust kinnitanud ka audiitor.

Eelmise distsiplinaarkaristuse kohtus vaidlustanud Reet Rutus ei osanud täna veel enda edasisi samme kommenteerida, kuna soovib enne revisjoni tulemusega ja uue karistusega tutvuda.

26.7.05

Eesti õhuseireradar ei avastanud Kesk-Eesti kohal tundmatuid lendavaid objekte

Õhuväe õhuseiredivisjoni teatel möödunud kolmapäeval Eestis tundmatute lendavate objektide liikumist radar ei avastanud.

Viraksaare külas elav Ülo Rebane teatas möödunud nädalal Kuma raadiole, et nägi kolmapäeval kella kahe paiku öösel koos oma perega aknast välja vaadates läänetaevas kaht valgusallikat.

Rebase sõnul olid need tavalistest tähtedest suuremad ning nende valgus muutus paarisekundiliste intervallide järel heledamaks ja tuhmus taas. Ta rääkis, et taevas muud näha ei olnud, sest tähti ja kuud varjasid kõrged pilved. Valgusallikad liikusid aeglaselt ja üks neist kadus kella poole kolmeks.

Õhuväe õhuseiredivisjoni teabeohvitser Kaido Koidu teatas teisipäeval, et õhuseire töötajad vaatasid radarisalvestised läbi ning mingeid tundmatuid lendavaid objekte Eesti kohal ei tuvastatud. Koidu kinnitusel lendas möödunud kolmapäeva öösel kella kahe paiku, kui Viraksaares tundmatuid lendavaid valgusallikaid nähti, üle Eesti vaid New York - Pangkoki reisilennuk.

25.7.05

Kalevi Paide Tootmine koondab veerandsada inimest

Aktsiaseltsi Kalev Paide Tootmine koondab augusti keskel ettevõtte Paide filiaali 95 töötajast 23.

Kalevi suhtekorraldaja Ruth Roht rääkis Kuma raadiole, et koondamine on seotud vajadusega muuta Kalevi grupi tootmistegevus efektiivsemaks.

Paides lõpetatakse küpsiste ja suhkrukondiitritoodete tootmine. Küpsiste tootmine koondatakse ettevõtte juhtkonna otsuse kohaselt Kalevi grupi olemasolevate pagaritööstuste juurde. Seni Paides toodetud küpsiseid toodab edaspidi Kalevi Jõhvi Tootmine.

Kogu grupi suhkru- ja šokolaadikondiitritoodete, sealhulgas ka seni Paides toodetud iiriste ja Mõnusa Maiuse valmistamine koondus Kalevi Põrguvälja tehasesse. Paide tehases jätkatakse erinevate piimatoodete tootmist.

Roht lisas, et 17 kondiitrijaoskonnas töötanud inimesele pakuti võimalust üle minna ettevõtte piima töötlemisega tegelevasse üksusesse.

Töötukassa teatel hüvitatakse koondatavatele töötajatele kokku ligi 91 000 krooni.


Murakas võitis EOS rallil Märtini järel teise koha, Virkoja tõi koju klassivõidu






pilt: www.rally.ee Murakas/Ojamäe

Nädalavahetusel Tartumaa teedel peetud EOS Peugeot rallil sai Koerust pärit rallimees Margus Murakas Marko Märtini järel absoluutarvestuses ja A6 klassis teise koha. Hõbemedaliga kindlustas Murakas endale tänavuse Eesti meistritiitli.

N2 masinaklassis võistelnud järvakad Marko Virkoja ja Jaan Põldsepp tõid koju klassivõidu ja üldarvestuse 24. koha.

Tarmo Savisaar ja Heigo Kraav lõpetasid E7 masinaklassis kuuendal ja üldarvestuse 49. kohal. Einar Valdmaa ja Tigran Sultanjants katkestasid ralli teisel kiiruskatsel.

Kokku registreerus EOS rallile üle 90 ekipaaži, neist finišeeris poolsada. Eesti rallimeestele pakkusid konkurentsi Leedu, Läti, Soome, Venemaa ja Norra võidusõitjad.



22.7.05

Viraksaares nähti kaht tundmatut lendavat objekti

Paide vallas nähti pilvisel ööl taevas kaht helendavat objekti. Viraksaare külas elav Ülo Rebane rääkis raadiole, et ärkas sel kolmapäeval kella kahe paiku öösel üles ja nägi aknast välja vaadates läänetaevas kaht valgusallikat.

Rebase sõnul olid need tavalistest tähtedest suuremad ning nende valgus muutus paarisekundiliste intervallide järel heledamaks ja tuhmus taas. Ta rääkis, et taevas muud näha ei olnud, sest tähti ja kuud varjasid kõrged pilved. Valgusallikad liikusid aeglaselt ja üks neist kadus kella poole kolmeks.

Rebane äratas oma pere ning kutsus vaatepilti jälgima ka oma abikaasa ja poja. 21- aastane Aleksander Rebane rääkis raadiole, et tema ärkamise ajaks oli alles üks helendav ese. Aleksandri sõnul nägi see välja nagu suurem täht, see vilkus imelikult ning liikus silmnähtavalt.

Lennuliiklusteeninduse lennujuhtimisosakonna juhataja Viktor Popov ütles Kuma raadiole, et ööl vastu kolmapäeva kella kahe ja kolme vahel Kesk-Eesti kohal tsiviillende ega muud registreeritud lennuliiklust ei olnud.

Teaduskeskuse Ahha metoodik-astronoom Helle Jaaniste ütles raadiole, et juhul kui taevas oli tõesti pilves, siis ei saanud inimesed siin taevakehasid näha, need oleksid pidanud olema pilvkatte taga. Maa tehiskaaslased on samuti pilvedest kõrgemal ja neid ei saaks liikumiskiirusetõttu ühtki pool tundi järjest sel moel vaadelda. Pulseeriva valguse ja aeglase liikumise tõttu võiks Jaaniste sõnul oletada, et öötaevas oli kaks kuumaõhupalli.

Eestis on neli suurt kuumaõhupalli, millest korraga kahe kasutamise võimalus on ainult ühel mehel, see on Sergei Usanov Keilast, ja tema kinnitas, et ta sel ööl Kesk-Eestis lendamas ei käinud. Lisaks keelab Eesti Lennundusseadus öised õhupallilennud.

Eestis lennutab õhupalle ka Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudi vaatlusvõrk, kuid majandusdirektor Ivo Saaremäe sõnul on kindel, et Türil ega Kuusikul kolmapäeval kella kahe ajal öösel ilmavaatluspalle õhku ei tõusnud. Ilmapallid on valgustamata ja nendega tehakse vaatlusi päeval ja teistes vaatluspunktides.

Kas Kellavere õhuseireradar mingi liikumise fikseeris, selgub õhuväe õhuseiredivisjoni teabeohvitseri Kaido Koidu sõnul järgmise nädala alguses.

Seni on teadmata, mida vähemalt neli inimest ööl vastu kolmapäeva Viraksaares taevas nägid.


Nelja riigi loodushuvilised teevad täna Paides vaatlusi

Paides on külas Venemaa, Läti ja Soome koolide õpilased ja õpetajad, et koguda andmeid atmosfääri- ja looduse kohta.

Paide gümnaasiumi direktori asetäitja Malle Salk teatas raadiole, et Põhjamaade loodusprojekti ettevõtmise raames tehakse täna vaatlusi Paides, homme Lõuna-Eestis, pühapäeval mitmel pool Järvamaal ja esmaspäeval Lahemaal.

Projekti käigus tehtavate atmosfääri- ja loodusvaatluste tulemused saadetakse Globe - projekti keskusesse Ameerikas.

Eestis tehtavate vaatluste andmeid saavad kõik osalejad kasutada ka oma koolis.

Ülevõtmine on Väätsa Agro osakute hinna kümnekordistunud

Väätsa Agro osakute hind on ülevõtmise tõttu kasvanud kümme korda. Kui pool aastat tagasi oli osaku hind 25 senti, siis Tiit Tanner müüs sel kuul oma osakud Trigon Capitali tütarfirmale hinnaga kaks krooni ja 48 senti tükist.

Äripäeva andmetel on Väätsa Agro turuväärtus umbes 180-210 miljonit krooni ja Tanner teenis 9 protsendi suuruse osaluse müügiga kuus ja pool miljonit krooni.

Tanneri osaluse ostnud osaühingu Davingale juhataja Ülo Adamson ütles ajalehele, et Trigon Capital on Väätsa Agro ülevõtmisest huvitatud kui õnnestub saavutada enamusosalus.

Endel ja Tõnu Lieberg on Väätsa Agro 42 protsendi osatähtede omanikud, väikeaktsionäridele kuulub ettevõttest enam kui kolmandik, Trigon Capitalil ja Aarne Malmrel on osakuid veidi alla 9 protsendi ning Toomas Hirbaumile kuulub neljaprotsendiline osalus.

Ajaleht kirjutab, et Trigon Capital on alustanud ettevõtte ülesostmist, et saada endale Eesti suurim piimatootmiskvoot. Väätsa Agro tohib sel aastal toota 14 600 tonni piima.

Äripäeva andmeil on ka Endel Lieberg asunud oma osalust suurendama, kuna on leidnud ettevõttele teise ostja.

21.7.05

Tallinna Piimatööstus kaalub võimalust kolida Paidesse

Tallinna Piimatööstus tahab Tallinnas Pärnu maanteel asuvalt kinnistult ära kolida, ning arvutab ühena neljast võimalusest tööstuse Paidesse toomise otstarbekust.

Ettevõtte nõukogu esimees Aare Annus rääkis raadiole, et praegu koostatakse kolimise eelprojekti, mille valmimistähtaeg on septembris. Annus ütles, et kui nõukogu selle heaks kiidab, on kolimine võimalik kõige varem 2008. aastal.

Tallinna Piimatööstuse juhatuse esimehe Kadi Lamboti sõnul otsustatakse sel aastal kas üldse kolitakse. Juhul, kui otsustatakse kolida, siis valitakse uus tootmispaik nelja võimaliku seast, neist üks on Paide ja teine Viljandi.

Endise Paide piimakombinaadi krundile kolimist kaalutakse, kuna seda rendib piimatööstusega omanike kaudu seotud aktsiaselts Kalev Paide Tootmine.

Mõlema ettevõtte aktsionär Oliver Kruuda rääkis, et Paides saab siin varem rajatud infrastruktuuri kasutussevõtul kokku hoida vähemalt 50 miljonit krooni. Lisaks võimaldab suurte piimatootjate lähedus kahandada transpordikulu.

Praegu valmistab aktsiaselts Kalev Paide Tootmine lõssi- ja piimapulbrit, võid ja võisegusid ning kõrgpastöriseeritud piima. Kui otsustakse Tallinna tööstus Paidesse kolida, siis tuuakse siia piima, keefiri, koore ja jogurti tootmine.

Praegu annab Kalev Paides tööd 90 inimesele, Annuse sõnul kasvaks võimaliku kolimise järel töötajate arv kaks korda.

Annus ütles, et on selge, et Tallinna Piimatööstus praegusesse asukohta igaveseks jääda ei saa, kuna tegutsetakse sisuliselt kesklinnas. Kolimine annab ettevõttele võimaluse realiseerida selle kinnisvaraga kaasnevad võimalused teisiti.

Samlikul õpetatakse lapsi üksteisega arvestama

25 Paide ja Roosna-Alliku last on Samlikul laagris “Lambad hundinahas”. Laagri juhendaja Malle Hermanson rääkis, et lapsi õpetatakse teistega arvestama ja õigeid valikuid tegema.

Eile, esimesel laagripäeval, moodustati lastest roheline, sinine, must ja punane meeskond. Ühiselt tuli läbida seiklusrada, kus tuli poomil käia, köielt hüpata, läbi võrgu pugeda, ületada soo ning silmad kinni puude ja kändude vahel kõndida. Hermansoni sõnul tuli neid harjutusi teha koos, mis õpetas lastele, et kaaslastega tuleb arvestada ja üksteist aidata.

Töötubades joonistasid lapsed endale ja teistele leopardi-, hiire- ja päikesenägusid. Valmistati kipsist käejäljendeid ja paberile tehti jalajälgi. Vetelpääste- ja esmaabikursusel räägiti, kuidas vältida ohtu ja kriitilisel hetkel käituda.

Õhtul mängiti rahvastepalli, loeti luuletusi ja tehti seinalehte. Pimedas mängiti luuremängu ja otsiti metsast helkureid.

Täna sõidavad lapsed kanuudega, heidavad saabast ja viskavad veepommi, päeva lõpus kirjutatavad nad laagrimuljetest jutu või luuletuse.

Lapsi juhendavad kolm täiskasvanut - lisaks Malle Hermansonile ka Angela Kilk Roosa-Alliku koolist ja Marge Merisalu Paide tervisekeskusest. Igat rühma juhendab ka üks suurem laps.

20.7.05

Järvakad võistlevad tuletõrjespordiolümpial

Täna õhtul Horvaatias algaval tuletõrjeolümpial esindavad Eestit 10 pritsimehe seas ka järvakad Margo Tammepõld ja Sirgo Voore. Eesti meeskond on kümneliikmeline, sinna kuuluvad tuletõrjujad Järva-, Lääne-Viru-, Ida-Viru-, Pärnu-, Võru- ja Viljandimaalt.

Võistkonna esindaja Leonid Fjodorov rääkis Kuma raadiole, et Horvaatiasse sõideti nädalavahetusel ja enne homme algavat võistlust on kolm päeva trenni tehtud ja võistluseks valmistutud.

Fjodorov rääkis, et Eesti meeste vorm on hea ja ta jääb rahule kohaga esikuuikus. Medalite pärast heitlevad Fjodorovi sõnul ilmselt Venemaa, Valgevene ja Tšehhi pritsimehed. Võisteldakse traditsioonilistel tuletõrjespordialadel, need on takistusriba, konksredeliga ronimine, hargnemine ja teatejooks.

Kokku võistleb tuletõrjeolümpial 19 meeskonda.

Müüsleris selgitatakse meistrid kepphobustel kappamises

Võistluste korraldaja Helena Siiroja rääkis raadiole, et kui varasematel puhkudel on korraldatud maailmameistrivõistluseid, siis tänavu selgitatakse vahelduseks Baltimaade meistrid.

Tiitleid antakse välja kokku seitsmel alal. Selgitatakse meister üksikratsutamises, kus võistleja peab võimalikult kiiresti kepphobusel kappama. Vigur-paarisratsutamises peavad võistlejad distantsi läbi kappama kaks korda, seljad koos. Troikasõidumeistrid selgitatakse kolmekaupa küljetsi liikudes, “kaks sammu edasi - kolm sammu tagasi” võistlusel tuleb kapata end ümber pöörates, et ka tagurpidi edasi jõuda. Lisaks selgitatakse Baltikumi ilusaim hobusenägu ja osavamad üleaisalööjad.

Helena Siiroja sõnul on võimalik, et toimub ka Eesti-Läti jõuproov kepphobusepolos, kus kasutatakse tavaliste asemel kepphobuseid.

Baltimaade meistrivõistlused toimuvad kuuendal augustil, lisaks tiitlivõistlustele on kavas kilplaste nõukoja avamine, vaadata on puuskulptuuride näitus ja väljapanekud kilplastest.

Võhma linnapea tuleb Kabalasse barokki kuulama

Rapla kirikumuusikafestivali korraldaja kutsus Võhma linnapea leppimise märgiks Kabalas toimuvale kontserdile. Raimo Kivistik rääkis raadiole, et käis Võhma linnapea Ants Pärna juures ja kutsus ta teisipäevasele kontserdile, et Pärna annaks nii märku, et lepib Türi suurvalla tekkega.

Koeru vallast Vaolt pärit Kivistik rääkis raadiole, et Rapla kirikumuusikafestivali kontsert jõuab Kabalasse tänu suurvalla tekkimisega kaasnevatele pingetele. Kivistik ütles, et on mures Järvamaa inimeste endi ja naabrite tülide pärast ja tahab, et nad ära lepiksid.

Võhma linnapea Ants Pärna ütles raadiole, et osaleb kontserdil koos 15 linnavalitsuse ja volikogu liikmega. Pärna sõnul napib selles piirkonnas kvaliteetkunsti nautimise võimalusi ja ta osaleb kindlasti.

Rapla kirikumuusikafestivali raames laulavad teisipäeval Kabala mõisas Tallinna Barokksolistid ja Maria Listra, esineb ka ansambel Rondellus. Rondellus esitab keskaegset turuplatsimuusikat, Tallinna Barokksolistid varajast barokki ja Maria Listra kõrgbaroki helitöid.

Möödunud kahel aastal on Kabalas kontserte korraldanud vald ise, esinenud on Arsise kelladeansambel, RAMi "Kuninglik Kvintett" ning Pirjo Levandi.

Vallavanem Urmas Kupp rääkis, et esinejad on kiitnud mõisasaali head kõla. Saalis on sadakond istekohta, teisipäevasele kontserdile loodab Urmas Kupp tulevat 50-60 inimest, kes sellist muusikat hinnata oskavad.

Rapla kirikumuusikafestival algab sel reedel, kokku antakse Rapla- ja Järvamaa kirikutes ning mõisates 19 kontserti.

Järvamaal on ka üks festivali kirikukontsert – sel pühapäeval laulab Türi Püha Martini kirikus ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel.

Pühapäevane kirikukontsert Türil algab kell kuus õhtul, Kabala mõisas saab barokkmuusikat kuulata teisipäeval kella seitsmest.








Mäos joobeekspertiisist keeldunud autojuhti ootab kuni 36 000 kroonine trahv

Esmaspäeval Mäos toimunud suurreidi ajal joobekontrollist keeldunud autojuhti ootab kuni 36 000 kroonine rahatrahv.

Reidi juhtinud korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Aare Krais rääkis Kuma raadiole, et üks ilmselgelt purjus juht keeldus läbivaatusest ning selle eest koostati juhile kaks protokoll, üks keeldumise ja teine visuaalse vaatluse põhjal tuvastatud joobes juhtimise eest.

Politsei kontrollis eile Mäo teeristis toimunud reidil 1720 sõidukit. Kinni peeti kokku 13 roolijoodikut, lisaks 8 alkoholipruukimise jääknähtudega juhti.

Kraisi sõnul ulatus kõige suurem mõõdetud joove 1,8 milligrammini väljahingatavas õhus ehk ligikaudu 3,5 promillini.

Alkoholijoobes juhtimise eest on karistus kuni 18 000 krooni või kuni 30 päeva aresti.

Kokku osales reidil 38 korravalvurit Järvamaalt, Pärnust ning julgestuspolitsei ja märulipolitsei eriüksused.

Krais lisas, et eilsele sarnaseid suureide on plaanis edaspidi tihemini korraldada ning politsei palub inimestel, kes märkavad mõne autojuhi puhul, et juht võib joobes olla, sellest politseile teada anda telefonil 110.



15.7.05

Prokurör taotleb arvatava mõrvari vahistamist

Prokurör taotleb Järva maakohtult tapmises kahtlustava isiku vahi alla võtmist. Eile leiti Koerust Jaani teel asuva maja aiast 53- aastase Astra surnukeha, millel olid vägivallatunnused.

Politseinikud pidasid tapmises kahtlustatavana kinni 47-aastase Argo, kelle koduaiast surnukeha leiti. Prokurör Anu Kaldasaun rääkis raadiole, et tapmine toimus arvatavasti ööl vastu eilset, sest Astrat nähti kolmapäeva õhtul elavana.

Kaldasaun rääkis raadiole, et ootab kohtuarstliku ekspertiisi tulemust, Argo küsitlemise järel otsustati taotleda tema vahistamist.

Kaldasaun rääkis, et tapetu ja kahtlusalune on omavahel seotud, prokuröri sõnul on alust arvata, et juhtunus on osa alkoholil.

14.7.05

Järvamaa Tööhõiveameti kümne miljoni kroonise projekti kaudu on töö leidnud üle kahesaja inimese

Eelmise aasta sügisel Järvamaa Tööhõiveametis alanud enam kui kümme miljonit krooni maksva tööhõiveprojekti kaudu on tänaseks töö leidnud üle 200 inimese.

Tööhõiveameti direktor Eha Tasang rääkis raadiole, et projektis peaks kavakohaselt osalema 510 töötut, tänaseks on koolitustel ning tööpraktikal käinud 482 järvamaalast. Alustava ettevõtja stardiraha on saanud 15 inimest ja tööle on projekti kaudu saanud 210 inimest.

Tasang lisas, et uue teenusena on edukalt toiminud kolmekuuline tööpraktika, mille käigus annab ettevõtja nii teoreetilise kui ka praktilise väljaõppe. Tööpraktikal käinutest üle 80 % on ettevõttesse ka tööle jäänud.

Suurimate koostööpartneritena nimetas Tasang Ahulas tegutsevat osaühingut Hansa, kes palkas töötajaid lasketiirudes kasutavate savitaldrikute tootmistehasesse. Tosin inimest leidis tööd Arne Metsagrupis puidutöötlemise alal. Samuti Paide Masinatehas, kes koostöös tööhõiveametiga aktiivselt töötajaid otsib. Samas tunnistab Tasang, et masinatehasesse on keeruline töötajaid leida, kuna töö on füüsiliselt väga raske.

Kuni 40 000 krooni stardiraha saanutest alustas näiteks metsatöötlemise, korstnapühkija ja sepa erialal. Ka loodi üks turismitalu ning tööd alustas kullasepp.

Valitus andis Käravete tööstusküla maaüksuse Ambla vallale

Vallavanem Jüri Varik rääkis raadiole, et Ambla loodab uues tööstuskülas Pärnu – Rakvere ja Piibe maanteede ristmiku lähedal põllul ettevõtjatele krunte jagada järgmisel aastal.

Vallavanem ütles, et nüüd, pärast maa munitsipaalomandisse saamist, asutakse koostama tööstuskülla kommunikatsioonide viimise plaani ja täpsustama selle teostamise maksumust.

Variku sõnul loodetakse küla arendamisel euroliidu toetusele ning investeeringuraha kirjutatakse ka valla järgmise aasta eelarvesse.

Kui kommunikatsioonid on rajatud, siis hakatakse läbi rääkima ettevõtetega, kes huvitatud Käravete tööstuskülas tegutsemisest. Variku sõnul on maad kuulamas käinud puidu- ja metallitöötlejad, samuti tekstiilide ja ehitusmaterjalidega tegelevad firmad.

Valituse tänase otsuse kohaselt anti kaheksa hektari suurune maaüksus, mille maksustamishind on 280 000 krooni, vallale tingimusel, et Ambla kasutab seda Käravete tööstusküla rajamiseks.

Vaade Paide vallitornile võeti muinsuskaitse alla

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Paide vanalinna muinsuskaitseala uuendatud põhimääruse, mis sätestab nüüdsest, et tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt.

Järvamaa muinsuskaitseinspektor Aino Pung rääkis raadiole, et see tähendab, et enne hoone ehitamist peab selle sobivust hindama muinsuskaitseamet. Punga sõnul jälgib muinsuskaitse tähelepanelikult ehitusplaane, mis võiksid muuta vaadet Järve teelt vallimäele. Punga sõnul ei tohi risustada vaadet linnale kõrghoonete või teiste sobimatute rajatistega.

Paide vanalinna 1976. aastal loodud muinsuskaitseala koosneb ordulinnuse alast ning 19. sajandi esimesel poolel rajatud hoonestusest Tallinna, Laia, Väike-Aia, Suur-Aia, Pika, Rüütli, Vee, Parkali ja Kaevu tänavatel.

Muinsuskaitseala eesmärk on seda kujundavate ehitiste, planeeringu, tänavatevõrgu, haljastuse, arheoloogilise kultuurkihi ja miljöölise eripära säilitamine ja korrastamine.

Türi valla meenekonkursi võitis vurri valmistanud Janno Ormus

Türi valla konkursi „Kingitused kodukülast“ võitis Janno Ormuse töö vurr. Kokku esitas oma loometöö 14 autorit.

Valla külaliikumise- ja kultuurispetsialisti Kaidi Ehamäe sõnul valmistas võitjaks osutunud 13aastane Kolu poiss Janno Ormus puust vurri, millel tekst Kolu küla. Idee selleks sai noormees aastaid tagasi Türi laadalt osetud vurrilt.

Teise koha sai 9aastane Pärnumaa poiss Karl Daniel Karu, kes tegi keraamilise kausi tekstiga "Kingituseks kodukülast".

Änaris toimunud Türi valla küladepäeva publikupreemia sai Toomas Lepind Karjakülast.Valla meenekonkursi eesmärk oli rahvakunsti ja käsitöötraditsioonide toel luua nüüdisaegseid esemeid, mis võiksid valda tutvustada ning olla heaks kingituseks külalistele.

Kas vurrist ka valla meene saab ei osanud Ehamäe täna veel öelda.

Valitsus kiitis täna heaks Väätsa ja Kareda looduskaitsealad

Väätsa looduskaitseala eesmärk on rabade ja rabametsade kaitse. Kaitsealuseks liigiks on seal on kaljukotkas

Kareda looduskaitsealal kaitstakse väikest konnakotkast ja musta toonekurge. Nende elupaigad on madalsood, vanad metsad, rohurikkad kuusikud ja soised lehtmetsad.

Sel aastal on valitus varem heaks kiitnud Koigi ja Koeru valdade piiril asuva Silmsi looduskaitseala moodustamise.

Sel aastal saab Järvamaa kokku seitse uut kaitseala. Valituse heakskiitu ootavad veel Iidva Väätsa ja Türi valla piiril, Nõmme raba Kabala ja Oisu valla piiril, Saarjõe Kabala vallas ja Kurisoo loopealne Ambla vallas.

Järvamaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Olavi Randver rääkis raadiole, et alade kaitse alla võtmise eesmärk on tagada looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse.

Määruse jõustumisele peab järgnema erinevate maamaksumäärade kinnitamine, mis tuleneb määrusega kehtestatavatest majanduspiirangutest.

13.7.05

Saarsalu annab oma esimese kontserdi Järva- Madise kirikus

Sel pühapäeval on Järva- Madise kirikus kontsert “Ave Maria”, kus Hanna- Liina Võsa laulab, Olav Ehala mängib elektriorelit ja Lembit Saarsalu saksofoni. Saarsalu, kes on ise Roosna- Allikult pärit, ei ole kunagi Järva- Madise kirikus esinenud.

Kõlavad Bachi, Schuberti, Webberi ja Caccini, Altmanise, Arcadelti, Naissoo ja Ehala helitööd. Lembit Saarsalu rääkis Kuma raadiole, et see muusika puudutab hinge ja aitab leida rahu.

Eelmisel aastal tõi "Ave Maria" Paide kirikusse 700 inimest, neist paarsada kuulasid kontserti seistes.

Paide ootab arvamusi Grossi kaupluse detailplaneeringu kohta

Paide linnavalitsuses saab vaadata Oleg Grossi Paide kaupluse detailplaneeringut. See määrab muuhulgas olulisemad arhitektuurinõuded, liikluskorralduse, haljastuse ja tehnovõrgud.

Virumaa ettevõtja Oleg Gross ostis vana keemilise puhastuse maja kinnistu eelmise aasta sügisel, et sinna ehitada uus kauplusehoone. Grossi ütlust mööda on asukoht Pikal tänaval sobiv nii autoga liiklejatele kui jalakäijatele.

Linnavalitus tahab teada inimeste seisukohti uue poe kohta. Kuna kinnistuga piirnevad korrusmajad, soovitab linnavalitsus igal huvilisel endal detailplaneeringuga tutvust teha.

Gross on raadiole rääkinud, et tahab pakkuda inimestele soodsa hinnaga toidukaupa nende kodudele võimalikult lähedal. Grossi sõnul on Paides konkurentsi tihenemine kasulik tarbijatele, pikas perspektiivis ka konkurentidele.

Grossi poe detailplaneeringut saab vaadata alates homsest linnavalituse majas Pärnu tänaval. Linnavalitsuse arhitekt Moonika Tisler rääkis raadiole, et planeeringu avalik arutelu on augusti alguses, linnavalitus arutab dokumendi heakskiitmist pärast arutelu toimumist.

Ringhäälingumuuseumis avatakse televisiooninäitus

Püsinäitus “Televisioon” seatakse vaatamiseks ETV 50. sünnipäeva puhul, uues väljapanekus on vaadata fotokroonika ning telepildi tootmiseks ja vastuvõtmiseks aastate jooksul kasutatud seadmed.

Näituse 18 televiisorist näitavad liikuvat pilti kolm. Vanim annab aimu, mis kvaliteediga vaadati Eestis 1930. aastal saateid Londonist ja Berliinist. Postkaardisuuruse ekraaniga KVN-49 meenutab, millisena nähti ETV esimesi saateid aastal 1955. 21. sajandi alguse parimat võimalikku pilti saab vaadata plasmaekraaniga telerist.

Muuseumi juhataja Juhan Sihver rääkis raadiole, et poolesaja aasta jooksul teleekraanil toimunut annavad edasi 130 fotot. Telenäituse tekstide autor on Tartu ülikooli õppejõud Aune Unt.

Väljapaneku juures saab vaadata ka 1972. aastal ETV esimest värvilist saadet juhtinud Valdo Pandi vahakuju.

ETV aastapäev on 19. juulil, televisiooninäitus avatakse ringhäälingumuuseumis järgmisel esmaspäeval.

Püsiekspositsiooni uus osa maksis 75 000 krooni. Selle rajamist toetasid muuseumi asutajad, erakanalid, kultuurkapital ja hasartmängumaksu nõukogu.

12.7.05

Seidla pargis peetud Eesti paarisrammumehe võit viidi Leetu

Pühapäeval Albu vallas Seidla mõisa pargis peetud Eesti paarisrammumehe võistluste võidu said ainsad külalisvõistlejad, leedukad Saulius Brusokas ja Vilius Petrauskas.
Kokku osales võistlusel üheksa paari rammumehi.

Võisteldi traktori kummi kantimises, raskuste kandmises ja rinnalt surumises, suure rulli kaldteele veeretamises ja erinevate raskustega kivide pakkudele tõstmises. Lisaks tulid meestel kanda kahekesi 400 kilogrammist raskust maksimum vahemaa ning paarisjõutõmme, kus raskuseks oli kangile ja selle raamistikule kinnitatud sõiduauto, algraskuseks oli 450 kilogrammi.

Esimeste alade järel asusid kindla edumaaga juhtima leedukad ja seda ka lõpuni. Paarisjõutõmbes püstitasid lõunanaabrid 650 kilogrammiga Seidla rekord.

I koha ja peapreemia 10 000 pälvisid leedukad
II koha ja 6 000 krooni said Lauri Nämi ja Meelis Hüvato ningIII koha ja 4 000 krooni võitsid Eero Laasner ja Marek Pilv.


10.7.05

Seidla rammumeesteks tulid leedukad

Saulius Brusokas ja Vilius Petrauskas püsitasid võistluse käigus Seidla rekordi kangile ja selle raamistikule kinnitatud sõiduauto sikutamises. Konstruktsiooni massi kasvatati rekordilise 650 kilogrammini.

Rammumeeste internetileht kirjutab, et Leedu meestele anti lisaks tiitlile ka 10 000 krooni auhinnaraha.

8.7.05

Väätsal rajatakse prügila teise ladestusala saviekraani

Merko ehitab Väätsal prügila teise ladestusala saviekraani. Pinnase ettevalmistamine 1,4 hektari suurusel platsil on lõpetatud ja nüüd viimistletakse poolemeetrist savikihti, mis hakkab isoleerima prügi maapinnast.

Prügila direktor Aivar Lõhmus rääkis raadiole, et ehitajaga on kokkulepe, et plats saab valmis augusti lõpuks. Tööga tehti algust mullu suvel, kuid siis häiris seda vihm, viivituse põhjustas ka selle aasta vihmane kevad.

Lõhmuse sõnul on prügila rajamise mullatöödel, ja eriti saviekraani rajamisel, ilmastik väga oluline. Ehitaja peab savi vajadusel kuivatama või niisutama, et saavutada sobiv kvaliteet.

Platsi valmimise tähtaeg on 31. august. Lõhmus loodab, et ehitaja suudab selleks ajaks valmis saada, sest praegu kasutatav esimene plats mahutab 50 000 tonni jäätmeid, praegu on seal umbes 49 000 tonni prügi. Lõhmus loodab, et teine plats saab enne esimese täitumist valmis.

Teise prügiala rajamine maksab koos käibemaksuga umbes 10 miljonit krooni. Summast 4 miljonit saadi keskkonnainvesteeringute keskusest, ülejäänu laenas prügila pangast ja võttis omavahenditest.

Järvamaa omavalitsustele kuuluv Väätsa prügila alustas tegevust 2000. aasta novembris. Seda saab kasutada veel kuni 24 aastat, neljaaastaste intervallidega plaanitakse rajada kokku seitse ladestusala.

Täna on Ella Meltsi aktiivsete otsingute viimane päev

Politseinikud ja kaitseliidu võitlejad otsivad täna viimast päeva Türi vallas Vilita küla piirkonnas Ella Meltsi.

Teisipäeval kaduma läinud naine on siiani leidmata, teda on otsitud inimeste ja koertega, maa-, vee- ja õhusõidukitelt. Tänaseks on läbi kammitud üheksa ruutkilomeetrit maastikku.

Politsei ülemkomissar Ülle Koha rääkis raadiole, et inimene oleks nagu õhku haihtunud, vaatamata põhjalikule otsimisele pole teda kolme päeva jooksul suudetud leida.

Täna vaadatakse Koha sõnul läbi veel mõned kaugemad metsatukad ja põhjalikumalt paar paika, mis varem läbi otsitud.

Ülle Koha ütles, et praeguse plaani järgi on täna aktiivsete otsingute viimane päev.

Homme on Seidla mõisa pargis rammumeeste võistlus

Paarisrammumeeste võistluse korraldaja Ahti Uppin ütles raadiole, et tänase seisuga on kirja pandud seitse paari Eestist ja üks Leedust.

Seidla küla sellide ja Vargamäe spordiklubi ettevõtmisel võisteldakse näiteks kolmesajakilose traktorikummi kantimises, kantakse sajakiloseid kohvreid ja veeretatakse kaablirulli, tõstetakse kive ja tõmmatakse sõiduautot.

Finaali pääseb kaheksa paremat paari, pärast kolme ala kokkuvõtet. Võitjapaar saab auhinnaks 10 000 krooni.

Rammumeeste võrgulehekülg kirjutab, et homsel võistlusel võivad osaleda kõik tugevad ja terved mehed, kes vastutavad oma tervisliku seisukorra eest.

Võistluse reglement lubab moodustada paare eri riikide võistlejaist. Paare ei tohi moodustada eelmise aasta kuus paremat.

Pealtvaatajatele pakutakse homme meelelahutuseks munaloopimist ja saapaheidet, pärast võistlusi on pargis pidu. Ahti Uppini sõnul ostis mullu rammumeeste võistlusele pileti tuhat pealtvaatajat.

7.7.05

Ella Melts on pärast kolmepäevast otsingut leidmata

Ka kolmas otsingupäev ei ole andnud tulemust, Türi vallas Vilita küla lähedal kaduma läinud naine on siiani leidmata.

Täna otsisid teda lisaks politseinikele, päästetöötajatele ja kaitseliitlastele ka kaheksa politseikoera, helikopterimeeskond ja üks paraplaan. Seni on teenistuskoerad leidnud reha ja võtmed, mis olid naisel kaasas.

Kuna otsingute piirkond on kohati üle ujutatud, siis kaotasid koerad jälje. Koprad on otsingupiirkonda tamme ehitanud ning täna sõitsid päästetöötajad üleujutatud alal paadiga ja otsisid kadunud naist. Türi komando pealik Eilo Eesmäe ütles raadiole, et naine jäi leidmata.

Otsingute juht, konstaabel Toomas Nerep rääkis raadiole, et täna jätkatakse pimeduse saabumiseni, otsingute edasine käik otsustatakse homme hommikul.

Kosjavoor alustas teed

Täna saadeti Säreverest teele Lõuna-Järvamaa omavalitsuste kosjavoor. Hoburakenditel ja vanal Gaz MM-il sõitev seltskond koosneb nelja omavalitsuse inimestest. Sõidu eesmärk on tekitada Lõuna-Järvamaal Türi valla loomise eel ühisvalla tunnet.

Kosjavoori marsruut:

1.päev: Särevere- Vilita- Põikva- Rassi- Villevere (simman)

2.päev: Kahala- Ollepa- Sagevere- Arkma- Meossaare- Kurla- Kabala- Retla-Oisu (simman)

3.päev: Metsaküla-Äiamaa- Raukla- Väljaotsa- Saareotsa- Kärevere- Tännassilma-Taikse-Mäeküla-Tori-Türi-Alliku-Poaka-Kirna-Pala-Änari (simman)

4.päev: Kolu-Karjaküla-Laupa-Türi-Lokuta-Türi laululava (simman)

Kuula helipilti voori teelesaatmisest:
pikk_kosjavoor.mp3

Paide linnavalitus korraldab jäätmetöötlusekskursiooni

Huvilised saavad seoses Paide jäätmejaama ja kompostimisväljaku asukoha valimisega vaadata aktsiaseltsi Valga Vesi kompostimisväljakut ja Türi jäätmejaama. Väljasõit on mõeldud kõigile huvilistele.

Paide jäätmejaam ja kompostimisväljak plaanitakse rajada endise prügila ja reoveepuhastusjaama lähedale. Paide keskkonnaasjatundja Anti Annus rääkis raadiole, et täpne asukoht on veel otsustamata.

Eelmise aasta lõpus eraldas Euroopa Komisjon Paide jäätmejaama ja kompostimisväljaku rajamisele eeltööks 430 000 krooni. Selle raha eest tehakse uuringuid, koostatakse detailplaneering ning eelprojekt.

Sel aastal otsustatakse jäätmejaama asukoht, koostatakse detailplaneering, järgmisel koostatakse projekt ja ehitus algab Annuse prognoosi kohaselt ülejärgmisel aastal.

Paides puudub praegu nõuetekohane kompostimisväljak, vajadus selleks on Annuse sõnul olemas. Samuti vajab linn jäätmejaama, et seal olmejäätmetest eraldi töödelda ohtlikku ja taaskasutatavat prügi.

Ekskursioon Valga kompostiplatsile ja Türi jäätmejaama toimub järgmisel kolmapäeval, huvilised saavad end kirja panna linnavalituses.

Kadunud naist hakatakse otsima veekogudest

Päästetöötajad hakkavad paadiga kontrollima Vilita küla lähedal asuvaid ojasid ja kraave, et otsida veekogudest teisipäeval kadunud naist.

Otsingute juht, konstaabel Toomas Nerep rääkis raadiole, et täna hommikul käis piirkonnas taas kopter ja kadunud naise jälgi ajavad ka politseikoerad. Otsinguil osaleb täna paarkümmend politseinikku, päästetöötajat ja kaitseliitlast, eile oli otsijaid umbes 40.

Eile kammiti Türi vallas Vilita küla piirkonnas läbi kuus ruutkilomeetrit põldu ja metsa, leiti reha, mis kaduma läinud naisel arvatavasti kaasas oli. Kuna otsingute piirkond on niiske, siis kaotasid koerad jälje.

6.7.05

Kadunud naist kutsuti otsima politseikoerad

Türi vallas kadunud eakat naist otsivad politsei teenistuskoerad. Politsei pressiesindaja Jan Aasma ütles raadiole, et hommikul piirkonnas tiirutanud kopterimeeskonnal ei õnnestunud naist leida ja nüüd püütakse teda leida koerte abil. Otsinguid jätkavad ka politseinikud ja kaitseliitlased.

79-aastane Ella Melts kadus eile pärastlõunal, kui läks Türi vallas Vilita külas oma vana talukohta otsima. Naine on kõhna kehaehitusega ja umbes 160 cm pikk.

Politsei palub inimestel, kes Ella Meltsa märkavad, teatada politsei lühinumbril 110.

Villeveres kutsutakse kosjavoori protestiga tervitama

Kabalas, Kurlas, Meossaares, Arkmal, Villeveres, Ollepal ja Kahalas on kõrvuti kosjavoori kuulutustega üleval teated, mis kutsuvad osalema rahvakoosolekul “Protest Türi valla vastu”.

Villevere pargis toimuvale koosolekule kutsutakse võitlema Kabala valla rahva õiguste eest. Osa kuulutustest üles pannud Kahala elanik Enno Rohelpuu ütles raadiole, et homsel koosolekul püütakse väljendada protesti Kabala valla Lõuna- Järvamaaga liitmise vastu.

Möödunud aasta sügisel kogus Enno Rohelpuu Kabala vallas 286 allkirja toetamaks Kabala liitumist endise Pilistvere kihelkonna omavalitsustega. Enno Rohelpuu korraldas häältekogumise pärast seda, kui valla korraldatud hääletusel sai kaks enamhäält liitumine Türiga.

Rohelpuu rääkis, et Ollepa, Kahala, Sagevere, Arkma, Meossaare ja Kabala elanikud ootavad, millal riik seadustab külade ja osavaldade vaba liitumise väljaspool asuvate omavalitsustega. Siis on võimalik tekkivast Türi vallast lahkumine.

Kabala vallavanem Urmas Kupp rääkis raadiole, et kosjavooriga samal ajal toimuv sanktsioneerimata protestikoosolek ei ole kultuurne. Kupp ütles, et ei kiida selliseid aktsioone heaks, kuna Türi vallaga ühinemine on juba otsustatud.

Protestimiiting Villevere pargis algab kuulutuse järgi homme kell 17.30, kosjavoor jõuab külla tund hiljem.

Algas osavõtjate registreerimine Paide rallile

Esmaspäeval algas osavõtjate registreerimine Paide rallile. Osavõtjate registreerimine 14. rahvusvahelisele Paide rallile lõpeb 18. augustil.

Augusti lõpus Järvamaa teedel sõidetav võistlus on Eesti meistrivõistluste kuues etapp A- ja N-rühma autodele, neljas veoautodele ning viies E-rühma arvestuses.

Mullu võitsid Paide ralli Priit Saluri ja Indrek Lepp. Ralli eriauhinna, sõiduauto, võitis lätlane Kaspars Šimkus.

Ka tänavu võistlevad peaauhindadele kõikide masinaklasside võitjad. Piloodi ja kaardilugeja aeg summeeritakse ning parim paar saab auhinnaks kaks rollerit.

Sel aastal on Paide ralli lõpuautona distantsikomissaride käsutuses traktor Valtra T190. Rohelise vilkuriga lõpuauto ülesanne on pärast kiiruskatse lõppu katse läbi sõita ja avada tee tavaliiklusele.

Sel aastal sõidetakse Paide rallit 26. ja 27. augustil.

Politsei palub inimeste abi Türi vallas kadunud naise otsingutel

Teisipäeva pärastlõunal läks Türi vallas kaduma 79aastane Ella, politsei palub inimeste abi vanaproua otsimisel.

Politseikorrapidaja sõnul läks Ella pärastlõunal kella kolme paiku Türi vallas Vilita külla jalutama ja oma vana talukohta otsima ning pole tänaseks tagasi jõudnud. Naine on kõhna kehaehitusega ja umbes 160 cm pikk. Naise riietus pole teada.

Politsei ja kaitseliit alustasid eile hilisõhtul otsinguid, mis öö saabudes katkestati. Täna varahommikul jätkasid kaitseliitlased ja politseinikud kadunud naise otsimist ning välja kutsuti ka helikopter.

Otsimistööde juhi politseikonstaabel Toomas Nerepi sõnul esialgu vabatahtlikke otsimistöödele ei kaasata, kuid kui helikopteri kasutamine tulemust ei anna, siis on vaja inimesi abiks.

Politsei palub inimestel, kes kirjeldatud naist märkavad, sellest teada anda politsei tasuta lühinumbril 110.

4.7.05


Eesti noorte ringrajavõistluste liider on oisulane Valdur Komp juunior

Pühapäeval Pärnus peetud Eesti ringrajameistrivõistluste juuniorklassis teise koha saanud oisulane Valdur Komp juunior tõusis meistrivõistluste liidriks.

Noore võidusõitja isa Valdur Komp rääkis raadiole, et eilsel võistlusel sõideti kaks väga tasavägist sõitu ja tihe konkurents püsis eelmise aasta Eesti meistri Mikk Maateniga kuni lõpumeetriteni. Esimese sõidu võitis Komp ja teise Maaten ning kahe sõidu kokkuvõttes tuli oisulasel leppida teise kohaga.

Laupäeval Aravetel peetud kardisõidu võistlustel sai järvakad Gert Vellamaa Rotax juunior klassis teise koha ning Valdur Komp Racet klassis neljanda koha.

Valdur Komp alustas kardispordiga 2001. aastal klassis Micro saavutades hooaja kokkuvõttes Eesti meistrivõistlute arvestuses 6. koha. 2002. aastal kuulus talle Micro klassi hõbe medal ning 2003. sai noorkihutaja kaela Micro klassis Eesti meistrtiitli medali. Eelmisel aastal saavutas Komp Läti lahtistel meistrivõistlustel Raket klassis 3. koha.


3.7.05

Relsiralli võitis Eesti Raudtee võistkond

ETV kirjutab kodulehel, et Eesti raudtee-ettevõtetest olid esindatud on Edelaraudtee, Elektriraudtee, Eesti Raudtee, Põlevkivi Raudtee, samuti raudteeinspektsiooni ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ühendvõistkond. Võitjaks tuli Eesti Raudtee võistkond.

Relsiralli mõte tuli Edelaraudtee juhatuse esimehel Henn Ruubelil Soome eeskujul, kus on sel alal isegi maailmameistrivõistlusi korraldatud.

Relsiralli toimus neljandat aastat, sedapuhku sõideti Tallinnast Pärnusse.

1.7.05

Pühapäeval toimub Valgehobusemäe triatlon

Albu vallas toimub sel pühapäeval Valgehobusemäe triatlon. Põhidistantsile starditakse kell kaks päeval, võistlejad ujuvad 300 meetrit, sõidavad 16 kilomeetrit mägirattakrossi ja jooksevad neli kilomeetrit.

Lapsed ja noored võistlejad ujuvad 100 meetrit, ratastel sõidavad nad viis kilomeetrit ja jooksevad ühe kilomeetri. Noortetriatlon algab tund enne põhivõistlust.

Võistluse korraldaja, spordiklubi Stamina kirjutab võistluse tutvustuses, et eesmärk on populariseerida triatloni kui mitmekülgset ja põnevat spordiala, mis sobib kõigile, kes on elus kasvõi natuke ujunud, rattaga sõitnud ja jooksnud. Mägirattatriatloni eripära on triatloni sidumine rattasõidu- ja jooksuga metsamaastikul.

Täna õhtul saab Türil kaasa elada relsirallile

Täna õhtul saab Türil kaasa elada relsirallile. Relsiralli peakorraldaja, Edelaraudtee juhatuse esimees Henn Ruubel ütles Kuma raadiole, et praegu ei tea osalevad võistkonnad, ega ka korraldajad, mida õhtul Türil toimuval lisakatsel tegema peab. Katsete korraldamisega tegeleb eraldi sõltumatu meeskond.

Relsiralli start anti hommikul Tallinnas Liiva raudteejaamas, sõit lõpeb homme Pärnus. Tänasel Türi lisakatsel panevad end proovile 12 võistkonda Eestist, Lätist, Venemaalt ja Soomest. Neljandat korda toimuval relsirallil on sel aastal kogenud dresiinisõitjate kõrval esmakordselt väljas ka bussijuhtide ning liiklusohutusaktivistide võistkonnad.

Relsiralli seltskond jõuab Türile õhtul kell seitse.

Maavanem tunnustab Järva maavalitsuse 88. aastapäeval ametnikke

Järva maavalitsus tähistab reedel 88. aastapäeva. 1. juulil 1917 valis
Järva Maakonnanõukogu 5. liikmelise juhatuse eesotsas advokaat Johannes Kreidebergiga. Sellega moodustati tänase maavalitsuse eelkäija, sest enne seda tsentraalset ja mitut eluvaldkonda juhtivat valitsusasutust maakonna tasandil ei eksisteerinud.

Maavalitsuses toimuval sünnipäeva tähistamisel räägib Henn Sokk maavalitsuse ajaloost. Maavanem Üllar Vahtramäe annab maavalitsuse töötajatele üle Järvamaa teenetemedalid ja -märgid ning maavanema tänukirjad.

Maakonnale osutatud teenete eest saavad Järvamaa teenetemedalid sotsiaal-ja tervishoiuosakonna juhataja Ülle Leesmaa ja arendus-ja planeeringuosakonna nõunik Aino Kreitsman.












Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Ülle Leesmaa

Järvamaa teenetemärgi pälvisid informaatikajuht Vambola Annilo ja rahandusosakonna peaspetsialist Ilmar Antov.

Maavanema tänukirjad saavad arendus-ja planeeringuosakonna juhataja Toomas Tippi, maavanema asetäitja-rahandusosakonna juhataja Tähve Milt, sotsiaal-ja tervishoiuosakonna peaspetsialist Reet Lass, maaosakonna peaspetsialist Lia Pärna, haridus-ja kultuuriosakonna vanemökonomist Elve Sarap, arendus-ja planeeringuosakonna peaspetsialist Eha Kamlat, finantsjuht-pearaamatupidaja Aili Peetre ja personalijuht Laine Kukk.

Järvamaa tuletõrjespordi meistrivõistlused võitis Paide tuletõrjeselts

Neljapäeval Türil peetud Järvamaa tuletõrjespordi meistrivõistluste võistkondlikus arvestuses sai esikoha Paide Vabatahtlik Tuletõrjeselts.

Seltsi esindajad võtsid esikoha enamuses aladest, mõõtu võeti konksredeliga õppetorni ronimises, takistusriba läbimises ning mootor- ja autopumbaga hargnemises.

Võistkondadest teise koha sai Türi tugikomando, kolmanda koha Aravete Tulehoidja, neljanda koha Paide keskkomando ja viienda koha Koeru tugikomando.

Meistritiitli said Margo Tammepõld, Ilmar Koppel, Mõkola Kandrin, Taavi Teder, Jana Karsanov, Edit Tammepõld, Sander Valgema, Geimo Eesmäe ja Sten Vinogradov.

Lisaks selgitati iga päästekomando tublimad tuletõrjesportlased. Türi tugikomandost oli parim Argo Kuutok, Paidest Meelis Hints, Koerust Rando Suve ja Aravetelt Sirgo Voore.

foto: www.jarva.ee