Kuma uudiste ajaveeb

28.11.03

Türi kolled˛ tähistab emakeelse ülikooli aastapäeva

Reedel saavad Tartu Ülikooli Türi Kolled˛i esimese aasta tudengid eestikeelse ülikooli aastapäevaaktusel teklid. Pidulik õhtu algab kell pool seitse tõrvikrongkäiguga Mehaanika tänava tudengimaja juurest läbi linna õppehoonesse Viljandi tänaval.

Emakeelse ülikooli 84. aastapäeva tähistav aktus kell 19.15, kuulatakse Hillar Palametsa akadeemilist loengut Lääne-Euroopa Keskaegsete ülikoolide tekkest. Esinevad Sirje Graubergi lauljad, kõlavad kõned ja tervitused.

Ene Voolaid, kolled˛i õppedirektor ütles Kuma raadiole, et 28 esimese aasta päevaõppe üliõpilast saavad pähe üliõpilasmütsid, ning Keskkonna-investeeringute Keskus annab väga heade keskkonnaalaste uurimistööde autoritele üle stipendiumid.

Tartu politseinikud päästsid ennast tappa üritanud neiu

Politseinikud said ööl vastu reedet teate, et üks neiu kavatseb uuelt Tartu Turu sillalt jõkke hüpata. Sündmuskohalt leidis politsei üle sillapiirde roninud neiu, kes rippus käsipidi silla käsipuu toe küljes, kirjutab BNS.

Rippuja lubas kohe käed lahti lasta, kui keegi läheneda püüab ning läbirääkimistest ei saanud asja, kuna neiu vastused polnud adekvaatsed.

Politseiinspektorid Indrek Järve ja Jaanus Reinberg lähenesid neiul vaikselt, jäädes tema nägemisulatusest välja ning tõstsid tüdruku kiirelt sillale tagasi.

Kiirabi viis enesetappu üritanud tüdruk haiglasse.

27.11.03

Paide kaalub eakatele linnas tasuta bussisõidu võimaldamist

Paide linnavolikogu arutab täna kas vabastada üle 65-aastased linnakodanikud Paide linna piires bussisõidu tasust või mitte.

Eelnõu ettekandja Kalle Grünthal selgitas Kuma uudistele, et Paides on eakate linnasõidu kompenserimiseks ette nähtud 9000 krooni aastas, sellest rahast jääb suur osa kasutamata, kuna asjaajamine, mis tuleb sõiduraha tagasisaamiseks ette võtta, on liialt suur. Grünthali eelnõu järgi saaksid vanemad inimesed lihtsalt tasuta sõita, mitte tagantjärgi sõiduraha osalist kompenseerimist taotleda.

Paides opositsioonilisse Res Publica fraktsiooni kuuluva Grünthali prognoosi kohaselt ei kiida volikogu täna tema ettepanekut heaks, kuna valitsev koalitsioon soovib ise valijate seas populaarse bussisoodustuste eelnõuga lagedale tulla.

Volikogu sotsiaalkomisjoni juht, keskerakondlane Kerst Sarapuu eitas ambitsiooni Grünthali eelnõu taandada ja ise samalaadsega volikogu ette tulla. Sarapuu rääkis raadiole, et täna soovitab tema kaasettekandjana eelnõud täiendada, tasuta sõidu õigust laiendada ka puuetega inimestele, ka on vaja täpsustada kuidas vedajatele bussitranspordi eest korrektselt tasuda.


22.11.03

Järvamaal hukkus tulekahjus mees

Ööl vastu tänast hukkus Kabala vallas tulekahjus keskealine mees ja vanem naine sai vigastada.
Päästeamet sai kell 2.16 teate tulekahjust Kurla külas, kus põles laudaga kokku ehitatud elamu, mis hävis osaliselt.

BNS-i andmeil hukku tules 52-aastane Igor, viga sai 80-aastane Melani.

Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

20.11.03

Paide linn kaalub maamaksu tõstmist

Paide linnavolikogu hakkab jägmisel istungil arutama maamaksu tõstmist. Vastavalt eelnõule soovitakse tõsta linna territooriumil maksu määra 1,5 protsendi tasemelt 2 protsendini maa maksustamishinnast.

Paides tõusis maamaks viimati 1999. aastal, nagu selgitas linna planeeringujuht Eiki Ilves, on hinnatõus vajalik, et piirata maa kokkuostmist ning suurendada linna jaoks piiratud ressursi heaperemehelikku kasutamist.

Maksu suurendamine tähendab näiteks 1000 ruutmeetri suuruse krundi omanikule igas kuus 6 krooni suurust maamaksu tõusu. Kui praegu tuleb 1000 -ruutmeetriselt krundilt maksta 27 krooni, siis uuest aastast tuleb maksutõusu heakskiitmisel tasuda iga kuu kohta 33 krooni.

Paide linna territooriumi suurus on 1000 hektarit, sellest pool on riigimaa ja riiki kui suurimat maaomanikku puudutaks maksutõus kõige enam. Riigimaa on teedealune pind, samuti linna piiridesse jääv riigimets ja reformimata maa.

Kui praegu saab Paide aastas maamaksust miljon krooni, siis uuest aastast kasvaks tulu 1,4 miljoni krooni tasemele.

Suurim seaduses lubatud maamaks on 2,5 protsenti maa maksustamishinnast. Paide on jagatud neljaks maksustamistsooniks, kõige kõrgemalt maksustatakse ärimaad.

Enam kui sada Imavere valla elanikku esitas Järva politseiprefektile avaliku pöördumise

Sadakond Imavere valla elanikku saatis Järva politseiprefekt Erki Nelisele avaliku pöördumise, kus küsitakse, miks pole politsei suutnud lõpetada Imaveres toimuvat vargustelainet ja miks pole kurjategijaid seni tabatud.

Imaverelased tunnevad muret juba pea kuu väldanud sissemurdmiste ja varguste pärast. Varguste ohvriks on langenud näiteks Imavere lasteaed, Eesti Piimandusmuuseum ja vallavalitsus. Lisaks pidevad jalgrataste ning muu inimeste isikliku vara vargused. Viimase kolme nädalaga tekitatud kahju summa ületab 100 tuhande krooni piiri. Veel suuremaks hindavad vallaelanikud moraalset kahju. Vallaelanikud ei pea normaalseks olukorda, kus inimesed ei julge öösiti enam magada, kus abitusetunne kurjategijate ees tekitab pidevat stressi ning segab inimeste normaalset elurütmi. Sellisesse olukorda sattunud inimesed ei näe lõpuks muud lahendust, kui mõista kurjategijate üle ise kohut. Kui riik ei suuda oma kodanikke kaitsta, siis on kodanikud sunnitud kaitsma end ise ning pöördumisele allakirjutanud kardavad, et omakohtu aeg Imaveres pole enam kaugel.

Pöördujate sõnul pole Imavere valla elanikel saladuseks isikute ring, kes võivad antud kuritegudega seotud olla. Teada on nende nimed, elukohad, sõidukid, ajad ja kohad millal ja kus neid liikumas nähtud.

Pöördumises on kirjas kaheksa küsimust:
Miks ei ole siiani suudetud varguste lainet peatada?
Miks ei ole kurjategijaid kinni peetud?
Kas keegi on huvitatud nende kuritegude lahendamata jätmisest?
Kui politseinikke on vähe ja süsteem ei toimi, siis miks ei looda efektiivselt toimivat ametkonda?
Miks ei lähtuta politsei reformimiste käigus riigis valitsevast reaalsest olukorrast ja vajadustest?
Milliste huvigruppide soovidest lähtuvalt nõrgestatakse jätkuvalt siseriiklikku julgeolekut?
Kes on huvitatud nõrgast politseist?
Kelle huvides on päästeteenistuse väljasuretamine? Kelle ülesanne on Eesti Vabariigis ja Järva maakonnas tagada kodanike turvalisus, kes selle töö eest palka saavad?
Ja miks ei ole igas omavalitsuses oma konstaablit?

Kõigile neile küsimustele ootavad Imavere elanikud prefektilt vastuseid.

18.11.03

Imavere vallamaja signalisatsiooni rikkunud vargad viisid 12 000 krooni

Vargus toimus neljapäeval öösel. «Et vargad olid eelnevalt vallamaja signalisatsiooni rikkunud, said nad segamatult tegutseda,» ütles Järva politsei pressiesindaja Jan Aasma SLÕhtulehele. «Heebliga murti raudkapp lahti ning varastati 12 000 krooni.»

Imavere vallavanem Jüri Ellram oli neljapäeva õhtul kaua tööl. «Olin majas südaööni, vahepeal käisin küll korraks ära,» rääkis Jüri Ellram, kelle arvates pidid vargad neljapäeval majas käima ja signalisatsiooni rikkuma. «Nagu hiljem selgus, oli kaks valveseadet kinni kaetud ega hakanud tööle,» selgitas vallavanem. «Kuigi lahkudes panin vallamaja valve alla.»

Eile Järva politseil varguses kahtlusaluseid polnud. Kedagi kahtlustada ei oska ka vallavanem. Viimase kuu jooksul on Imaveres sisse murtud ka lasteaeda ja piimandusmuuseumisse. Ka lasteaeda tungides rikkusid kurikaelad esmalt signalisatsiooni.

17.11.03

Töötu Are Unus nõuab Türi Rahvalehelt kohtu kaudu veerand miljoni krooni suurust kahjutasu

Türi linnakodanik Are Unus nõuab osaühingult Türi Rahvaleht kohtu kaudu veerand miljoni krooni suurust kahjutasu.

Unus esitas Järva Maakohtule esmaspäeval hagiavalduse, milles kirjutab, et Türi Rahvaleht avaldas oktoobri lõpus artikli "Orjapidaja selgitab kohus", milles artikli autor Olev Kenk väidab, et kahe ettevõtte omanikust eraisik Are Unus sundis enda hüvanguks tööle nii töötuid mehi kui naisi ja väidetavalt ka alaealisi, makstes neile töö eest sageli vaid toiduga.

Nagu kirjutab Are Unus hagiavalduses, süüdistab Olev Kenk teda kuriteos, mille sooritamisel näeb Karistusseadustiku orjapidamise paragrahv ette vabadusekaotuse 5-12 aastat. Unuse enda hinnangul puudus Olev Kengil igasugune alus selliseks väiteks.

Lisaks kirjutab Unus oma hagiavalduses, et kõnealuse artikliga teotas Türi Rahvaleht mehe head nime ning palub kohtul enda kasuks välja nõuda 250 000 krooni hea nime teotamise eest.

Lõuna-Eesti rahvarallil võtsid esikohad Järvamaa rallisõitjad

Laupäeval sõideti Lõuna-Eesti teedel Tehnikamaailma karikavõistluste ja noorte meistrivõistluste viimane ning Moskvich Liiga eelviimane etapp rahvarallis.

Tartu rahvaralli seitsmele kiiruskatsele startis ühtekokku 105 ekipaa˛i Eestist ja Lätist. Ka Moskvich Liiga karikavõistluste etapina kavas olnud võistlusel läks rajale ligi veerandsada Moskvit�i. Suurim osavõtjate hulk oli kaherattaveoliste klassides, kus rajale läks üle poolesaja võistleja.

Esimesel katsel näitasid parimat aega Subaru Imprezal võistelnud Andres Kask - Margus Laasik, alates teisest katsest noppis kiiruskatse võidud Roosna-Alliku Pakiauto lammutuskoja omanik Lembit Nõlvak koos kaardilugeja Margus Bollverkiga. Nelikveolitse klassi teise koha võttis Epiima juht Jaanus Murakas koos kaardilugeja Arvo Arulaga. Mõlemad Järvamaa ekipaa˛id võistlesid Mitsubishi Lancer EVO seitsmega.

Noorte arvestuses Lada Samaraga kihutanud Meelis Vaarma oli oma klassis 13. Teine Lada Samaraga noorteklassis sõitnud paidelane David Sultanjants oli oma klassis 24.

Eest Maaomavalitsuste Liidu esimeheks valiti Kurmet Müürsepp

Reedel Paides asutatud Eesti Maaomavalitsuste Liidu juhiks valiti senine Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse juht, Urvaste vallavanem Kurmet Müürsepp.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimesel Maapäeval oli esindatud ligi 170 omavalitsust enam kui kolmesaja esindajaga, kes valisid esimeest kolme kandidaadi seast, need olid Kurmet Müürsepp, Ivar Tedremaa ja Imavere vallavanem ning EMOLi senine esimees Jüri Ellram.

Nagu rääkis Järvamaa Omavalitsuste Liidu esimees ja Koeru vallavanema Jaago Kuriks Kuma uudistele, ei kogunud ükski kandidaat esimeses voorus vajalikku poolthääli ning teise vooru pääsesid Müürsepp ja Tedremaa. Teises voorus oli Müürsepal vaid paarkümmend toetushäält rohkem. Liidu aseesimeesteks valiti Ivar Tedremaa Tartumaalt ja Jaan Lukas Viljandimaalt ning kümneliikmelisse juhatusse valiti Järvamaad esindama Jüri Ellram.

Eesti Maaomavalitsuste Liit moodustati samanimelisest valdade ühendusest ja Eesti Omavalitsusliitude Ühendusest eesmärgiga kaitsta riigijuhtide ees Linnade Liidu kõrval ka valdade huve.

13.11.03

Betti Alveri nimelise luulekonkursi Järvamaa eelvooru võitis teist aastat järjest Türi Majandusgümnaasium

ˇürii esinaise Krista Jürgensi sõnul oli Majandusgümnaasiumi näitetrupi kava terviklik, lavastuslik pool oli hea, luule oli peas ja ka teemavalik oli väga hea. Jürgensi hinnangul oli etteaste küll veidi sünge, kajastades tänapäeva perevägivalda ja kõike muud sarnast, kuid ˛ürii hinnangul oli Majandusgümnaasiumi teemavalik tänapäevane ja parim. Konkursi võitnud näitetrupi juhendaja on Liivi Vassar.

Tänavuse konkursi teema on "Naine-... on su nimi" ja konkursil osalesid lisaks Majandusgümnaasiumile veel Paide Gümnaasium ja Koeru Keskkool. Väljaspool konkursiarvestust võttis maakondlikust eelvoorust osa ka Väätsa põhikool.

Türi Majandusgümnaasiumi näitetrupp esindab Järvamaad järgmisel nädalal Jõgeval toimuval Betti Alveri vabariiklikul luulekonkursil.

Tapa linnavolikogu otsustab uue omavalitsuse moodustamise algatamise

Tapa linnavolikogu otsustab täna uue omavalitsuse moodustamise protsessi alustamise. Liitumisettepaneku saavad selle algatuse heakskiitmisel ka Järvamaal asuvad Lehtse ja Ambla vald.

Haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise algatuse heakskiitmine paneb aluse Tapa linna, Lehtse, Ambla ja Saksi valla ning Ridaküla baasil ühe omavalitsuse moodustamisele.

Tapa linnapea Kuno Rooba hinnangul kiidab volikogu täna ühinemisettepaneku tõenäoliselt heaks ning teised omavalitsused saavad Tapa algatuse suhtes oma seisukoha öelda.

Võimalikku tulevast maakondlikku kuuluvust hetkel ei arutata. Rooba sõnul selgub uue omavalitsuse nimi ja maakondlik kuuluvus lähema kahe aasta jooksul. Ajalooliselt on Tapa linn olnud osa Järvamaast ja eksisteerinud teatud perioodil ka iseseisva rajoonina. Liitumisplaani pidavad omavalitsused kuuluvad praegu Järva-, Lääne- Viru ja Harjumaa koosseisu.

Rooba sõnul on uue omavalitsuse moodustamisel peatähtis selle suurus ja elujõulisus. 300 ruutkilomeetri suurune, 10 000 elanikuga omavalitsus oleks vääriline partner ka koostööks Euroopa Liiduga.

Eeltöö Tapa ühinemiseks Lehtse, Ambla ja Saksi vallaga ning Ridakülaga Kadrina valla koosseisust on käinud 2001. aasta suvest. Uue omavalitsuse volikogu valimine on võimalik juba aastal 2005.

10.11.03

Järvamaa mess läks nii korraldajate kui osalejate hinnangul korda

Nädalavahetusel toimunud kaheksas Järvamaa Mess läks nii korraldajate kui osalejate hinnangul igati korda, kokku külastas kahel päeval messi ligikaudu 5000 inimest.

Oma töid ja tegemisi oli tutvustamas 42 ettevõtet nii Järvamaalt kui ka näiteks Saare-, Rapla- ja Läänemaalt ning ka Tallinnast.

Messi korraldaja aktsiaseltsi Taig juhi Urmas Jõgi hinnangul oli külastatavus enam vähem sama suur kui eelmistel kordadel, kuid müügipool oli sel aastal tunduvalt suurem võrreldes varasemaga.
Näitena tõi Jõgi Järvamaa messil esmakordselt osalenud maiusetootja aktsiaseltsi Kalevi, kes müüd oma Kommilaeva suure koguse maiust ja avaldas soovi ka järgmisel korral osaleda.

Nagu rääkis Paide Kaubamaja tegevjuht Andres Sula Kuma Uudistele, täitis mess kõik kaubamaja ootused ja lootused, inimeste huvi oli suur ning väga head olid ka müügitulemused. Üks peamine huviobjekt oli koduelektroonika ja erinevad helisüsteemid. Sula lisas, et väga töised ja head müügipäevad oli tänu messile ka Paide kaubamajas.

Eelkõnelejate sõnu kinnitas ka Kuma raadio direktor Mati Palmet, kelle sõnul oli paljude eksponentidega vesteldes kuulda vaid rahuolu ja enamuse osalejate müüginumbrid olid varasemate messidega võrreldes palju suuremad.

Urmas Jõgi lisas, et messiplaan on ka järgmisel aastal, kuid korraldamise ja osalemise võib raskemaks teha oht, et tuleval aastal ei maksta väikeettevõtetele enam messitoetust. Samas avaldas korraldaja lootust, et kui messitoetus ka ära kaob leiavad ettevõtjad siiski võimaluse Järvamaa messil osalemiseks.

9.11.03

Järvamaal sattus kiirabiauto liiklusõnnetusse

Laupäeva õhtul sattus Järvamaal liiklusõnnetusse kiirabiauto, vigastada sai neli inimest.
Politseiameti korrapidaja teatas BNS-ile, et veidi enne kella 22 sõitis Järvamaa haigla kiirabi alarmsõiduk Volkswagen Tansporter, mida juhtis 42-aastane Urmas, Tallinna-Tartu maantee 61. kilomeetril tagant otsa samas suunavööndis olnud valgustamata sõiduautole VAZ-2101, mida juht ja kaassõitja parajasti lükkasid.

Kokkupõrke tagajärjel paiskus kiirabiauto teelt välja vasakule kraavi.

Õnnetuses said vigastada Urmas ise, kiirabiautos sõitnud 63-aastane Heljo ja 60-aastane Milvi ning VAZ-is olnud 53-aastane Veera.

7.11.03

Algab Järvamaa Mess

Täna ja homme toimub Järvamaa Mess, mis toob Paide kultuurikeskusesse kokku 40 ettevõtet. Lisaks kohalikele ettevõtete tutvustab sel aastal end ka kümmekond firmat Tallinnast, Pärnust, Raplamaalt ja Saaremaalt.

Esindatud on koolid, kindlustusettevõtted, aknatootjad, maiustuste- ja alkoholimüüjad, samuti tehnikakauplused ja Saaremaal tegutsev hotell. Osta saab kaupa alates pagaritoodetest lõpetades autodega.

Kaheksanda Järvamaa messi avab täna kell 10 peaminister Juhan Parts. Messile pääseb tasuta, seni on Järvamaa messi igal aastal külastanud umbes 5000 inimest.

6.11.03

Korvpalliklubi 7 korraldab kaheksanda “Peretunni korvpalliga”

Korvpalliklubi 7 korraldab pühapäeval Paide Ühisgümnaasiumis kaheksanda “Peretunni korvpalliga”.

Sügisene sportlik peretund on pühendatud Isadepäevale. Nagu ütles ettevõtmise korraldaja Taivo Kivimäe Kuma uudistele, tehakse pühapäeval koos peredega erinevaid võistlusi ja nauditakse koostegemise rõõmu.

Mullusel perede korvpallipäeval osales ligi poolsada isa ja poega ning "Isade ja poegade korvpalliturniiri" võitnud võistkonda kuulusid Hannes Loopere, Joosep Kivimäe, Viljo Tibu, Tarmo Kivi ja Erki Pelja.

Seekordne “Peretunni korvpalliga” algab Paide Ühisgümnaasiumis pühapäeval kell 11. Auhinnalaua katavad TELE 2, ATKO TRANS, PAIDE LINNAVALITSUS ja KUMA.

Lahemaa rahvuspargis lageraieid korraldanud Keijo Kaun ei tunnista süüd

Harju maakohtus alanud protsessil teatas Lahemaa rahvuspargis ulatuslikke lageraieid korraldanud Keijo Kaun, et ei tunnista ennast süüdi ega soovi tunnistusi anda.

Postimees kirjutab, et Lahemaal lageraiet korraldanud Keijo Kauna kriminaalasja arutamist alustati neljandal katsel - kolmel varasemal ei leidnud asjaosalised mahti kohtusse ilmuda. Ka eile oli Kaun paljudest kutsututest ainus, kes kohtusse jõudis.

2002. aasta märtsist novembrini tekitas Kaun Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis korduvate lageraiete korraldamisega Eesti keskkonnale kahju ligi kahe miljoni krooni ulatuses.

Kaun tegutses Margo Klementa kui maaomaniku volikirja alusel, palgates nii lageraie tegijad kui ka metsa väljavedajad. Esialgu oli selleks OÜ Kaskla, hiljem sõlmis Kaun nõuetekohased töövõtulepingud mitmete saemeestega.

Järvamaalt Koeru vallast pärit Kaun tunneb Paidest pärit Klementat juba lapsepõlvest saadik.

Eeluurimise ajal on Kaun väitnud, et ta pole kunagi ühtegi kuritegu korda saatnud. Enda sõnul lähtus Kaun üksnes seadustest ja tegeles vaid tormimurru likvideerimisega.

1996. aastal korraldas tollal 20-aastane Klementa Kagavere külas tormimurru likvideerimise varjus ebaseadusliku lageraie. Samamoodi nagu Klementa polnud oma tegu toime pannes metsa omanik, polnud seda ka Kaun.

Järvamaa päästeteenistuse juhid kohtuvad maakonna omavalitsuste juhtidega, et ühiselt elanikkonna turvalisust parandada

Järvamaa Päästeteenistus alustas ringsõitu maakonna omavalitsustesse, et koos valdade ja linnadega elanikkonna turvalisust parandada. Esimesena käidi Amblas ning neljapäeval kohtuti Lehtse vallajuhtidega.

Nagu selgitas Päästeteenistuse direktor Margo Klaos Kuma uudistele, on eesmärk selgitada omavalitsustele nende võimalusi elanikkonna turvalisuse parandamiseks ja tuleohutuse tagamiseks.

"On valdkondi, kus päästeteenistuse volitused asja kontrollida pole nii suured kui omavalitsusel, kuid omavalitsused ei tea alati oma õigusi tuleohutuse tagamisel", rääkis Klaos. Näitena tõi päästepealik ehitusjärelvalve, kus omavalitsusel on tunduvalt suuremad õigused.

Päästeteenistuse esindajad selgitavad tegureid, millest sõltub päästekomando jõudmine sündmuskohale. Lisaks annab iga piirkonna tuleohutusjärelevalve inspektor ülevaate kontrollitavate objektide olukorrast valla territooriumil ning räägitakse kriisireguleerimisest ja riskianalüüsi tegemisest.

Järgmisena plaanivad päästeteenistuse juhid kohtuda Roosna-Alliku valla esindajatega.

Haridusjuhtide koostöökogu tähistab Paides asutamise aastapäeva

Paides on täna ja homme Eesti linnade haridusjuhtide õppepäevad. Paide hariduskorraldusliku tegevusega tutvub paarkümmend Eesti linnade haridusjuhti, käiakse Sookure Lasteaias ja Ühisgümnaasiumis.

Haridusjuhtide tänase päeva kavas on seminar 21.sajandi kooli projekti arengutest 2004. aastal. Sel teemal ettekanne Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunikult Margus Otsalt.

Haridusjuhtid tähistavad täna ka Haridusjuhtide koostöökogu viiendat asutamisaastapäeva, vestlusringiga “Viis aastat linnade haridusjuhtide ühistegevust ehk haridusametnik täienduskoolituses –
minevik, olevik, tulevik”.

Haridusjuhtide tänane õppepäev lõpeb Väätsal toimuva Haridusjuhtide Koostöökogu koosolekuga.

Koostöökogu asutati, et omavalitsuste haridusjuhid saaksid infot vahetada ning end ühiselt koolitada. Haridusjuhtide koostöökogu loodi 1998. aastal, selle juhataja on paidekas Vello Talviste.


Järvamaal korrastatakse Piibe maanteed ja Väätsa prügilasse viivat teed

Lisaks Nelijärve - Jäneda lõigule võib Piibe maanteel tuleval aastal korda saada ka Kukevere ja Käravete vaheline tee.

Maavanema kohusetäitja Tähve Mildi ja aktsiaseltsi Järva Teed juhi Aivo Salumi tänahommikusel kohtumisel tõdeti, et võimalused teisegi teelõigu kordategemiseks on päris head, eeltöö teekorrastuseks on tehtud ja projektid valmis.

Piibe tee kahe lõigu pikkus on kokku 8 kilomeetrit, taastusremont läheb Salumi hinnangul maksma umbes 4 miljonit krooni ühe kilomeetri kohta.

Oskusliku asjaajamise korral on võimalus kaasata Euroopa Liidu vahendeid, ning lisaks Nelijärve - Jäneda ja Kukevere ja Käravete teele võib saada parema katte teisigi lõike Piibe maantee Järvamaale jääval osal.

Lisaks on Salumi sõnul lootus tuleval aastal korrastada 9 kilomeetrit Väätsa prügilasse viivat teed, lõigul Lokutalt Rooverre. Väätsa prügila kruusatee korrastamiseks on raha lubanud ka Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus.


Politsei vabastas pommiähvarduste tegemises kahtlustatava Ambla neiu vahi alt ja jätkab asja uurimist

Tallinna politsei vabastas pommiähvarduste tegemises kahtlustatava Relika Pa�t�enko vahi alt ning jätkab asja uurimist.

Nagu ütles Tallinna prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse komissar Elmar Vaher Kuma uudistele, on alaealise süüasja uurimine tavaliselt aeganõudvam kui täiskasvanute puhul. Vaheri kinnitusel on Amblas elav neiu tänaseks vahi alt vabastatud ja politsei jätkab tõendite kogumist ning süüasja uurimist. Vaheri sõnul on Relika oma ütlused teo toimepanemise kohta andnud kuid tüdruku motiive ei soovi politsei veel kommenteerida.

Pealinna korravalvurid vahistasid 15 aastase Relika Pa�t�enko oktoobri algul kahtlustades teda Tallinnas ühe nädalavahetuse jooksul vähemalt viie pommiähvarduse tegemises. Lisaks tehti samal nädalavahetusel pommiähvardus ka Paide Maksimarketile ja ka selle seotust Relikaga uurib politsei.

Alaealine Relika tegi tänavu kevadel kokku viis pommiähvardust Paide ja Türi koolidele ning kauplustele. Politsei tuvastas Relika süü ning kohus karistas noort neidu kaheaastase tingimisi vangistusega kaheaastase katseajaga.

Uute rikkumiste tõttu võib kohus nüüd kaheaastase vanglakaristuse täitmisele pöörata ning uute kuritegude eest veel karistust juurde määrata.

5.11.03

Uus katlamaja põhjustab Paides müraprobleeme

Linnakodanikud kurdavad müra üle, mida põhjustavad Paide katlamaja juures õhtuti ja ka öötundidel töötavad veokid ja laadur.

Linna soojatootja osaühing Pogi avas eelmisel nädalal uue katlamaja, mille kütmiseks kulub ööpäevas 360 kuupmeetrit looduslikku kütet. Puitmaterjaliga tuleb katelt täita ööpäevaringselt, kuna linnakodanikele tuleb anda toasooja.

Pogi juht Rein Rebas ütles Kuma uudistele, et transpordimasinate mootorite hääl ei ületa lubatud norme. Diiselmootoriga laaduri ja veokite töötamine on aga paratamatus, nagu on paratamatus öine liiklus linnatänavatel.

Rebas mõistab, et seni üpris vaikses kandis varasemast suurem liiklemine võib inimesi häirida, kuid sooja tuleb anda 24 tundi ööpäevas ja katlamajas pole võimalik öörahu välja kuulutada.

Paidekad saavad internetis enda maja pilti vaadata

Paide linn avaldas internetis linna kaardi koos fotodega kõigist linna hoonetest.

VeebiAtlase programmi abil ehitatud andmebaasist on võimalik leida teavet detailplaneeringute, aadresside ja maakasutuse kohta ning vaadata linna kaarti.

Iga huviline võib leida kaardilt enda krundi piirid ja ka vaadata pilti enda või naabri majast. Nagu selgitas Paide linnavalitsuse geomaatik Andrus Pajula Kuma uudistele, on selline veebirakendus hea võimalus linnavalitsuse geoinfosüsteemi andmebaaside avalikustamiseks ja levitamiseks internetis.

Lisaks kohalikele huvilistele saavad ka kaugemalt Paidesse tulijad või siin ettevõtlust kavandavad isikud vaadata linna kaarti ja ka põhjalikult tutvuda kruntide ning planeeringutega.

Praegu on andmebaasis 1500 kirjet kruntide kohta ning avaldatud ka 56 planeeringut.

Türil rüüstati Kesklinna kalmistut

Türi Kesklinna kalmistu hooldajad avastasid eile mitu rüüstatud hauda ja ühe lõhutud hauatähise.

BNS kirjutab, et Vabadussõja ausamba lähistel oli ümber tõugatud kolm hauakivi, veidi eemal oli veel kaks hauaplaati ümber lükatud, neist üks oli purunenud.

Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Aarne Pindmaa teada on lõhutud neli ja ümber lükatud samuti neli hauatähist.

Pindmaa koostas politseile juhtunu kohta avalduse ja palub teada anda inimestel, kel teavet veel teistegi hauatähiste lõhkumisest.

Vandaalid on Türi Kesklinna kalmistul tegutsenud ka varem, suvel lükati seal ümber kunagise ülempreestri Theodor Kanemäe hauasammas.

Isamaaliit palkab töötu parteisõduri Türi Rahvalehe peatoimetajaks

Isamaaliidu endine pressiesindaja Olev Kenk saab Türi Rahvalehe peatoimetajaks. Täna kirjutatakse temaga alla tööleping ning Kenk on kohe ka ametis.

Kenk oli Türi Rahvalehe peatoimetaja ka enne Isamaaliidu pressiesindajaks hakkamist, ta on töötanud aastaid ka Kuma raadio uudistetoimetaja.

Isamaaliitu astus ta 2002. aasta märtsis, ta koondati parteitöölt pärast Isamaaliidu läbikukkumist parlamendivalimistel. Viimased pool aastat on Kenk olnud töötu.

Türi Rahvalehe eelmine peatoimetaja Lii Sammler lahkus oktoobris ametist ning õpetab nüüd Sargvere Põhikoolis lastele ajalugu.

Sammleri leping lõppes ning poolte kokkuleppel seda ei pikendatud. Kumale teadaolevalt peitusid Sammleri lahkumise peapõhjused vastuoludes linnajuhtidega.

Türil valitseb praegu Isamaaliit, linnavolikogu 17 mandaadist 7 sai kohalikel valimistel Isamaaliit, kelle võimu kindlustavad 2 Res Publica saadiku hääled. Isamaaliit kontrollib ka Türi Rahvalehe nõukogu, nõukogu juht on isamaaliitlasest linnavolinik Rain Kaarjas.

Isamaaliitlast Kenki ametisse võttes eiras Türi linn suuresti ajakirjanike eetikakoodeksit, mis näeb ette väljaannete ja lehetoimetajate poliitilist sõltumatust.

Olev Kenk kandideeris Isamaaliidu nimekirjas Türi linnavolikokku, viimastel kohalikel valimistel kogus ta 15 häält ega pääsenud esindajatekogusse.

Türi Rahvaleht on Eesti Ajalehtede Liidu liige, reedeti ilmuva lehe trükiarv on veidi üle 1000 eksemplari.

4.11.03

Lõuna-Järvamaad külastab sel nädalal PIPE projekti raames Norra Notoddeni linna noortedelegatsioon

Lõuna-Järvamaad külastab tänasest pühapäevani rahvusvahelise PIPE projekti raames Norra Telemarki regiooni Notoddeni linna üheteistliikmeline noortedelegatsioon. Noori võõrustavad Türi Gümnaasiumi ja Türi Majandusgümnaasiumi noored.

Lõuna-Järvamaa Arendusühingu tegevjuhi Marika Tootsi sõnul on noortevahetuse põhiteema ettevõtlus ning kohalik kultuur ja identiteet. Kohtumine algab täna Türi Linnapea Kaia Iva vastuvõtuga, seejärel tutvustatakse oma piirkondi ning räägitakse oma tegevustest PIPE projekti raames. Homme tutvustavad Türi Majandusgümnaasiumis nii Norra kui Eesti noored oma õpilasfirmade töid ja tegemisi. Koos arutletakse ka selle üle, kas eri riikide õpilasfirmadel on võimalik teha omavahelist koostööd. Noortevahetuse käigus külastatakse veel OÜ Türi Õmblust, AS Desserti jaTüri Käsitöötuba. Osaletakse meeskonnaalasel koolitusel Samlikul, tutvutakse meie kultuurilooga ning rahvuskultuuriga Kurgja Talurahvamuuseumis. Neljapäeval tutvutakse Tallinnaga, külastatakse Riigikogu, päeva lõpetab Urmas Sisask kontsert Jäneda Muusikatähetornis. Külaskäigu viimasel päeval, pühapäeval, tehakse kokkuvõtteid ning külastatakse Mardilaata.

Rahvusvehelise PIPE projekti eesmärk on koostöö arendamine Balti mere regioonis omavalitsuste, koolide ja noorte vahel ning kohalike noorte kaasamine otsustamisprotsessi ja arendustöösse, noorte majandusalane koolitus ja ettevõtluse arendamine läbi õpilasfirmade loomise ning toetamise. Projketis osalevad 7 riiki - Norra, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Eesti ja Venemaa.


Peaminister Juhan Parts ja riigikogu spiiker Ene Ergma külastavad novembris Järvamaad

Peaminister Juhan Parts ja riigikogu spiiker Ene Ergma külastavad sel kuul Türi ja Paide linna.

Peaminister avab reedel Paide Kultuurikeskuses Järvamaa messi ning suundub seejärel Türile, kus ta osaleb haldusreformialasel nõupidamisel "Türi linn täna ja homme". Nõupidamisel tuleb juttu Lõuna-Järvamaa nelja omavalitsuse ühendamisest. Lisaks tutvub peaminister Türi muuseumidemajaga ning kohtub samas ka linna ettevõtjatega.

Riigikogu esimees Ene Ergma ja põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu alustavad rahvaga kohtumise ringsõitu teemal "Kogu võim rahvale", kus kavatsevad tutvustada samme riigivalitsemise ümberkorraldamisel.

Kokku on kavas 13 kohtumist üle Eesti ning üks kohtumine on kavandatud ka 17. novembril Türi kultuurimajas.

Res Publica liikmed Ergma ja Reinsalu tahavad kohtumistel rahvale selgitada demokraatia tähtsamaid alustalasid puudutavaid seaduseelnõusid - näiteks seda, kuidas rahvas saab teostada oma kõrgeimat võimu, saates oma esindajad valitud ametitesse ning osaledes aktiivselt riigi juhtimises.