Kuma uudiste ajaveeb

29.10.03

Täna avatakse Paides biokütusel töötav katlamaja

Paides avatakse täna biokütusel töötav katlamaja, mille kütmiseks kulub kuni 80 000 kuupmeetrit puidujäätmeid aastas.

Toasooja hind on praegu Paides 432 krooni megavatt-tund. Uue katlamaja käivitamisega on võimalik soojuse hinda stabiilsena hoida ja võimalusel ka langetada. Pärast biokatlamaja avamist kasutatakse kütteõli kuni 30% varem kasutatud kogusest.

Bioküttel töötav katlamaja on tunduvalt keskkonnasõbralikum, sest väheneb atmosfääri sattuva süsinikdioksiidi hulk. Paide soojatootja OÜ POGI tegevjuht Rein Rebas on öelnud, et küttematerjali Kesk-Eestis jätkub, läheduses on mitu puidutöötlejat.

Katlamaja ehitamiseks kulus 30 miljonit krooni, sellest 70% moodustab pangalaen. Arvutuste põhjal peaks uus katlamaja ehituse tasa teenima kümne aastaga. Tegemist on viimaste aastate suurima investeeringuga Paides.


28.10.03

Sarnaselt Lehtsele plaanib oma osaluse Järvamaa Haiglas müüa ka Oisu vald

Oisu vallavalitsus esitab neljapäeval volikogule ettepaneku müüa valla osalus aktsiaseltsis Järvamaa Haigla.

Nagu selgitas vallavanem Toomas Marrandi Kuma uudistele, on vallavalitsusel aktsiate müügi mõte juba ammu, kuid volikogule tehakse ettepanek sel neljapäeval.

Oisu vallale kuulub 165 Järvamaa Haigla aktsiat väärtusega 165 000 krooni.

Marrandi sõnul saaks aktsiate müügist saadavat tulu kasutada kohaliku perearstikeskuse renoveerimiseks. Millise otsuse volikogu aktsiate müügiosas neljapäeval langetab ei oska vallavanem täna veel öelda.

Oktoobri algul teatas oma osaluse müügist Järvamaa Haiglas ka Lehtse vald. Lehtsele kuulub 220 aktsiat.

Lehtse vallavanem Alari Kirt ütles Kuma uudistele, et müük on puhtmajanduslik otsus. Kirdi ütluse kohaselt ei anna omanikuksolemine Lehtse vallale midagi, sest inimesi ravitakse omavalitsusest sõltumatult. Aktsiate omamine ei anna vallale Kirdi sõnul rahalist tulu, samuti ei ole väikeaktsionäril haigla juhtimisel mingit mõju.

Kokku on Järvamaa haiglal aktsiaid 4000 ja need jagunevad 16 Järvamaa omavalitsuse vahel.

Politseijuht Robert Antropov katsetas Saaremaa rallil miljonikroonist maasturit

Politseiameti peadirektor Robert Antropov käis Saaremaa rallit vaatamas üle miljoni krooni maksva eksklusiivse maastikuautoga Hummer, mille kasutamist nimetas politsei pressiesindaja auto testimiseks julgestuspolitsei tarbeks. Kõigele lisaks näitas Antropov Eestis seninägemata vaatepilti - tema Hummer kihutas vilkurite põledes ringi nagu alarmsõiduk. Lisaks üritas Antropov pääseda maasturiga rallikatsetel tavavaatajaile suletud alale, milleks ta siiski luba ei saanud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Saaremaal vilkuritega ringi kihutamist põhjendas politseiameti pressiesindaja Anu Adra vajadusega jõuda kokkulepitud kohtumistele. Politseiameti selgitusel oli 1,2 miljonit krooni maksev maastikuauto Hummer Antropovi kasutuses ajutiselt, et testida, kas masin sobib tulevikus julgestuspolitsei töös vajalikuks saateautoks.

Pressiesindaja sõnul käib praegu töö võimaliku riigihankekonkursi ettevalmistamiseks.

Kokku on politsei sel aastal katsetanud kaheksat maasturit: Chrysler Grand Cherokeed, Chevrolet Tahoe'd, Chevrolet Trail Blazerit, Hummer H2, Nissan Patrolit, Toyota Landcruiserit, BMW X5-t ja Mercedes M-klassi maasturit.

Pärast mitmepäevast testimist Saaremaal selgus siiski, et Hummer julgestuspolitseile ei sobi - Adra sõnul on Hummer selleks liiga suur.

27.10.03

Maksupolitsei süüdistab Rapla Dairy nelja juhti kuriteos

Maksupettuste uurimise keskus lõpetas pankrotistunud aktsiaseltsi Rapla Dairy kriminaalasja uurimise, maksukuriteos süüdistatavana tuleb kohtu ette minna esialgu neljal ettevõtte juhtivtöötajal.

Nagu teatas maksupolitsei direktori Enriko Aava Kuma uudistele, peavad Rapla Dairy kriminaalasjas kohtu ette astuma Valentina T�ubarova, Tatjana Potapova, Väino Antons ja Kristiina Kibe.

Maksupolitsei alustas kriminaalmenetluse veebruaris seoses sellega, et Rapla Dairy oli varjanud maksustavat käivet, jättes raamatupidamises kajastamata mitu väljastatud arvet. Selle tulemusel jäi riigile tasumata enam kui poole miljoni krooni ulatuses käibemaksu, kirjutab BNS.

Koostöös Rapla maksuametiga võttis maksupolitsei revisjonitoimingute jooksul firmast ära dokumente ja digitaalseid tõendeid, kuna sai teatada, et ettevõttes alustatakse tõendite hävitamist.

Kriminaalmenetluse käigus on süüdistus esitatud ettevõtte finantsdirektorile, pearaamatupidajale ja kahele juhatuse liikmele. Kaks süüdistatavat tunnistasid end eeluurimisel süüdi.

Süüdistust ei ole õnnestunud esitada ettevõtte peadirektorile Mohammad Yaqub Haidarile, kes lahkus eeluurimise algul välismaale ja on nüüd rahvusvaheliselt tagaotsitav.

Maksimumkaristusena võidakse süüdistatavatele määrata kuni kolm aastat vabadusekaotust.

Türi linn tsentraliseerib allasutuste raamatupidamise

Türi linnavalitsus kavandab allasutuste raamatupidamise tsentraliseerimist, sellekohast teavet jagati esmaspäeva ennelõunal ka allasutuste juhtidele.

Nagu selgitas linnapea Kaia Iva Kuma uudistele, on plaan moodustada senise seitsme raamatupidaja ametikoha asemele linnavalitsusse neli ametikohta. Uuenduse eesmärk on saada kogu raamatupidamisteave linnavalitsusse, võtta kasutusele ühte raamatupidamissüsteem ning maksta raamatupidajatele senisest suuremat palka.

Nelja raamatupidaja valimiseks korraldatakse konkurss, kus esmalt tehakse pakkumised ja valik praeguste töötajate seas ning kui nende hulgas soovijaid pole, siis korraldatakse avatud konkurss.

Järva Tarbijate Ühistu üheksa kuu kasum ligi neli miljonit krooni

Eesti Tarbijaühistute Keskühistu süsteemi üheksa kuu jaekaubanduse käive oli veidi üle kolme miljardi krooni, sellest ligi 370 miljonit moodustas Järva Tarbijate Ühistu käive.

Kõige rohkem suureneski ETK üheksa kuu jaekäive Järva, Saaremaa ja Harju tarbijate ühistus ning Pärnu Majandusühistus.

Järva Tarbijate Ühistu juhi Tõnu Uibopuu sõnul oli ühistu üheksa kuu jaekaubanduse käive 367 miljonit krooni, kõige suurema käibega on Paide Maksimarket, mille käive on üle 50 miljoni krooni, Maksimarketist järgmine on Järva Tarbijate Ühistule kuuluv Narva linna suurim "Astri" kauplus. Ligi 400 miljoni kroonise käibe juures on ühistu saanud 3,8 miljonit krooni kasumit.

Uibopuu kinnitusel on tänase päeva tulemused oodatust tunduvalt paremad ja käive kasvanud ligikaudu 50 %. Suurt käibekasvu põhjendab Uibopuu kulude olulise vähenemisega ja ootuspärasest paremate müügitulemustega Virumaa kauplustes.

Järva Tarbijate Ühistu aastakäibeks prognoosib ettevõtte juht poolt miljardit krooni.

25.10.03

Imavere vallas toimunud liiklusõnnetuses hukkusid noor naine ja kolmeaastane tüdruk

Reedel, kella 19.45 ajal juhtus liiklusõnnetus Imavere vallas Tallinna-Tartu maantee 115. kilomeetril, kus sõiduauto Mercedes-Benz 200, mida juhtis 29-aastane Evelin, kaotas valesti valitud sõidukiiruse tõttu libedal teel juhitavuse ning põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Renault, mida juhtis 31-aastane Erik.

Kokkupõrke tagajärjel süttis Renault põlema. Autos olnud 24-aastane Kadi ja kolmeaastane Kristina hukkusid sündmuskohal, teatas keskkriminaalpolitsei korrapidaja BNS-ile.

Mõlema sõiduki juhid ja Mercedeses viibinud kaheksa-aastane Diana ning üheaastane Elise Marie said kehavigastusi ja toimetati Tartu ülikooli kliinikumi.

23.10.03

Türil alustati Veski-Silla rattatee pikenduse ehitamist

Turgel Grupp alustas Türil Veski-Silla jalgrattatee pikenduse ehitamist, sel aastal tehakse valmis kõnnitee alus, asfaltkate pannakse teele kevadel.

Linnamajanduse juhi Hannes Taube selgitusel, on üks olulisemaid asju uue tee ehitamisel rajatav sadeveesüsteem, mis tagab vihma korral vee äravoolu ning teele ei teki veelompe.

Uus, kahe meetri laiune kõnnitee ulatub Paide ja Kungla tänava ristmikust Säästumarketini. Taube sõnul tuleb jalgtee rajamiseks kärpida tänava ääres veidi hekke ning leida uus kasvukoht paarile puule, mis tee laiendamisel ette jäävad.

Kogu projekti hind on ligikaudu 800 000 krooni ja see raha saadakse nii linna kui ka Türi valla eelarvest.

Päästeteenistuste juhtimine võib tulevikus koonduda regionaalsetesse keskustesse

Päästeteenistuste juhtimine võib tulevikus koonduda regionaalsetesse keskustesse, kas ja kuidas struktuuri muuta arutas eile Paides kogunenud Eesti Tuletõrje- ja Päästepealike Liit.

Nagu selgitas Järvamaa Päästeteenistuse direktor Margo Klaos Kuma uudistele, on plaan viia hetkel maavalitsuste alluvuses olevad päästeteenistused Päästeameti alluvusse ja sarnaselt politseiametile on juhtimisstruktuuri muutes plaan moodustada regionaalsed päästeteenistused.

Klaose selgitusel ei saa maakondlikud päästeteenistused hetkel kõiki oma põhiülesandeid täita kuna pole õigusruumis päris õigel kohal. See tähendab, et päästeteenistus ei saa ise väärtegusid menetleda, vaid näiteks tuleohutusnõuete rikkumise uurimiseks ja karistuse määramiseks tuleb kohale kutsuda Päästeameti esindaja.

Teine eesmärk on optimeerida nii juhtimis- kui ka spetsialistide struktuure, näiteks kõigis maakondades pole olemas kõiki vajalikke spetsialiste.

Klaos lisas, et eile arutatud muudatused on veel kõik idee järgus ning konkreetseid plaane pole veel paika pandud.

17.10.03

Järvamaal avastatud valerahakupüüridele sarnaseid on leitud ka Viljandi-, Rapla- ja Jõgevamaal

Järvamaal liikunud valerahadele sarnaseid valeviiesajalisi avastati veel kolmes maakonnas. Valeviiesajalisi, mille seerianumber on AD325292, on leitud Viljandimaal Võhmas, Raplamaal Kehtnas ja Jõgevamaal Põltsamaal.

Politseiprefektuuride pressiesindajate teatel on valeraha pakutud nii kauplustes ja müügikioskites kui ka bensiinitanklates.

Näiteks Järvamaal on alates möödunud reedest registreeritud viis valerahajuhtumit, kõigil viiel korral on kätte saadud võltsitud viiesajakroonised.

Esimene teadaolev valerahajuhtum oli möödunud nädala neljapäeval Põltsamaal Puhu teeristis asuvas tanklas, kus kaks noormeest proovisid varahommikul maksta kauba eest valeviiesajalisega.

Viimane registreeritud valerahajuhtum oli neljapäeval, 16. oktoobri hommikul Raplamaal Kehtnas OÜ HEPA tanklas, kus raamatupidaja avastas kassaraha üle lugemisel võltsitud 500- kroonise rahatähe seeriast AD nr. 325292.

Järva prefektuuri pressiesindaja Jan Aasma selgitas Kuma uudistele, et valeviiesajalised on võltsitud suhteliselt hästi ja kui korralikult ei vaata, siis ei pruugi esialgu võltsingut märgatagi.

Kuna korravalvuritel on kalust arvata, et valeraha võib olla rohkem liikvel palub politsei olla kõigil ettevaatlik ja rahatähti hoolega jälgida. Iga kahtluse korral palub politsei sellest teatada tasuta lühinumbril 110.

Koopiamasinad maksu alla

Kultuuriministeerium hakkab koopiamasinat omavatelt ettevõtetelt ja asutustelt koguma koopiamasinamaksu. Lähiajal plaanib kultuuriministeerium luua maksu kogumiseks ka vastava sihtasutuse, koopiamasinamaksust saadav tulu jagatakse Eesti autoritele.

Määruse eelnõu ettevalmistava tööna tellib ministeerium uuringu, mis peab välja selgitama, mis asutused ja kui palju autoriõigustega kaitstud materjale paljundavad, kirjutab Eesti Päevaleht.

Veel pole selge, millised firmad ja asutused koopiamasinamaksu maksma peavad, kui suur hakkab koopiamasinamaks olema ning kas autoritel tuleb koopiamasinamaksust osa saamiseks esitada ka eraldi avaldus.

Esialgse idee kohaselt liigitatakse erinevad asutused, näiteks koolid, teadusasutused, kirikud, eraettevõtted, koopiakeskused ning raamatukogud kategooriatesse ning igale kategooriale töötatakse välja eraldi hüvitise suurus.

16.10.03

Keskkriminaalpolitsei leidis Järvamaalt rekordkoguse amfetamiini

Keskkriminaalpolitsei avastas Järvamaal narkolabori, uimastitehasest leiti ligikaudu 21 kilogrammi amfetamiini, mis on suurim Eestis seni leitud kogus.

Keskkriminaalpolitsei pidas pikaajalise jälitustöö tulemusena Koigi vallas kõrvalises kohas asunud talus kinni tallinlased 39aastase Nikolai ja 35aastase Priidu. Mehed peeti kinni hetkel, kui nad kuumutasid umbes 100 liitrises klaaskolvis pruunikat vedelikku. Ekspertiis tuvastas, et ligikaudu 97-es kilogrammis vedelikus oli pea 21 kilo puhast amfetamiini. Läbiotsimisel leidsid keskkriminaalpolitseinikud taluhoonetest veel mitmesugust laboritehnikat, kemikaale ning tühjasid kemikaalide anumaid, samuti mõnikümmend grammi pulbrilist amfetamiini.

Keskkriminaalpolitsei narkokuritegude osakonna ülemkomissar Vallo Jäärats selgitas Kuma uudistele, et sellises mahus amfetamiini valmistamist pole Eestis enne tuvastatud. Läbiotsimistel leitud esemed, näiteks tühjad kemikaalinõud annavad politseile alust arvata, et selles talus on narkootikume toodetud juba pikemat aega.

Keskkriminaalpolitsei alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb grupi poolt narkootilise aine suures koguses valmistamist. Nikolai ja Priit on kohtu loal kuriteos kahtlustatavatena esialgu 10 päevaks vahi alla võetud.

15.10.03

Järvamaal on möödunud reedest liikvel valeviiesajalised

Järva politsei on alates möödunud reedest registreerinud viis valerahajuhtumit, kõigil viiel korral on kätte saadud võltsidud viiesajakroonised.

Politsei pressiesindaja Jan Aasma sõnul oli esimene juhtum reede õhtul Imaveres Hildegardi müügikioskis. Üldse on viie päeva jooksul valeraha pakutud ja avastatud Hildegari müügikioskis, Paides Järva Terminaali tanklas ja viimane valerahajuhtum oli eile pärastlõunal kella kahe paiku Paides Jaani Äris. Hetkel kahtlustab politsei valeraha levitamises 20aastast Hannest.

Aasma lisas, et valeviiesajalised on võltsitud suhteliselt hästi ja kui korralikult ei vaata, siis ei pruugi esialgu võltsingut märgatagi.

Kuna korravalvuritel on kahtlust arvata, et valeraha võib olla rohkem liikvel palub politsei olla kõigil ettevaatlik ja rahatähti hoolega jälgida. Iga kahtluse korral palub politsei sellest teatada tasuta lühinumbril 110.

Keskerakond asutab Roosna-Allikule erakonna osakonna

Keskerakonna Järvamaa piirkonna juhatus teeb kolmapäeval väljasõidukoosoleku Roosna-Allikule ning asutab seal ka erakonna osakonna. Asutatavasse osakonda kuulub 31 liiget, kellele täna lisandub veel kaks.

Keskerakonna Järvamaa organisatsiooni esinaise Kersti Sarapuu sõnul on piirkondliku osakonda vaja, et inimesi paremini ühendada ja teha sisukamat tööd.

Keskerakonnal on Järvamaal 217 liiget. Lisaks loodavale osakonnale tegutsevad osakonnad Paides, Kõrvemaal ja Koigis.

Sarapuu sõnul on liikmeskonna kasvades kavas osakondi moodustada veelgi. Roosna-Alliku osakonda hakkavad kuuluma erakonna liikmed Järva-Jaanist, Viisust, Karedalt ja Esnast.

Lisaks uue osakonna asutamisele on piirkonna juhatusel kavas arutada Riigikogu Keskfraktsiooni kahele päevale kavandatava Järvamaa visiidi organiseerimise üksikasju. Esialgse plaani kohaselt peaks visiit toimuma novembri lõpus kui riigikogu liikmetel on istungitest vaba nädal.

Päevakavas on veel riigikogu liikme Jaanus Marrandi ülevaade riigikogu põllumajanduskomisjoni tööst, ettevalmistatavatest seaduseelnõudest ja
arengusuundadest riigi põllumajanduse edendamisel.

Koalitsioonierakonnad alustavad riigikogulase Andres Taimla ettepanekul õpetajate töö- ja puhkeajaseaduse muutmise arutelu

Koolijuhtidelt ja õpetajatelt kõlanud ettepanekutest lähtuvalt tegi riigikogulane Andres Taimla koalitsioonierakondadele ettepaneku muuta valitsuse õpetajate töö- ja puhkeajaseadust puudutavat määrust.

Taimla kirjutab oma seletuskirjas Kuma uudistele, et töö ja puhkeajaseadus, mis võeti vastu õpetajate huvide kaitsmiseks ja nende töötingimuste parandamiseks, töötab tegelikult õpetajate huvidele ja ootustele vastu. Taimla sõnul ei luba seadus võimekatel õpetajatel end normaalselt rakendada.

Parlamendi liikme arvates on absurdne kui juba 21. või 23. tund on ületunnitöö, mille arvestamiseks tuleb teha lisatööd ja leida lisavahendeid. Kõik see kokku muutis niigi keerulise palgaarvestussüsteemi veelgi keerulisemaks, mistõttu on õpetajatel sellest raske aru saada.

Taimla sõnul on alanud läbirääkimised, et “Lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi klassiõpetaja ja aineõpetaja töönädala jooksul läbiviidavate õppetundide arv ei oleks piiratud ja et see lepitakse kokku tööandja ja töövõtja vahel.

Alternatiivina võib tulla kõne alla koormusnorm 28 või 30 tundi, kusjuures sellest suurem õppetundide arv lepitaks kokku tööandja ja töövõtja vahel.

14.10.03

Politsei hoiatab Järvamaal liikvel olevate valerahade eest

Järva Politsei pressiesindaja Jan Aasma sõnul oli viimane valerahajuhtum täna pärastlõunal kella kahe paiku Paides Jaani Äris, kus kaks noormeest püüdsid kauba eest tasuda võltsitud viiesajakroonisega. Lisaks maksti eile hommikul Imaveres asuvas müügikioskis nelja võltsitud viiesajakroonisega, samuti püüti valeviiesajalisega maksta ööl vastu eilset Paides Järva Terminaali bensiinitanklas.

Aasma teatel on praeguseks kaks Jaani Äris valeraha pakkunud noormeest kinni peetud ning neid kuulatakse üle.

Seoses valeraha avastamisega palub politsei olla kõigil ettevaatlik ja rahatähti hoolega jälgida. Iga kahtluse korral palub politsei sellest teatada tasuta lühinumbril 110.

Veterinaaramet puistab marutadi piiramiseks lennukitelt vaktsiini

Pidurdamaks loomade seas kiiresti levivat marutaudi kavatseb veterinaar- ja toiduamet tuleval kevadel puistata kolmandiku Eestist üle loomasööda sisse segatud vaktsiiniga.

Vaktsiin heidetakse alla lennukitelt ning see on segatud spetsiaalse, metsloomadele meeldiva sööda sisse. Kuna Eestis levitavad marutaudi enim rebased ja kährikud, on ka vaktsineerimine suunatud eeskätt neile loomadele, kirjutab Nädaline.

Vaktsineerimist toetatakse läbi PHARE programmi, tänu millele on võimalik metsloomade vaktsineerimist läbi viia kolm aastat järjest.

Missugusel territooriumil täpselt vaktsineerimist alustatakse, otsustatakse koostöös keskkonna- ja metsandustöötajatega.

Veterinaar- ja toiduameti andmetel on tänavu septembriks registreeritud 658 marutaudi juhtu, neist 257 juhul oli tegu rebase ja 238 korral kährikuga, kuid marutaudi nakatanute hulgas oli ka mäkrasid, tuhkruid ja põtru.

Konesko Koeru tehases hukkus ettevõtte staa˛ikaim töötaja

Pühapäeva õhtul hukkus aktsiaseltsi Konesko Koeru tehases ettevõtte staa˛ikaim töötaja. 63aastase Jaani surnukeha leiti eile hommikul kella poole kaheksa ajal.

Konesko juhi Mart Hirtentreu sõnul oli hukkunu metallitööstuse ametis tehase esimesest päevast, mees oli väga kogenud ning õpetas ja koolitas ka järeltulijaid.

Hirtentreu teada olid hukkunu koos oma kolleegiga pühapäeval erakorralisi tööülesandeid täitmas, kolleeg lahkus pärastlõunal kella kolme paiku ja hukkunud Jaan jäi üksi ametikohale. Esialgsetel andmetel ronis Jaan metallplaatidele ning jäi kahe 800 kilogrammise plaadi vahele.

Metallitöölise täpse surmapõhjuse selgitab uurimine.

13.10.03

Politsei kahtlustab Kabalas toimunud raharöövis viit noormeest

Politsei kahtlustab septembrikuu viimasel õhtul Kabalas toimunud raharöövis viit noormeest, kellest kolm on alaealised.

Prefektuuri pressiesindaja Jan Aasma sõnul on kahtlustatavad oma senistes ütlustes süüd tunnistanud ning põhjendanud röövi rahavajadusega. Millal kahtlusalustele süüdistus esitatakse ei osanud Aasma täna veel öelda.

Politsei sai röövist teate 30. septembri õhtul kella poole kümne paiku.

Politseiameti teatel tungisid Kabalas kolm maskides meest 78aastase Erika ja 56aastase Ennu elukohta. Mehed ähvardasid majaelanikke noaga ning röövisid ligikaudu 3000 krooni sularaha.

Karistusseadustiku alusel võib kohus röövimise eest määrata karistuseks kuni viieteistaastase vangistuse.

Alafinantseerimine toob Eesti päästeteenistuse lagunemise ning tuletõrjujad soovitavad mõelda alternatiivsele abil

Tuletõrjujad soovitavad eestimaalastel mõelda alternatiivseid abisaamise võimalusi, kuna päästeteenistusest ei pruugi enam abi olla

Eesti Päästeteenistuste tuletõrje- ja päästepealikud esitasid avaliku pöördumise, milles soovitavad eestimaalastel hakata mõtlema alternatiivsele päästeabile.

Pöördumises on kirjas, et Eesti tuletõrje- ja päästepealikud soovitavad juba täna kõigil Eestimaa elanikel hakata sügavalt kaaluma kõiki alternatiivseid võimalusi, kust võimalike õnnetuste puhul kiireimalt abi leida, sest Eesti päästeteenistuste jätkuv alafinantseerimine on paratamatult viimas päästeteenistuste võimekuse, osutatavate teenuste kvaliteedi ja Eesti elanike turvalisuse taseme märgatava languseni.

Päästepealikud tõdevad õudusega, et siiani peamiselt fanatismil ja poliitikute poolt jagatud lubadustel ning aastaid tagasi humanitaarabi korras saadud tehnikal ja varustusel püsinud päästeteenistus on lagunemas. Päästeala edasiseks toimimiseks taotleti järgmise aasta eelarve suurendamist 77 miljoni krooni võrra, samas jätsid riigijuhid taotluse toetuseta. Vastupidiselt taotlusele, on päästeteenistuse eelarvet võrreldes tänavusega 33 miljoni võrra vähendatud.

Päästeteenistuste jaoks tähendab see summa jätkuvalt lagunevaid depoohooneid ja 30 aasta vanuseid amortiseerunud päästeautosid, mis ei pruugi jõuda abivajajani. See summa tähendab puudulikku varustust ja normtundidel põhineva 3500-kroonise kuupalga tõttu töölt lahkuvaid päästetöötajaid.

Vabariigi Valitsus on kinnitanud Eesti päästeteenistuse prioriteetsed arengusuunad aastani 2007, kuid paraku ei toetata nende elluviimist eelarves. Päästepealikud on veendunud, et kui Eesti riik soovib tagada oma elanike turvalisust, siis vajab ta ka tasemel päästeteenistust. Seega oodatakse parlamendilt sellekohase tahte väljendamist, mis peaks avalduma hädavajalike vahendite leidmises päästealase võimekuse säilitamiseks. Kui seda aga ei suudeta või ei soovita teha, siis oodatakse ka sellekohast otsest ning avalikku väljaütlemist kogu ühiskonnale.

Avalikule pöördumisel on alla kirjutanud Eesti Tuletõrje- ja Päästepealike Liidu juhatuse esimees ja Pärnumaa Päästeteenistuse juht Jaanus Teearu ning Eesti Tuletõrje- ja Päästepealike Liidu juhatuse aseesimees
Järvamaa Päästeteenistuse direktor Margo Klaos.

11.10.03

Isamaaliit soovitab riigi juhitavat valdade liitmist

BNS kirjutab, et reedel Albu mõisas kogunenud isamaaliitlased avaldasid seisukohta, et riik ei tohi kogu vastutust tasakaalustatud haldusreformi eest lükata kohalike omavalitsuste õlgadele ning peab võimalikult kiiresti kujundama selge omapoolse seisukoha.

Ainult vabatahtlik valdade ühinemine ilma riigipoolse süsteemse kontrollita välistab haldusküsimuse efektiivse lahendamise ning muudab selle pikaks ja valuliseks protsessiks, leidis Isamaaliidu saadikute kogu, kuhu kuuluvad kõik erakonna saadikud kohalikes omavalitsustes.

Isamaaliidu pressiesindaja Margus Tsahkna sõnul väljendasid saadikud muret ka erinevate ministeeriumide käivitatud ametkondade reformimise üle, mille tulemusel väheneb regionaalne otsustusõigus ja võib oluliselt kannatada inimeste juurdepääs avalikele teenustele.

Tsahkna ütles, et Isamaaliit peab riigile ohtlikuks haldusreformi küsimusega viivitamist ning kutsub valitsuserakondi jõudma ühistele ja selgetele seisukohtadele. "Kui selleni ei jõuta, kutsuvad saadikud üles kasutusele võtma seni ainukest terviklikku väljatöötatud haldusreformi kava, mis jäi Isamaaliidu valitsusel koalitsioonipartnerite vastuseisu tõttu rakendamata," rääkis Tsahkna.

Riigikogu liikme Helir-Valdor Seederi sõnul on teadmatus ja määramatus haldusreformi küsimuses halvanud kogu Eesti regionaalse juhtimise. "See on endaga kaasa toonud regionaalse esindamatuse ja andnud ametkondadele omavoli võimu tsentraliseerimiseks, Tulemuseks on avaliku teenuse kättesaadavuse kaugenemine inimesest," ütles Seeder.

Salme kultuurikeskuse juht valitakse mitteavalikul konkursil

BNSi andmeil korraldatakse Salme kultuurikeskuse juhi valimiseks uus, mitteavalik konkurss, kuna Tallinn kuulutas läbikukkunuks avaliku konkursi, mille võitis kolme välja valitud kandidaadi pingereas viimaseks jäänud kõrghariduseta kandidaat.

Tallinna kultuuriväärtuste amet kuulutas avaliku konkursi läbikukkunuks nädala alguses ja põhjendas seda sellega, et välja valitud kandidaadil Toomas Lool puudub kõrgharidus.

Tegelikult esitas kultuuriväärtuste ameti juurde moodustatud komisjon ameti juhatajale kolm võimalikku kandidaati, kellest Toomas Loo oli hindamisel saanud kõige väiksema arvu punkte.

Kolme kandidaadi edetabelis olid Toomas Loost punktide poolest ees Martin Liivet ning Aivo Toomistu. Viimane neist teenis kolmest kõige enam punkte.

Komisjoni kuulunud Tallinna kultuuriväärtuste ameti kultuuriosakonna juhataja Ene Vohu kinnitas BNS-ile edetabeli tõele vastavust.

Vohu sõnul esitas komisjon kõik kolm kandidaati ameti juhatajale. "Komisjoni valik on soovitusliku iseloomuga," tõdes Vohu, et lõppotsus jääb teha ameti juhatajal.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Agne Trummal ei ole olnud BNS-ile mitu päeva kättesaadav. Ameti juhataja asetäitja Külli Holstingu sõnul on Trummal kodus haige.

Holsting ütles BNS-ile, et lõppotsuse tegi küll ameti juhtaja, kuid ta palus endale appi sama valdkonda haldava Tallinna abilinnapea Margus Allikmaa.

Holsting kinnitas, et valiku tegid Allikmaa ja Trummal alles pärast seda, kui kõik kolm kandidaati olid käinud Allikmaa juures vestlusel. "Loo jättis kõige parema mulje isikuomaduste ja koostöövalmiduse osas," sõnas Holsting.

Küsimusele, miks ei valitud pärast Loo kõrgharidusetuse fakti ilmnemist kumbagi teist kahest väljavalitud kandidaadist, vaid tühistati kogu konkurss ning hakati kandidaati otsima mitteametlikult, sõnas Holsting: "Personalivalikus tehakse just sellised valikud, nagu tehakse. Ei ole vaja põhjendada, kui ameti juhataja on valinud välja ühe, keda ta on välja valinud."

Konkursi saab tema sõnul tühistada vaid see, kes on konkursi välja kuulutanud, praegusel juhul seega Tallinna kultuuriväärtuste amet. "Me ei oleks pidanud ka algselt välja kuulutama avalikku konkurssi, aga lootsime, et saame nii rohkem kandidaate, kuna meil endal konkreetset eelistust ei olnud," lisas Holsting.

Ta ütles, et ei saa vastata küsimusele, kas avaliku konkursi tulemused on mingit moodi seotud poliitikaga.

BNS-i andmetel on Toomas Loo parteitu, Martin Liivet kuulub Reformierakonda ning Aivo Toomistu Keskerakonda.


Soome rahastab Paide bioküttekatla ostu

ETV uudiste võrguväljaane kirjutab, et Soome rahastab Paide katlamajale bioküttekatla ostu, vastutasuks saab Soome katla paigalduse ja biokütuse kasutamise tulemusena vähenenud kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikuid. Katel tellitakse firmalt Wärtsilä Finland Oy BioPower.

Keskkonnaminister Villu Reiljan ja Soome saatkonna ministernõunik Roberto Tanzi-Albi allkirjastasid eile valitsustevahelise Paide bioenergiaprojekti ühisrakenduse kokkuleppe. Projekti kogumaksumus on ligi 29,7 miljonit krooni.

Kohalikul laastmaterjalil töötava katla ehitamine algas juba eelmisel aastal ja katel läheb käiku oktoobri keskel. Katla töö katab ligi kolm neljandikku Paide soojavajadustest.

9.10.03

Järvamaa Meepäeval selgitatakse meesöömise meister

Laupäeval, 11. oktoobril on Paide Kultuurikeskuses Järvamaa Meepäev. Selle raames toimuvad Järvamaa lahtised meesöömise meistrivõistlused ja selgitatakse maakonna maitsvaim mesi.

Meepäev algab kell 10 loengutega mesindussaaduste kasulikkusest ja mee kasutamisest erinevates toodetes ning segudes. Tegevmesinik Eha Metsallik ja loodusravispetsialist Helgi Lilleste vastavad ka kõigile huviliste küsimustele.

Järvamaa Mesinike Liidu juhatuse esimehe Toomas Vanari sõnul on meesöömise meistrivõistlus avatud kõigile huvilistele. Toimub laste joonistusvõistlus, meeteemaline vikroriin ja kõik saavad maitsta kohalike mesinike toodangut.

Meepäevale tuuakse kokku pea tonn mett, külastajad saavad neid maitstes otsustada, milline on Järvamaa parim mesi.

Toomas Vanari sõnul saab meepäeval teada mis eristab meesorte ja millised on tavalise maiustamise kõrval teised mee kasutamise võimalused.

8.10.03

Rebruk Farm esitleb Roosna- Allikul uudset sõnnikulaoturit

Osaühing Rebruk Farm esitleb täna Roosna- Alliku piimafarmi juures Eestis uudset vedelsõnniku laotamise süsteemi. Kuni kahe kilomeetri pikkuse vooliku kaudu pumbatakse sõnnik hoidlast põllul töötava laoturini, mis pihustab sõnniku 16 meetri laiusele alale.

Selle laotamismeetodi eelised võrreldes tavalise tsisterniga on ühtlane laotus ja vähem ebameeldivat lõhna. Farmi tegevjuht Alo Salm ütles Kuma raadiole, et peamine tugevus on siiski jõudlus ja see, et sõnnikulaotur on kergem ning ei talla põllupinda.

Seni on sarnast voolikute abil teostatavat kauglaotusmeetodit kasutatud Saksamaal ja Skandinaaviamaades, Järvamaale jõudnud seade on pärit Norrast. Rebruk farmis täna tutvustatav laotussüsteem maksab umbes miljon krooni, see on kaks korda kallim kui tavaline tsistern.

Alo Salmi sõnul pole karta, et seade seisma jääks, kuna Rebruk Farmis on 550 lüpsilehma ja aastas tuleb käidelda kuni 13 000 kantmeetrit sõnnikut.

Kahe mehe tüli Päinurme kaupluses kulmineerus pussitamisega

Prefektuuri pressiesindaja Jan Aasma teatel tekkis tüli kahe kohaliku elaniku Meelise ja Raini vahel ning tüli lõppes sellega, et 39aastane Meelis lõi Raini kolm korda noaga.

Politseikorrapidaja sõnul haavas pussitaja kannatanu käsi ja jalgu ning kuigi mees viidi Järvamaa Haiglasse, pole tema vigastused eluohtlikud.

Pussitanud Meelis võeti vahi alla ning on praegu Paide arestimajas.

7.10.03

Türi linnamuuseum sai uue juhi

Türi linnamuuseum sai täna uue juhi, linnavalitsus kinnitas muuseumijuhi ametkohale 21aastase Carmen Raudsepa. Kokku kandideeris linnamuuseumi juhi kohale 9 inimest.

Linna humanitaarjuht Elbe Metsatalu ütles valikut kommenteerides, et Raudsepal on praktilisi kogemusi turismialal, ta on praktiseerinud nii Turismiinfopunktis kui ka maavalitsuses. Samuti vastas uue juhi nägemus ja arvamus Türi linna muuseumi edasisest arengutest linnavalitsuse soovidele.

Carmen Raudsepp sündinud ja kasvanud Vändras, lõpetanud Vändra Gümnaasiumi ning hetkel omandab viimast aastat Tallinna Majanduskoolis ärijuhtimise ja turisminduse erialal kõrgharidust.

Tööle asub uus linnamuuseumi juht 20. oktoobril.

Imavere kõrtsihoone saab täna nurgakivi

Imaveres pannakse täna nurgakivi veel sel aastal valmivale toidutarele "Imavere Kõrts".

Kõrtsi ehituse projekti juhtiv aktsiaseltsi Imavere Arendus juht Ormes Olm on Kumale öelnud, et eesmärk on rajada meeldiv ja kaasaegne meelelahutuspaik, kus vallas elavad ja töötavad inimesed saaksid argipäeval lõunat söömas käija ja õhtuti ka meelt lahutada.

Olmi kirjeldusel ehitatakse kõrtsihoone küll kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid välja hakkab see nägema nagu endisaegne kõrts, millel palkseinad ja laastukatus.

Kõrtsiehitusega tegeleva aktsiaseltsi Imavere Arendus omanikud on Imavere Saeveski ja vallas tegutsevad transpordiettevõtted Reinsalu Auto ning Avateks Auto.

Pidulik nurgakivi panek algab kell 15 ehitusobjektil.

6.10.03

Pommiähvarduste eest kohtus karistada saanud Ambla neiu jäi taas politseile pommiähvarduste tegemisega vahele

Tänavu kevadel Paide ja Türi kauplustele ning koolidele pommiähvardusi teinud ja selle eest karistada saanud 15aastane Relika Pa�t�enko tegi nädalavahetusel pealinnas vähemalt viis pommiähvardust.

Tallinna prefektuuri pressiesindaja Helin Taal kinnitas Kuma uudistele, et Relika on kahtlustatavana kinni peetud ja oma süüd ka tunnistanud.

Taali sõnul saabus Relika pealinna reede õhtul ning tegi esimese pommiähvarduskõne kell 21.08. Relika teatas, et pomm on Stockmani kaubamajas. Samasisulise teate edastas Relika ka eile kell 13.59 ja kell 15.39. Eile õhtul kell 21.05 helistas Relika taas ning teatas, et pomm asub kinos Coca Cola Paza. Viimase ja tüdruku jaoks saatusliku pommikõne tegi ta eile õhtul kell 22.13 Coca Cola Plazale. Taali selgitusel kasutas neiu pommiähvarduse tegemiseks taksofoni, mille lähedusest ta kell 22.50 ka tabati. Politsei pressiesindaja sõnul ei osanud Relika oma tegu põhjendada.

Lisaks sai Põhja-Häirekeskus laupäeva hommikul kõne, kus helistaja teatas, et Paide Maksimarketis on pomm. Viimasele tehtud pommiähvarduse ja Tallinnas kinni võetud Relika seotust uurivad Järvamaa korravalvurid.

Amblas elav Relika tegi tänavu kevadel kokku viis pommiähvardust Paide ja Türi koolidele ning kauplustele. Politsei tuvastas Relika süü ning kohus karistas noort neidu kaheaastase tingimisi vangistusega kaheaastase katseajaga.

Uute rikkumiste tõttu võib kohus nüüd kaheaastase vanglakaristuse täitmisele pöörata ning uute kuritegude eest veel karistust juurde määrata.

Järvamaal aktiivselt ja edukalt tegutsenud kaitseliitlane hukkus langevarjuhüppel

Paide Ühisgümnaasiumi endine riigikaitse õpetaja ja Kaitseliidu Paide malevkonna pealik Sven Pung hukkus laupäeval langevarjuõnnetuses.

Kaitseliidu Harju maleva tegevteenistuse ohvitserlipnik 43aastane Sven Pung hukkus laupäeva hommikul kell 9.35 Raplamaal Vigala vallas Kaitseliidu Rapla maleva reservõppustel.

Vabatahtlikest koosnev Kaitseväe Langevarjuklubi osales reservõppuse lõpulahingus. Salkkond langevarjureid hüppas lõpulahingus kolmesajameetri kõrguselt alla ning seni teadmata põhjusel ei avanenud Punga langevari.

Lipnik Pung oli kaitseväe langevarjuklubi liige ja oli kogenud hüppaja, olles sooritanud pea poolsada hüpet. Tal oli ka langevarjuri hõbemärk.

Kaitseliit algatas juhtunu asjaolude selgitamiseks juurdluse ning enne juurdluse lõppu juhtunu kohta täiendavaid kommentaare ei anta.

3.10.03

Kuma ja René Viljat esitlevad raamatut “Paide vanadel fotodel”

Esmaspäeval, 6. oktoobril kell 12 esitlevad aktsiaselts Kuma ja René Viljat Paide Raekoja saalis raamatut “Paide vanadel fotodel”.

Fotograaf René Viljati pildikogust on kaante vahele valitud fotod ja postkaardid 19. ja 20. sajandist, linna areng läbi aastate on edasi antud enam kui 240 fotol ja postkaardil. Pildiallkirjad on eesti, inglise, saksa ja vene keeles.

Raamatu vanim päevapilt pärineb aastast 1880, selle autor Jakob Livenstroem on teinud ülesvõtte Paide Vallimäest. 250-leheküljeline teos meenutab muuhulgas Paide Saksa Gümnaasiumi, praeguse Järvamaa Haigla ehitamist, eelmise sajandi alguses toimunud spordivõistlusi, samuti näitab, kuidas Paide raekoda sai teise korruse.

Raamatuid trükiti kokku 500, neist 25 on lisalehega eriköited. Esitlusel räägivad Paidest vanadel fotodel raamatu koostaja René Viljat, toimetaja Märt Lõhmus ja Paide linnapea Tõnis Kõiv.


Paide vallavolikogu esimees võitis fotokonkursi Päev Paides

Fotokonkurss Päev Paides tõi kokku üle 600 foto, täna valiti üldvõitja - Paide vallavolikogu esimees Raivo Raja.

Linnavalitsuse ja Kuma fotokonkursi komisjon leidis, et just Raivo Raja fotod õhtustest linnavaadetest väärivad esikohapreemiat.

Teise preemia saab René Viljat ja kolmanda koha võitis Ahto Tanner. Linnavalitsus annab eripreemia saab Erki Luukasele.

Kokku laekus konkursile 611 fotot. Kokku 24 osalejat pildistasid Paidet 29. septembril, auhinnad saavad kolm esimest.

Kuma poolt välja pandud 1000, 500 ja 300-kroonised preemiad antakse üle esmaspäeval, raamatu “Paide vanadel fotodel” esitlusel Raekoja saalis.

1.10.03

Maskides mehed röövisid Kabalas 3000 krooni

Järva politsei sai teisipäeva õhtul kella poole kümne paiku teate, et kolm meest röövisid Kabala vallas ühelt mehelt ja naiselt 3000 krooni.

Politseiameti teatel tungisid Kabalas kolm maskides meest 78aastase Erika ja 56aastase Ennu elukohta. Mehed ähvardasid majaelanikke noaga ning röövisid ligikaudu 3000 krooni sularaha.

Järva prefektuuri pressiesindaja Jan Aasma sõnul erilisi kehavigastusi majaelanikele ei tekitatud ning politsei uurib juhtunu üksikasju. Sündmuse täpsemaid asjaolusid ei saa politsei uurimise huvides veel avalikustada.