Kuma uudiste ajaveeb

30.7.04

Väätsa Prügila tõstab augustist hindu
 
Väätsa Prügila tõstab 1. augustist mõnede ohtlike jäätmete vastuvõtmise ja ka veoteenuse hinda. 

Prügila juht Aivar Lõhmus rääkis raadiole, et transporditeenuse 10 protsendi suuruse hinnatõusu põhjustavad nii sellest aastast kehtestatud raskeveokimaks, kui ka kütuse kallinemine.

Ohtlike jäätmete vastuvõtu hind on Lõhmuse sõnul tingitud teiste käitlejate hinnakirjade korrigeerimisest, kuna Väätsa prügila peab vahendajana ka oma hindu tõstma, kui seda teeb lõppkäitleja.


Koerust leiti eile võltsitud 500 -kroonine

Politsei teatab, et eile leiti Koerust valeraha.  Võltsitud maksevahendit kasutati Koeru poes, kui ostu eest tasuti võltsitud 500 -kroonisega. 

Viimati leiti võltsitud raha juuni lõpus, kui sellega maksti Türil Krooni kaupluses.  Järgmisel päeval leiti 500 -kroonine valeraha Mäos AS-i GMT kiirtoidukoha kassast.

Paide politseijaoskonna pressiesindaja Jan Aasma sõnul on kaks eelmist Järvamaal kätte saadud maksevahendit tehtud ilmselt tavalise koopiamasinaga.  Kas eilne Koeru valerahaleid on Türi ja Mäo juhtumiga seotud, on seni teadmata.


Järvamaa Arenduskeskuse juhiks valiti Katrin Puusepp

Sihtasutuse Järvamaa Arenduskeskuse nõukogu valis Arenduskeskuse uueks juhiks Katrin Puusepa. Arenduskeskuse senine juht Üllar Vahtramäe asub esmaspäevast maavanema ametisse.

Vahtramäe rääkis Kuma uudistele, et läbirääkimisi peeti mitme inimesega, Puusepa kasuks rääkisid eelkõige julgus ja tahtmine Arenduskeskuses töötada. Samuti on Puusepal olemas euroliidualane projektitöökogemus ning majanduslik kõrgharidus.

29aastane, abielus ja kahe lapse ema Katrin Puusepp töötas seni maavalitsuse majandusosakonna spetsialistina.

Järvamaa Arenduskeskuse juhina asub Katrin Puusepp ametisse 17. augustil.


Tarbja küla saab spordi- ja kultuurimaja

Augustis alustavad Keki Ehituse töölised Lasteaed-Algkooli järvepoolsesse külge juurdeehituse rajamist.  Praeguse plaani järgi valmib hoone järgmise aasta lõpuks. 

Paide abivallavanema Veljo Tammiku sõnutsi saab hoone seinte vahel saab lisaks sportimisele elavdada ka kohalikku kultuurielu. Tammiku sõnul on Tarbja 400 külaelanikku sportimisvõimalusi igatsenud juba mõnd aega.   Abivallavanem rääkis, et lisaks 100 -le kooli- ja lasteaialapsele saavad uues saalis trenni teha ka täiskasvanud, kes on seni pidanud sportima kas õues, või teistes Järvamaa saalides.   

Sel aastal plaanitakse Tammiku sõnul valmis saada spordihoone karp.  Sisetöö lõpetatakse järgmisel aastal.   Juurdeehitus maksab kokku 7 miljonit krooni, sel aastal investeeritakse 3 miljonit.  Raha saadi riiklikest haridusinvesteeringusummadest, vana vallamaja müügist ja osa selle aasta ehitusrahast pidi vald laenama. 

Viilkatusega kollakat spordihoonet hakatakse ehitama augustis. Tarbja spordi- ja kultuurimaja saab praeguse plaani järgi valmis järgmise aasta lõpuks.


Paide meer muretseb linna öise korrakaitse pärast

Linnapea Indrek Kivimäe arutab täna Paide politseijaoskonna ülemkomissari Priit Suvega linna korrakaitseküsimusi. 

Nagu rääkis linnapea Kuma uudistele, on viimasel ajal toimunud mitmeid kurvastavaid vahejuhtumeid, mis sunnivad pöörama enam tähelepanu linna korrakaitsele. 

Viimase paari nädalaga on Paides lõhutud üht paeskulptuuri ja alajaamahoonet, ka teevad Kivimäele muret öised lärmajad linna parkides.  Kivimäe ja Suve püüavad koos leida viise olukorra lahendamiseks.


Järvamaa pritsimehed võistlevad Baltimaade tuletõrjespordimeistrivõistlustel

Neli Järvamaa pritsimeest kaitsevad eelmise aasta esikohta Vilniuses toimuvatel Baltimaade Meistrivõistlustel tuletõrjespordis.

Eesti meeskonnas on Järvamaa päästeteenistuse operatiivkorrapidaja Margo Tammepõld, Sirgo Voore Aravete Tulehoidjast ning Paide vabatahtliku Tuletõrjeseltsi liikmed Ilmar Koppel ja Mattis Torn.

Kahepäevasel võistlused osalevad lisaks Eestile, Lätile ja Leedule ka Poola ning Valgevene võistkonnad. Poola ja Valgevene väljaspool võistkondlikku arvestust.

Viie riigi päästetöötajad võistlevad konksredeliga ronimises, takistusriba läbimises, teatejooksus ning pumbaga hargnemises.

Eelmise aasta augustikuus peetud Baltimaade Meistrivõistlused tuletõrjespordis peeti Pärnus. Eesti võistkond saavutas mullu esikoha.


29.7.04

Kontsert "Ave Maria" tõi Paide kirikusse 700 kuulajat

Eileõhtune kontsert "Ave Maria" tõi Paide kirikusse 700 inimest.  Koguduse diakon Jaanus Klaas rääkis raadiole, et nii suur hulk huvilisi on ebatavaline.  Sama palju inimesi on Paide kirikus jõululaupäeva teenistusel.

Eile õhtul olid kõik istekohad täis ja paarsada inimest kuulas Hanna- Liina Võsa laulmist ning Merle Kollomi oreli- ja Lembit Saarsalu saksofonimängu püstijalu.

Jaanus Klaasi sõnutsi tõi nii palju huvilisi kohale ilmselt huvi heade esinejate ja kauni muusika vastu.  Ka on Klaasi ütlust mööda oluline märkida, et kontserdi kuulamise eest ei küsitud piletiraha.

Järgmine tähelepanuväärne kontsert on Paide kirikus Kirikumuusika Festivali raames, kui 7. augustil esineb Filharmoonia kammerkoor.


Kurele otsa sõitnud juht jättis linnu keset teed surema

Tänane SL Õhtuleht kirjutab, et autod oleksid vigastatud linnu laiaks sõitnud, kui SL Õhtulehe ajakirjanikud poleks teda põllule viinud.

Järvamaa Keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Olavi Randver rääkis raadiole, et vigastatud lindu leides oleks mõistlik viia lind loomaarsti juurde, kes hindaks linnu vigastuste ulatust ja võimalust ellu jääda. 

Juhul, kui linnu võimalused paraneda ja ellu jääda on head, siis toimetatakse ta Pärnumaale Nigula  Looduskaitseala loomade turvakodusse.  Koju ei soovita Randver lindu viia, siis võib see inimestega harjuda.  Teine võimalus on helistada häirekeskusesse ja küsida sealt tegutsemiseks nõu. 

Hukkunud kurge ei tohi omavoliliselt maha matta, kuna lind on looduskaitse all, tema leidmisest peab teavitama keskkonnateenistust.  Raskelt vigastatud linnu mahajätmine on Randveri sõnul mõistlik, kuna looduses on rebased ja teised loomad, kes ta ära söövad. 


Järvamaa omavalitsused küsivad 30 miljonit krooni investeeringutoetust

Omavalitsuste investeeringutoetuse komisjon soovitab valitsuselt toetust küsida kolmele projektile - tänavavalgustusele ja kahele koolile.

Maavalitsuse majandusosakonna juhataja Toomas Tippi sõnul esitasid omavalitsused seitse investeeringuprojekti küsides kokku 31 miljonit krooni, Järvamaale eraldatav arvestuslik summa on 19 miljonit.

Komisjoni esimees Tähve Milt rääkis Kuma uudistele, et prioriteetsemateks taotlusteks valiti 13-ne omavalitsuse tänavavalgustuse ühisprojekt maksumusega 8 miljonit, Paide Gümnaasium renoveerimine 6 miljonit ja Türi Majandusgümnaasiumi korrastamine 8 miljonit krooni.

Komisjon esitab tehtud pingerea maavanemale kinnitamiseks ning enne valitsusse jõudmist peab kava saama ka Omavalitsuste Liidu heakskiidu.

28.7.04

Koerus leiti Järvamaal ainulaadsed seinamaalingud

Koeru alevikus asuva Aruküla mõisa saalist leiti remondi käigus 19. sajandi algusest pärit seinamaalingud. 

Muinsuskaitseinspektor Aino Pung rääkis raadiole, et mõisa saali seintelt tulid kümnete värvikihtide kõrvaldamise järel päevavalgele mustrid, mis pärinevad ilmselt aastast 1820.

Aino Pung rääkis raadiole, et seinte alumine kolmandik on kaetud tumepunaste ja hõbedaste marmormustritega.  Seinte keskosas on mustri toon rohekas ning ülemine osa on seintel originaalis olnud valge.  Punga hinnangul on mustrid üsna hästi säilinud.

Vald kutsus järgmiseks nädalaks kokku nõupidamise, arutamaks, kas jätkata remonti senise plaani järgi, või asutakse leitud maalinguid taastama.

Aino Punga sõnul on leid Järvamaa mõisates ainulaadne, vaid Roosna- Allikul on midagi sarnast päevavalgele tulnud.

Pung rääkis, et tema arvates on seinakaunistused taastamist väärt.  Tema kavatseb enese sõnul teha kõik, et Aruküla mõisa saal esialgse ilme tagasi saaks.


Sargvere lasteaia juurde kerkib mängumaja

Lisaks lastemajakesele ehitatakse lasteaia mänguplatsile praeguste rajatiste kõrvale ka kiik ja tasakaalupoom.  Lastele pannakse kõndimiseks maasse astepakud.

Ehituseks andis Paide vallale raha Hasartmängumaksu Fondi nõukogu.   Abivallavanem Veljo Tammik rääkis raadiole, et väljaku lõpuni ehitamiseks on raha otsitud juba mitu aastat, nüüd saab tööga algust teha.

Sargvere lasteaia mänguväljaku ehitab valmis Keki Ehitus, töö läheb maksma 130 000 krooni ja peaks algama lähipäevil.


Hanna- Liina Võsa esitab täna Paides kava "Ave Maria" lauludest
 
Püha Risti kirikus kell 7 algaval kontserdil esineb solistide ansambel, kus Hanna- Liina Võsat saadavad Merle Kollom orelil ja Lembit Saarsalu saksofonil. Kõlavad Bachi, Schuberti, Bernsteini, Webberi ja Edgar Arro helitööd. 

Lembit Saarsalu rääkis Kuma raadiole, et kõlab lihtsalt ilus muusika, mis puudutab hinge ja aitab leida rahu. 

Saarsaalu sõnul näitab Ameerikas muusikalides laulmist õppinud Hanna- Liina Võsa õhtusel kontserdil enda vokaalset võimekust ja laiemat muusikalist asjatundlikkust.

Kontserdil ei kasutata võimendust, Saarsalu sõnul on kontserdi õnnestumisel oma osa ka kiriku interjööril ja akustikal.  Trio liigub esinemise ajal kirikus ka ringi, osa palasid esitatakse hoone allosas, osa rõdult.

Kava on saanud nautida ka Narva Aleksandri, Keila, ja Kiviõli kirikus, samuti Mäetaguse mõisas.  Augustis annab trio kontserdi ka Avinurme ja Kaarma kirikus.

Kontsertsari on jätk läinud aasta detsembris toimunud oreligalale “Ave Maria”.


26.7.04

Koigist tabatud autovargad tunnistavad enda süüd mõrvas ja tulekahju tekitamises

Möödunud nädalal Koigis kahtlustatavatena kinni võetud kolme autoärandaja süü mõrvas leidis tõendamist ja kohus andis loa võtta mehed eeluurimise ajaks vahi all.

Mehed tunnistasid üles, et peksid ööl vastu 20. juulit Laimetsa külas surnuks 1946. aastal sündinud Helduri ja süütasid seejärel ohvri korteri tõendite hävitamiseks põlema.

Pärast süütamist istusid mehed võõrasse Žigulisse ja põgenesid kuriteopaigalt, teadmata, et auto omanik oli nende tegevust pealt näinud ja sellest politseisse teatanud.

Politseipatrull pidas kümmekond minutit pärast ärandamisteate saamist varastatud auto Koigi vallamaja juures kinni ja võttis sõidukis olnud varem varguste ja huligaansuse eest kohtulikult karistatud purjus 30aastased Maidu ja Raineri ning 31aastase Urmase vahi alla.

Lääne ringkonnaprokurör Anu Kaldasaun ütles BNSile, et mehed on süü üles tunnistanud ja kohus andis politseile loa hoida neid vähemalt pool aastat vahi all.

Kaldasauna sõnul on tegu kohalike inimestega, kes ilmselt tundsid ka oma ohvrit, samas on veel vara kommenteerida veretöö motiivi. Prokuröri sõnul võtab kriminaalmenetlus ja süüdlaste kohtu ette saatmine aega vähemalt paar kuud.


Prokuratuur saatis Koigis suurt narkolaborit pidanud mehed kohtu ette

Prokuratuur saatis kohtu ette kaks meest, kes pidasid mullu sügisel Järvamaal suurt narkolaborit ja olid tabamise hetkel valmistamas paarikümmend kilo amfetamiini.

BNSi andmetel said narkootikumide suures ulatuses valmistamises said süüdistuse 39-aastane Nikolai ja 35-aastane Priit.

Nikolai ja Priit valmistasid amfetamiini Koigi vallas asuvas talus, kust politseinikud said mullu oktoobris kätte 97 kilogrammi kemikaali, mis sisaldas üle 20 kilogrammi vedelal kujul amfetamiini.

Läbiotsimisel leidsid keskkriminaalpolitseinikud taluhoonetest veel mitmesugust laboritehnikat, kemikaale ning tühje kemikaalide anumaid, samuti mõnikümmend grammi pulbrilist amfetamiini.

Läbiotsimistel leitud esemed andsid politseinikele alust arvata, et selles talus oli narkootikume toodetud pikema aja jooksul.  

Kohtus süüdimõistmisel ootab mehi kuni kümneaastane vangistus.


Järvamaa mehed lähevad reservõppusele

Kaitseliidu Järva Malev viib augusti lõpus ja septembri algul 160 Järvamaa ja Virumaa meest Jägala sõjaväelinnakusse jalaväekompanii reservõppusele.

Maleveapealik kapten Arvi Niglas rääkis Kuma uudistele, et õppuse ajal toimub teoreetiline ja praktiline väljaõpe, mis lõpeb lahingu imiteerimise ja lahinglaskmisega. Reservväelased harjutavad kompanii rännakut, laagris paiknemist ja kaitsepositsioonidel asumist.

Reservõppuse esimene osa toimub augusti algul Kaitseliidu koolis, kus valmistatakse ette ohvitserkoosseis. Õppuse teine etapp on 29. august kuni 4. september, kui Jägala sõjaväelinnakus antakse ettevalmistus  allohvitseridele. Kolmas etapp algab 5. septembril, kui õppusele koguneb üle saja Järvamaa ja Virumaa mehe.

Niglase sõnul osaleb tänavu Järvamaa õppuse läbiv reservväelaste koosseis järgmisel aastal Kevadtormil, kus järvakatel tuleb teenistust lõpetavatele sõduritele vaenlasi mängida.


23.7.04

Järvamaa Arenduskeskusele valitakse uus juht 

1. augustist Järva maavanema ametisse asuv senine juhataja Üllar Vahtramäe rääkis raadiole, et uue juhi ametissemääramine on võimalik neljapäeval, kui tuleb kokku sihtasutuse nõukogu.

Kuma andmeil on Vahtramäe pidanud läbirääkimisi mitmete inimestega ning hetkel on sõelal üks konkreetne kandidaat.

Arenduskeskus asutati 2003. aasta märtsis, sihtasutuse eesmärk on toetada regiooni arengut uuringute, nõustamise ja juhtimisega. 


Merko Ehitus alustas Väätsa prügila teise ladestusala rajamist

Seitsmest Väätsa prügila prügiplatsist esimene saab täis selle aasta lõpus ja prügila alustas teise ehitamist.

Prügila tegevjuht Aivar Lõhmus rääkis raadiole, et kahe hektari suuruselt platsilt võeti mets maha sel kevadel, praegu on algust tehtud mullatöödega ning ladestusplats peaks praeguse plaani järgi valmima oktoobriks.

Prügila nõukogu esimees Andres Jalak on raadiole rääkinud, et ladestusala rajamine maksab 8 miljonit krooni.  Keskkonnainvesteeringute Keskus eraldas Väätsa Prügilale teise ladestusala rajamiseks neli miljonit krooni, prügila omafinantseering on samuti 4 miljonit.

Väätsa prügilat saab kasutada veel kuni 25 aastat, selle aja jooksul tuleb neljaaastase intervalliga kokku seitse ladestusala.  Esimene ala suletakse ilmselt selle aasta lõpus, kui tööd alustab järgmine.


Olümpialootus Marko Albert stardib Paide triatlonil
 
Homme Paides toimuval triatlonil paneb end proovile ka Eesti olümpiakoondise liige Marko Albert.  Paide triatlon algab homme kell 11 Tehisjärve ääres.  Võistlus on Eesti triatloni karikavõistluste 4. etapp, selgitatakse ka Eesti noortemeister. 

Ujutakse Tehisjärves, rattasõit toimub Paide-Mündi-Mäeküla maantee viiekilomeetrisel lõigul.  Jooksudistants kulgeb ümber Paide Tehisjärve.

Võistluse korraldaja Piret Tuiken rääkis raadiole, et praeguste kokkulepete kohaselt on Albert laupäevasel võistlusel osalejate nimekirjas.  Alberti treener on öelnud, et Paides võistlemise eesmärk on lihvida triatleedi tegutsemist vahetusalas.

Homsel triatlonil osalevad lisaks tippvõistlejatele ka lapsed, noored, harrastajad, veteranid ning ka sõprade ja perede võistkonnad.


22.7.04

Ilmub raamat "Türi vanadel fotodel" 
 
Täna alustatakse raamatu "Türi vanadel fotodel" köitmist.  Koostaja Rene Viljat on kaante vahele valinud päevapilte aastatest 1899 kuni 1945.
 
Raamatus on pea 300 pilti, esiletõstmist väärivad Viljati sõnul fotod, millel edasi antud linna teke ja kasv ümber paberivabriku ja raudtee.  Ka on unikaalsed Türi esimese fotograafi Gustav Essensoni päevapildid.
 
Koostamisel aitasid Viljatit erakogude fotodega mitmed Türi inimesed, mõned pildid on ka muuseumite arhiividest.  Pildiallkirjad on eesti, vene, saksa ja inglise keeles.  Viljat, kes on ka läinud aastal ilmunud raamatu "Paide vanadel fotodel" autor, rääkis, et võrreldes Paide raamatuga püüdis ta Türi puhul pildiseletustes edasi anda rohkem teavet ajastu, inimeste ja hoonete kohta.

Raamatu "Türi vanadel fotodel" esitlus toimub augustis.


21.7.04

Türi staadionil alustatakse rajakatte paigaldamist
  
Neljapäeval alustatakse Türi linnastaadioni rajale kummikatte paigaldamist.
 
Staadioni arendaja Leonhard Soomi sõnul on kummialune asfaltkate rajal paigas ning kõik vajalikud suuremad tööd samuti lõpetatud. Soomi hinnangul peaks kümne päeva pärast olema Türi linnastaadionil kaheksa miljonit krooni maksev ja kuuest reast koosnev kaasaegne jooksurada.
 
Soom lisas, et spordialade harrastamiseks saavad põhilisemad tööd tänavu tehtud, publiku tarvis tribüüni ehitamine lükkub järgmisesse aastasse.

Esimene üleriigiline kergejõustikuvõistlus toimub Kevadpealinnas 21. septembril. 
  
Aselinnapea Peeter Kruusemendi sõnul plaanib linn osta sügiseks ka võistluste korraldamiseks vajaliku inventari, sealhulgas näiteks stardipakud, valjuhääldajate toed, starteripukk ja palju muud sarnast.


Imaverre kerkib graanulitehas 
 
Aktsiaselts Graanul Invest alustab sel nädalal Imaverre graanulitehase rajamist.  Ettevõtte juht Raul Kirjanen rääkis Kuma uudistele, et loodab novembris saada uuest tehasest proovipartii. 
 
Tehase rajamist alustatakse saepuruväljaku ehitamisega.  Viie jalgpalliväljaku suuruse platsi rajab aktsiaselts Soomerite Auto.   Lisaks väljakule ehitatakse ka 800 -ruutmeetrise põrandapinnaga töötlemishoone.
 
Raul Kirjanen rääkis raadiole, et tehases pressitakse saepurust graanuleid, mida hakatakse põletama peamiselt Inglismaa, Saksamaa, Belgia ja Rootsi küttekolletes.  Kirjaneni sõnul on turundusplaan suunatud peamiselt ekspordile.  Graanulite tootmiseks vajalik saepuru saadakse siiski Imavere Saeveskist ja teistest Kesk- Eesti saetööstustest. 

Novembris tööd alustavas tehases saab Kirjaneni sõnul tööd umbes 30 inimest.  Plaanitav tootmismaht on kuni 50 000 tonni saepurugraanuleid aastas.



Politsei kahtlustab Koigis tabatud mehi tapmises, süütamises ja ärandamises
 
Politsei kahtlustab ööl vastu teisipäeva Koigis tabatud kolme meest Laimetsa külas toimunud tapmises, süütamises ja ärandamises.
 
Ringkonnaprokurör Anu Kaldasaun rääkis Kuma uudistele, et ärandatud autos tabatud kolm meest on praegu kinnipeetud kahtlustatavatena, tõkendit meeste vastu veel kohaldatud pole.
 
Kaldasauna sõnul kahtlustatakse kinnipeetuid tapmises, ärandamises ja tulekahju põhjustamises, seega on kinnipeetud mehed nimetatud sündmustega seotud, kuid mida keegi neist täpselt tegi, selgitab   eeluurimine. Eeluurimine on alles alanud ja selle huvides ei saa kahtlustatavate ütlusi avaldada, prokuröri kinnitusel on kõik kolm kahtlusalust ütlusi juba andnud.
 
Ööl vastu teisipäeva ärandati Imavere vallas Laimetsa külast sõiduauto Žhiguli, mille politseinikud tabasid koos kolme kahtlusalusega kümmekond minutit pärast teatamist Koigi vallamaja juurest. Poolteist tundi pärast ärandajate tabamist teatati Laimetsa külas majapõlengust, mille kustutamise käigus leiti 58aastase mehe vägivallatundemärkidega surnukeha.
 
Politsei kahtlustab kolmes kuriteos varem varguste ja huligaansuse eest kohtulikult karistatud 30aastast Maitu ja Rainerit ning 31aastast Urmast.


Suusaliidu murdmaajuht hindab Valgehobusemäge konkurendiks Kõrvemaa radadele
 
Suusaliidu murdmaajuht Paavo Nael hindab Valgehobusemäe suusarada Kõrvemaale tõsiseks konkurendiks.  Nael rääkis Kuma uudistele, et on näha, et Albu inimesed võtavad asja tõsiselt ja rajal on selle suvega tehtud suur töö. 
 
Praegune viie kilomeetri pikkune rada on Naela hinnangul piisavalt lai, et pidada ka ühisstardiga võistlusi. 
 
Perspektiivis on Naela ütlust mööda võimalik, et Valgehobusemäel toimuvad nii Eesti Noorte meistrivõistlused ja Albus saab tulevikus selgitada ka täiskasvanute suusatamismeistrid.
 
Nael rääkis raadiole, et praegu on veel vaja tasandada suusastaadionit, kuid selleks on isegi pinnas olemas, kuna  parkla rajamisest jäi mulda üle.
 
Naela sõnul sobib Valgehobusemäe rada veebruaris Visu suusasarja etapi pidamiseks.  Ka on seal ennekõike võistlejatele paremad tingimused, et pidada Jaak Mae suusavõistlust.  Naela sõnutsi näitab juba esimene talv üht-teist raja headuse ja sellel võistluste korraldamise tingimuste kohta.


20.7.04

Järvamaal autoärandamises kahtlusalustena tabatud mehed võivad olla seotud külaelaniku surmaga ja majapõlenguga
 
Politseil on alust arvata, et ööl vastu teisipäeva Järvamaal Laimetsa külast auto ärandanud mehed on seotud samas külas varahommikul toimunud põlenguga ja ühe mehe surmaga.
 
Politsei teatel helistas ööl vastu teisipäeva kella 3.15 politseisse 1949. aastal sündinud Kalle, kes teatas, et tema maja ümber jalutavad kolm meest. Viis minutit hiljem teatas helistaja, et kahtlased mehed istusid tema kasutuses olevasse sõiduautosse VAZ 2107 ning sõitsid sellega Koigi suunas.

Politseipatrull pidas auto koos selles olnud meestega kinni kella 3.31 ajal Koigi vallamaja juures.
 
Lääne politseiprefektuuri vanemkonstaabel Maria Murakas rääkis Kuma uudistele, et ärandatud autost peeti kinni kolm kahtlusalust, varem varguste ja huligaansuse eest kohtulikult karistatud 1974 sündinud Mait ja Rainer ning 1973 sündinud Urmas.
 
Poolteist tundi pärast kahtlusaluste tabamist, kell 5.09 sai Järvamaa Häirekeskus teate, et Laimetsa külas põleb elumaja.
 
Operatiivkorrapidaja Margo Tammepõld rääkis Kuma raadile, et maja ühes toas põles kaks diivanit ja majast leiti mehe surnukeha.
 
Maria Murakase teatel leiti kustutustööde käigus 1946. aastal sündinud Helduri vägivalla tundemärkidega surnukeha ning politseil on alust arvata, et kinnipeetud autoärandajad võivad seotud olla nii surnud mehe kui tulekahjuga.
 
Mehe surmapõhjuse ja millest tuli alguse sai selgitavad politsei ja päästeteenistuse inspektorid. Tabatud kahtlusalused mehed viidi kainenema ning kas neist keegi ka vahi alla jäetakse ei osanud Murakas veel öelda.


16.7.04

Jaak Mae koduvald rajab suurt suusakeskust
 
Tänane Postimees kirjutab, et Albu valla keskusest Järva-Madisel, Jänedast ja Aegviidust paariteistkümne kilomeetri kaugusel asuval Valgehobusemäel on puudest ja võsast puhtaks raiutud 8-12 meetri laiused sihid.
 
Juba eeloleval talvel saab sealsetel küngastel kuni viiekilomeetristel radadel suusatada.Ent albulased tunnevad jaksu enamaks, ja nende plaanidest annab aimu metsa rüppe püstitatud silt: valgustatud ühekilomeetrine suusarada, suusastaadion koos väikese tribüüniga, parkla, külastuskeskus ja lumerõngarada lastele.
 
Kui rahataotlustele vastatakse jaatavalt ja tööd õlitatult käima lähevad, kujuneb Valgehobusemäest 2009. aastaks Põhja-Eesti üks esinduslikumaid spordi- ja liikumiskeskusi looduses.
 
Albu vallavalitsuses projekti vedav Ilmar Udam, kelle taluõe juurest rajad mööduvad, näeb Valgehobusemäge vaimusilmas mitte üksnes ümbruskonna elanikke, vaid tallinlasigi meelitava sportimispaigana.
 
«Maailmakarikavõistluste etapist me ei unista, aga Eesti meistrivõistlusi tahaksime endale küsida,» tunnistas Udam. «Ja miks peaks inimesed sõitma 250 kilomeetri kaugusele Otepääle ja Käärikule, kui saaks ka lähemal suusamõnusid nautida,» arutles Albu valla projektijuht.
 
Lumekate püsib 107-meetrise Valgehobusemäe põhjapoolsematel nõlvadel aprilli keskpaigani. Albu vallavanema Kalju Kertsmiku sõnul kavatsetakse rentida lumekahur, mõnesaja meetri kaugusel asuvast Mägede karjääri järvest saab vett kunstlume tootmiseks.Keskuse täielikuks väljaarendamiseks koos parkla, teede laiendamise, kommunikatsioonide ja külastuskeskusega kulub 10-11 miljonit krooni. Radade tänavusteks ettevalmistustöödeks kulutab vald 300 000 krooni.
 
«Projekteerimiseks taotlesime Euroopa Liidu struktuurifondist ligi 300 000 krooni, sooviksime küsida ka ehitamiseks. Maakonnas võetakse keskus spordiarengukavas eelisarendatavate objektide hulka, siis saame küsida ka riigilt abi,» rääkis Kertsmik.
 
Vallavanema sõnul on suusakeskuse rajamine albulastele innustav väljakutse. Juunis käisid radu oksterisust puhastamas ka töö- ja puhkelaagri lapsed. Mae usub, et albulased teevad suusakeskuse valmis.  «Kui vallavanem Kertsmik midagi ette võtab, viib ta selle vargamäe liku jonniga lõpule,» ütles suusamees.
 
Tallinnast jõuab autoga Valgehobusemäele 45-50 minutiga. Praegu sõidavad pealinlased nädalavahetustel suusatama Kõrvemaale, kus peetakse ka Tallinna maraton. Udam pidas võimalikuks, et suusa- ja matkaradu saab pikendada kuni Nelijärveni, ja kui teostub plaan ehitada üle raudtee viadukt, siis isegi Kõrvemaa suusakeskuseni. «Sel juhul võiksime vist lõunaeestlastelegi öelda, et sõitke siia suusatama,» märkis projektijuht lõbusalt. 
 
Otepää vallavanem Aivar Nigol ütles, et suusakeskuste ehitamine erinevatesse Eesti maakondadesse on ainult tervitatav, sest harrastusvõimalusi peaks kindlasti olema rohkem. «Riigikogulane Leino Mägi on pakkunud, et riik peaks toetama lumetootmise seadmete ostmist,» arutles Nigol. «Samas peab hoolega mõtlema, et keskused majanduslikult toime tuleksid.»
 
Kertsmik ootab, et riik kataks neljakilomeetrise lõigu Perila - Jäneda teel. «Valitsuste vahetumise ja muude toimetuste tõttu on seda edasi lükatud. Aga seda teed kasutavad palju ka turistid, kes tulevad külastama Tammsaare muuseumi,» märkis Albu vallavanem.
 
Järgmisel kevadel kaetakse rajad saepuruga ja siis saaks Valgehobusemägi peibutada inimesi aastaringselt liikuma. «Järvamaal puudub loodusesse rajatud matka- ja liikumiskeskus, aga kindlasti hakkaksid seda külastama vallaelanikud, sest siin on väga ilus loodus,» lausus Kertsmik. Albu vallavanema hinnangul annaks suusakeskus tööd 10-15 inimesele.


15.7.04

Järgmisel nädalal pühitsetakse Koeru kiriku vitraaž

Maarja- Magdaleena kihelkonnapäevadel pühitsetakse Koeru kiriku vitraaž. Ilmselt 19. sajandi lõpus Lätis valmistatud värviline aken sai kahe kolmandiku ulatuses uued klaasid, samuti uue raami.

Õpetaja Allan Praats rääkis raadiole, et ilmselt visati altariruumi lõunaseina vitraaž puruks eelmise sajandi keskel, pärast seda vajusid klaasid paigast.

Tartu Antoniuse Gildi meistrid taastasid kolme meetri kõrgust akent kaheksa kuud. Töö käigus tuli klaasi värvida ja värvitud klaasi kuumutada, et uute ja vanade tükkide toon sobiks.

Allan Praats rääkis, et vitraažil on ornamentika, aimatav ristimotiiv ja põhilised värvid roheline ja punane.

Aken on nüüd väljast kaitstud armeeritud klaasiga, Allan Praatsi ütlust mööda peaks see praegusel kujul vastu pidama vähemalt 100 aastat.

Koeru kiriku vitraaž pühitsetakse järgmise nädala neljapäeval toimuval jumalateenistusel.

Sel suvel kindlustatakse Laupa mõisa vundamenti

Tõrjumaks vett hoonest eemale, kindlustatakse sel suvel Laupa mõisa vundamenti. Peatöövõtja Krive Ehitus on majaümbruse lahti kaevanud ja rajab kallaksillused.

Betooniribad suruvad vee majaseinast eemale, et maja sein ja ka hoone kelder võiksid kuivaks jääda. Lisaks silluste rajamisele tuleb anda uus kalle umbes 1600 –le hoonet ümbritsevale ruutmeetrile, et vesi voolaks majast eemale.

Türi vallavanem Enn Mäger rääkis raadiole, et mõisa ehitamise ajal on vertikaalplaneering jäänud tähelepanuta.

Nüüd soovitakse Laupa mõisa keldrisse rajada lisaks sööklale ka ruumid tööõpetuse tundideks ja rõivistu. Enne neid töid kindlustatakse maja väljastpoolt vee ja niiskuse vastu.

Lisaks saab Laupa mõis sel suvel uue puurkaevu ja veetrassi, torude ühendamine tehakse paralleelselt vundamendi kindlustamisega.

Laupa mõisa juures teevad sel suvel tööd Krive ja Koma Ehituse, samuti Mateko töömehed. Finantseerivad Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Türi vald.

14.7.04

Albu plaanib konkureerida Lõuna- Eesti suusabaasidega

Albu plaanib rajatava liikumiskeskusega hakata konkureerima Lõuna- Eesti suusabaasidega.

Vallavanem Kalju Kertsmik rääkis, et Valgehobusemäel on paremad lumeolud kui Otepääl. Ajal, mil teistes paikades hooaegadest kokkuvõtteid tehakse, saab Valgehobusemäel ikka veel suusatada.

Samuti on Kertsmiku sõnul pealinnast külastajate meelitamisel oluline see, et Albu vald on Tallinnale lähemal, kui näiteks Otepää.
Tallinnast autoga Valgehobusemäele sõiduks kulub 40 minutit, Lõuna– Eestisse mitu tundi.

107 -meetrine Valgehobusemägi on Järvamaa kõrgeim looduslik tipp, seal on vaatetorn, mis ulatub 130 meetrit üle merepinna.


Albu vald rajab Valgehobusemäele liikumiskeskuse

Albu rajab Valgehobusemäele ja selle ümbrusesse spordirajad. Sel suvel tehti algust viie kilomeetri pikkuse suusaraja koridori metsast puhastamisega.

Paikades, kus on erosioonioht pannakse maha roomatid ja saepuru, et rada oleks vastupidav ja seda saaks kasutada aastaringselt.

Viie kilomeetri pikkune rada kulgeb üle ja ümber Valgehobusemäe, kõrguste vahe on 36 meetrit.

Vallavanem Kalju Kertsmik rääkis raadiole, et rajal lõpeb selle hooaja töö oktoobris, eelseisval talvel saab pidada esimesi suusavõistlusi.

Kertsmik peab tõenäoliseks, et Valgehobusemäele kolib Albu pargivõistlus, ka peab ta läbirääkimisi teiste suusasõitude korraldamiseks.

Valgehobusemäe liikumiskeskuse arendusplaani kohaselt rajatakse lähiaastail sinna stardimaja ja 3 kilomeetrit rajast saab valgustuse.

Veel on plaan püstitada kaks rajasilda, lumerõngarada ja palliväljakud suvisteks sportmängudeks.

Kertsmiku sõnul kulub tööks kokku 11 miljonit krooni.

Müüsleris tulevad teised maailmameistrivõistlused kepphobustel ratsutamises

Võistlusjuhendis on kirjas, et kes kardab, et võõras hobune perutama hakkab, võib võistlustele kaasa võtta oma kepphobuse. Lisaks maailmameistrivõistlusele on plaanis näitemäng, polo kepphobustel, munagolf ja teised kilplaste muistenditega seotud jõukatsumised.

Esimesed maailmameistrivõistlused kepphobusel ratsutamises toimusid mullu juulis. Siis pandi osalejad proovile kepphobuste tõkkejooksus, paarisjooksus ja võistlesid ka troikad. Lastest tuli maailmameistriks Harri Lääts hobusel Mära, täiskasvanutest Alar Amos hobusel Üksik.

Selle aasta meistrid kepphobustel ratsutamises selgitatakse 7. augustil.

Paides plaanitakse avada Ahto Talvi mälestustahvel

Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse Tartu piirkond ja Tartu Tamme Lions Klubi plaanivad avada Paide Täiskasvanute Keskkooli seinal Ahto Talvi mälestustahvli.

Ahto Talvi arreteeriti hoones aastal 1948, toona tegutses majas algkool. Talvi, kes oli siis Relvastatud Võitlusliidu Järvamaa osakonna juht, tappis kinnipidamise käigus Järvamaa julgeolekuülema.

Talvi oli Väätsa vallasekretäri poeg, lõpetas Paides gümnaasiumi, võitles punaarmee vastu Soomes ja Eestis. Pärast arreteerimist ja asumist tegutses ta elu lõpuni Tartus. Talvi suri aastal 1996.

Tahvli paigaldamist korraldab Tartu Tamme Lions Klubi, kuna Talvi oli selle asutajaliige.

Klubi praegune liige Harri Kask rääkis raadiole, et tähis avatakse 26. oktoobril ja sellel saab olema kiri: Siin pidas oma viimase lahingu nõukogude vägivallavõimu vastu Ahto Talvi.


Reedel on Türil naistekonverents

Suurbritannia naispastorid kõnelevad sel reedel Türil toimuval naistekonverentsil naise identiteedist, seksuaalsusest ja elueesmärkide saavutamisest.

Lektorite Sarah Trinderi ja Mary Walkeri loengutele oodatakse kuulama lisaks naistele ka mehi. Eesti Kristlike Naiste Liidu presidendi Tiiu Mölderi sõnul on eesmärk aidata meestel mõista naiste mõtlemist ja tundeelu.

Naistele soovitakse Mölderi sõnul ennekõike õpetada kuidas olla parem naine, abikaasa ja ema.

Kristlike Naiste Liidu konverents toimub Türi postimaja teisel korrusel, ettekandeid saab kuulata reede õhtul algusega kella viiest ja seitsmest.


Järva Tarbijate Ühistu plaanib Paide Maksimarketit laiendada

Eesti üks edukamaid tarbijateühisusi, Järva Tarbijate Ühistu, plaanib Paide Maksimarketile juurdeehitust.

Tarbijate Ühistu esimehe Tõnu Uibopuu sõnul on plaan laiendada Maksimarketi müügisaali praeguse parkla arvelt ning rajada uus parkla kaupluse Türi poolsesse külge. Uue müügisaali ehitus annab võimaluse laiemaks kaubavalikuks ning võimaluse rajada kaupluse teisele korrusele söögikoht.

Uibopuu lisas, et Maksimarketi laiendamiseks on vaja algatada detailplaneering ning järgmise aasta kevadeks soovib ettevõte ehitustööd valmis saada. 800 ruutmeetrine juurdeehitus läheb Uibopuu hinnangul maksma ligikaudu kolm miljonit krooni.

Järva Tarbijate Ühistu tänavuse esimese poolaasta käive on enam kui 280 miljonit krooni. Ettevõtte juhi sõnul on Virumaa kauplustes olnud suurem käibekasv kui Järvamaal. Sel aastal ostis ettevõte Jõhvis ühe poe, laiendati Kunda ja Kadrina kauplusi ning praegu käivad ehitustööd Kohtla-Järvel, kuhu rajatakse 1000 ruutmeetrise müügisaaliga kauplus.

Järvamaal süttis üheaegselt kaks elumaja

Järvamaa Häirekeskus sai teisipäeva hommikul kaks tulekahjuteadet, kell 8.46 teatati tulekahjust Paide linnas Suur-Aia tänaval ning kell 8.53 teatati majapõlengust Türi vallas Rael.

Paides süttis põlema tühjana seisnud puust elumaja.

Päästeteenistuse planeerimis- ja järelvalveosakonna juhi Helmut Näksi sõnul on kindel, et tuli sai alguse pööningult ja inimeste süütõttu. Mahajäetud majas elanikke ja elektrit polnud. Kuidas täpselt kahjutuli alguse sai selgitab uurimine.

Rael süttis hommikul põlema ühekordne elumaja.

Operatiivkorrapidaja Anatoli Ivanovi sõnul hävis tulekahjus maja katus ja tulekahjustusi sai ka maja sisemus. Ivanov lisas, et arvatavasti sai kahjutuli alguse elektrikilbist. Tulekahju puhkemisel magasid majas kaks noormeest, kes suitsuvingu peale ärkasid ja tulest pääsesid.

9.7.04

Majaomanik pidas õhtul Annas kinni varga

Majaomanik pidas eile Paide vallas Annas kinni oma majja tunginud varga. Kell pool kaheksa õhtul koju jõudnud majaomanik kuulis teisest toast krõbistamist ja avastas ruumist sissetungija.

Vahele jäänud varas põgenes läbi akna, majaperemees hakkas teda jälitama, jõudis järele ja käskis tal maha istuda. Keskealine Tallinnast pärit varas vastupanu ei ostutanud istuski maha ja majaomanik kutsus politsei.

Varas oli sissetungimiseks lõhkunud maja akna, midagi ta varastada ei jõudnud.

Järvamaal on sel aastal samal moel kinni peetud veel vähemalr kolm pealinnast pärit varast.

Prääma turbaraba töötajad pidasid kevadel kinni kaks rattavarast, ka võtsid kodanikud kevadel kinni tallinlase, kes Paides kuuridest ja aiamajadest muruniitjaid varastas.

Homseks prognoositav torm lükkab Piimapäeva septembrisse

Piimapäev lükatakse viletsate ilmastikutingimuste tõttu septembrisse. Imavere Piimandusmuuseum teatab oma kodulehel, et kuna enamus ettevõtmisi plaaniti läbi viia vabas õhus, ei saa vihma korral üritust täisväärtuslikult teostada.

Muuseum vabandab ja loodab piimahuvilistega kohtuda septembrikuusse lükatud Piimapäeval.

Ka Paide paepäevade korraldajad on raadiole teada andnud, et homsele plaanitud skulptuuride tutvustamine ja festivali lõpetamine on tugeva vihma korral linna kultuurikeskuses, mitte Vallimäel.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi prognoos ütleb, et homme sajab vihma ja on äikest. Sadu on paiguti tugev, äikese korral esineb tormiiile.

Ringhäälingumuuseumis käis esimesel poolaastal 2300 külalist

Muuseumi juhataja Juhan Sihver rääkis raadiole, et 90 protsenti huvilistest oli väljastpoolt Järvamaad. 2300 -st külalisest 1200 on olnud täiskasvanud ja tuhatkond koolinoored või päris lapsed.

Eesti ringhäälinguajalugu on käinud uurimas huvilised kümnelt maalt, ka Kanadast, Prantsusmaalt, Ameerikast ja Mehhikost. Sihvri sõnul on tema rahul, sest külalisi on sel aastal olnud rohkem, kui mullu.

Muuseum on korraldanud seitse näitust, neist üks oli Paides, teine Haapsalus.
Paide Gümnaasiumis oli veebruaris väljapanek "Türi raadiosaatejaam 1937-1941" ning mais-juunis esimese raadiosaate aastapäeval sai sama näitusega tutvuda Haapsalus Sidemuuseumis.

Türil on muuseum näidanud Raivo Järvi joonistusi ja väljapanekut "Diktoreid ETV ekraanilt". Praegu on üleval väljapanekud "Tere hommikust, põllumehed!", fotonäitus "Lembit Lauri - 75" ning "Nukud ja kostüümid Eesti Televisiooni ekraanilt".

Sihver rääkis raadiole, et oktoobris plaanitakse avada väljapaneku "Eesti Televisiooni saatejuhid". Sihver teeb ka ettevalmistusi, et teha muuseumis kaasaegseid salvestusi vanadelt magnetlintidelt, heliplaatidelt.

Sihvri sõnul on sel aastal tehtud vähem näituseid, kui varasematel aastatel, Sihver ütles, et on püüdnud koostada väljapanekuid, mida ei peaks häbenema.

Paide Gümnaasium saab sügiseks uued aknad

Paide MEK paneb Paide Gümnaasiumile sügiseks pea 200 uut akent. Ettevõtte juhatuse esimees Olev Saksniit rääkis raadiole, et uued aknad saavad põhikorpuse kõik klassid, koridorid ja abiruumid. Lisaks akendevahetusele teeb MEK korda ka peakorpuse tualettruumid.

Kokku kulub Paide Gümnaasiumi hoone remondiks sel suvel 2,5 miljonit krooni. 1,8 miljonit andis riik, 700 000 krooni Paide linn. Linna ehitusjuht Avo Põder on Kuma uudistele rääkinud, et gümnaasiumi hoone on üsna kehvas seisus. Renoveerimisplaani täielikuks elluviimiseks oleks täna vaja 40 miljonit krooni.

Eelmisel suvel remonditi koolis sööklaruume, tunamullu sai valmis uus õppekorpus.

Homme on Paides pooletunnine tegevuskunstifestival Aeg.Ruum.Liikumine.

Ettevõtmine Paide Keskväljakul algab kell kolm ja etendused ei tohi kesta üle poole tunni. Korraldajate teatel on eesmärk tuua festivalile ja perfomance-kunsti energia, mis ei tule elektrivõrgust, vaid kunstnikest endist.

Kõik perfomance'd toimuvad üheaegselt, pikemad algavad varem, lühemad hiljem ja kõik lõpevad täpselt kell pool neli. Festivali kuraator Mari Sobolev rääkis raadiole, et eesmärk on korraldada ettevõtmine, mis oleks lühike ja lööv.

Korraga toimub 32 performanci't, osaleb 50 kunstiinimest. Teiste seas on esindatud neokommunistlik rühmitus FA�IST LENDAS ÜLE, Johann Köleri nimeline Positivistlik Kunsttööstuskool, rühm PINK PUNK ja OBINITSA GRUPP. Andrus Joonas toob sel aastal Paide Keskväljakule etenduse Kollane Huntmees osa 40.

Augustist on Järva maavanem Üllar Vahtramäe

Valitsus kinnitas eile ametisse uue Järva maavanema Üllar Vahtramäe, kes asub ametisse 1. augustil, ametiaeg kestab 2009. aasta augustini. Vahtramäe on Kuma uudistele öelnud, et tema peamine ülesanne maavanemana on elavdada Järvamaa ettevõtlust.

Üllar Vahtramäe juhib praegu Järvamaa Arenduskeskust, ta on olnud siseministeeriumi nõunik, maavalitsuse rahandusjuht ja Kareda vallavanem.

Eelmise Järva maavanema Theo Aasa ametiaeg lõppes 2003. aasta jaanuaris, enne Aasat oli maavanem Arvo Sarapuu. Viimased poolteist aastat on maavalitsust juhtinud maavanema kohusetäitja Tähve Milt.

7.7.04

Valitsuse istungi päevakorras pole punkti maavanemate ametissemääramiseks

Valitsuse pressibüroo kinnitas täna Kuma uudistele, et ühel või teisel kujul maavanemate kohta homme otsus sünnib.

Kuma andmeil on võimalik, et homme otsustatakse ainult nende maavanemate ametissenimetamine, kelle puhul on kõik osapooled kokku leppinud.

Kandidaat Järva maavanema kohale – Üllar Vahtramäe on heaks kiidetud nii valitsusliidus kui ka Järvamaa Omavalitsuspäeval.

Postimees kirjutas täna, et valitsus peaks ametisse nimetama regionaalministri esitatud maavanemakandidaadid, kuid mõne valitsusallika hinnangul ei pruugi kõik neist heakskiitu leida.

Valitsuskabineti esmaspäevasel nõupidamisel ei jõutud konsensusele nelja maavanema küsimuses ja suure tõenäosusega valitsus neid ametisse ei kinnita.

Kabinetiistungil jäid õhku rippuma Saare, Pärnu, Valga ja Viljandi maavanema kandidatuur.

Nii regionaalminister Jaan Õunapuu kui ka homset istungit juhatav majandusminister Meelis Atonen keeldusid kabinetinõupidamisel kõneldut kommenteerimast.

Atonen väitis vaid, et ühtki kandidaati ei tõrjuta poliitilistel põhjustel.

Järvamaa Häirekeskus võib liituda Põhja päästepiirkonnaga

Päästeameti avalike suhete büroo juht Beata Perens rääkis raadiole, et lisaks senisele plaanile liita Järvamaa Häirekeskus Lääne Regionaalse Häirekeskusega on hakatud kaaluma selle ühendamist Põhja Piirkonnaga. Tallinna – Tartu tee kulgeb läbi Järvamaa ja kahe piirkonna sees on Perensi sõnul lihtsam päästetööd korraldada.

Perens rääkis, et liitmise sõlmküsimus on raadioside korraldamine, sest tuleb tagada, et operatiivmeeskonnad saaksid ühenduse keskusega kõikjalt maakonnast.

Häirekeskuste koondamisel on kolm peamist argumenti, Perensi sõnul on suurte keskuste kaudu kergem juurutata tehnilisi lahendusi, koolitata töötajaid ja kriisihetkedel on suurte keskuste kaudu lihtsam infot vastu võtta ja kasutada.

Maakondliku häirekeskuse kaotamise juures on Perensi ütlust mööda märkimisväärne risk see, et suures keskuse töötajad ei tunne nii hästi kohalikke teid ja paiku. Perens loodab, et see oskusteave ei kao ja ka suur keskus suudab inimestele sama hästi abiks olla, kui kohalik.

Järvamaa Häirekeskuse liitmiseks tähtaegu seatud ei ole, Perensi sõnul on regionaalsete häirekeskuste kontseptsiooni elluviimisel peatähtis tagada inimestele abi vähemalt senises kvaliteedis.

Paides alustati Põllu tänaval asuva vana internaadihoone lammutamist

Linton Ehitus alustas Paides Põllu tänaval asuva vana internaadihoone varemete lammutamist. Linna ehitusjuht Avo Põder rääkis raadiole, et krundi omanikule Andrus Nõmmele antud lammutusloa kohaselt koristatakse varemed 1. augustiks.

Andrus Nõmmelt ei õnnestunud raadiol kommentaari saada, Kuma andmetel jääb pärast lammutamist hoone asukohale tühi plats.

Selle aasta alguses nõudis linn Linton Ehituselt Põllu tänaval asuvat krunti tagasi, ähvardades vastasel korral pöörduda kohtusse algatamaks ettevõtte pankrotti. Linton Ehitus müüs krundi edasi eraisik Andrus Nõmmele, koos kinnistuga läksid Nõmmele edasi ka ostumüügileppega võetud kohustused.

1997. aasta sügisel sõlmitud ostulepingu järgi kohustus Põllu 19 hoone omandanud Linton Ehitus tegema maja korda ja looma 15 töökohta. Seda pole ettevõte tänaseni teinud. Paide linna ja ettevõtte vahel toona sõlmitud lepe annab linnale õiguse nõuda üle miljoni krooni trahvi.

Linna jurist Ago Oder rääkis raadiole, et linn lepingust taganeda ei plaani ja praegu soovitakse Nõmmega kohtuda, et hoone tulevikku arutada. Samuti tahab linn arutada leppe asjaolusid ja selle täitmist.

5.7.04

Järvamaa Omavalitsuspäev toetab Üllar Vahtramäe esitamist maavanemaks

Järvamaa valla- ja linnaesindused võtsid esmaspäeval erakorralisel Omavalitsuspäeval vastu otsuse toetada Üllar Vahtramäed maavanema kandidaanida.

Kuulanud ära regionaalministri Jaan Õunapuu ja Järva maavanema kandidaadi Üllar Vahtramäe, otsustas Järvamaa Omavalitsuste Liidu kõrgeim organ, Omavalitsuspäev, toetada Üllar Vahtramäe esitamist Järva maavanema ametikohale. Vahtramäe toetamise poolt oli 60 inimest, vastuhääli ei antud.

1961. aastal sündinud Vahtramäe on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli põllumajanduse ökonoomika erialal. Alates 2003. aastast on Vahtramäe Järvamaa Arenduskeskuse juhataja, 2003. aastal töötas Järvamaa ettevõtluskeskuse juhina. Samuti on ta töötanud siseministeeriumi osakonna juhatajana, maavalitsuse rahandusosakonna juhatajana, maavanema asetäitjana ja Kareda vallavanemana. Üllar Vahtramäe kuulub Reformierakonda.

Vahtramäe ise on Kuma raadiole rääkinud, et kandideeris maavanemaks mitmete inimeste palvel ja on nüüd kogukonna hüvanguks valmis ka sellesse ametisse asuma.

Vahtramäe kirjutas konkursiessees maavanema osatähtsusest: "Regiooni arendavad inimesed, kes seal elavad -neile on vaja luua vastavad eeldused ja aidata kaasa ideede realiseerimisele. Maavanema ülesanne on nende inimeste innustamine ja tunnustamine ning mahajääjate järeleaitamine."

Regionaalminister esitleb Üllar Vahtramäe kandidatuuri Järva maavanemaks nimetamiseks Vabariigi Valitsusele 8. juulil.

2.7.04

Sotsiaaldemokraatlik erakond teatas, et Jarno Laur läheb riigikokku

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja teatas, et Toomas Hendrik Ilvese asendusliikmeks riigikogus saab Väätsa vallavanem ja Tartu linnavolikogu liige Jarno Laur.

Sotsiaaldemokratliku Erakonna asendusliikmed on alates tänasest Raivo Paavo ja Jüri Tamm, Isamaaliidul Mart Nutt, Keskerakonnal Helle Kalda ja Reformierakonnal Mait Klaassen. Riigikokku lähevad neist kõik peale riikliku lepitajana töötava Paavo.

Seadusest tulenevalt peab Paavo andma saadiku ametivande ja seejärel oma loobumisest teatama. Sama protseduuri peab tegema üleriigilises nimekirjas enne Lauri olev AS-i Eesti Elektronpost juhatuse esimees Tõnu Kõiv.

Laur on enese sõnul Riigikokku töölemineku otsustanud, kuna tema jaoks on see tõsine väljakutse. Lauri lahkumine võib mehe enda sõnul teoks saada kõige varem septembri keskel. Seni püüab Laur teha oma tööd vallavanemana võimalikult hästi, et järgmisel vallavanemal oleks lihtsam ametisse asuda.

Hannes Tamjärv tahab Vodja mõisa rajada erivajadustega laste kooli

Lähinädalatel Roosna-Alliku vallalt Vodja mõisa ostev Hannes Tamjärv tahab seal järgmisel aastal jätkata koolipidamist ning avada kooli lastekodu- ja tänavalastele ning erivajadustega lastele.

Äripäev kirjutab, et seni Vodja algkoolina tegutsenud Järvamaal asuva mõisa eest maksab Tamjärv 2,5 miljonit krooni, millele lisandub kohustus investeerida mõisa 10 aasta jooksul 5 miljonit krooni ning sama aja jooksul jätkata seal ka hariduse andmist.

Tamjärve sõnul tuleb Vodja mõisa väike kool ja algkool. Kooli juures saab olema ka internaat. Tamjärv rääkis Äripäevale, et erivajadustega lastele ei sobi suured klassid ning neile lastele Vodja mõisa rajatav uus kool mõeldud ongi.

Roosna-Alliku vallavolikogu esimees Aivar Tubli rääkis, et volikogu langetas mõisa müügi otsuse juba 17. juuni koosolekul ning kuna üks tingimusi oli haridustegevuse jätkamine vähemalt kümme aastat, siis ei olnud seda otsust raske vastu võtta.

Hiljuti 160. juubelit tähistanud Vodja algkoolis õppis viimasel õppeaastal 12 last.