Kuma uudiste ajaveeb

30.9.03

Järvamaa kooliõpilasi ootab sel sügisel evakuatsiooniõppus

Alates teisipäevast käivitab Järvamaa Päästeteenistuse projekti "Turvaline kool" kolmanda etapi. Esimesena õppisid täna hommikul evakueeruma Türi Gümnaasiumi algklassidemaja õpilased.

Nagu selgitas päästeteenistuse vanemoperatiivkorrapidaja Indrek Ints Kuma uudistele, toimub evakuatsiooniõppus sel sügisel kõigis Järvamaa koolides. Eesmärk on saada ülevaade kooli tegelikust valmisolekust ning objektiivse info saamiseks tehakse evakuatsiooniõppus kogu kooliperele etteteatamiseta. Õppuse toimumise aega teavad vaid koolide direktorid.

Intsu sõnul oli küll tänasel õppusel väiksemaid vigu, kuid üldjoontes kulges esimene õppus hästi ning nii kooli õpetajad kui ka õpilased said oma ülesandega hästi hakkama.

Projekti "Turvaline kool" raames koolitati eelmisel aastal üldhariduskoolide personali, kellele anti teadmisi ning oskusi, kuidas käituda erinevate õnnetuste korral.

Türi Gümnaasiumi õppusele sarnaselt toimus evakueerumisharjutus mullusel õppeaastal ka Türi Majandusgümnaasiumis.

Järvamaa maakoolide õpilaste seast valitakse Helmi Tohvelmanni nimelise eduka õpilase preemia nominant

Väätsa Põhikoolis tehakse ettevalmistusi Helmi Tohvelmanni nimelise eduka õpilase preemia väljaandmiseks. Preemia antakse välja Järvamaa maakooli 9. klassi õpilasele, kes on tõsiselt huvitunud teadmiste omandamisest ja väärtustanud haridust ning haritust, käitunud ja õppinud eeskujulikult ning olnud aktiivne oma kooli ürituste organiseerimisel. Tähtis on ka kandidaadi edukas esinemine oma kooli, maakonna ja vabariikilikel aineolümpiaadidel, viktoriinidel, konkurssidel ning võistlustel.

Väätsa Põhikooli emakeeleõpetaja Tiina Mälgu sõnul esitati preemiale 10 kandidaati, kelle seast maakonna ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev konkursikomisjon 6. oktoobril oma valiku teeb. Võitjale on OÜ Vaaros välja pannud kinkekaardi väärtusega 2000 krooni. Preemia antakse kätte 13. oktoobril Väätsa Põhikoolis.

Tiina Mälgi sõnul alustas Väätsa Põhikool Helmi Tohvelmanni nimelise preemia väljaandmist, kuna hea õpetaja, tantsija ja paljudele meeldejääv isiksus Helmi Tohvelmann on pärit Väätsa lähedalt Lõõlast. Tohvelmann on näiteks lavastanud balletid “Kalevipoeg” ja “Tiina” ning olnud liikumisjuht muusikalile “West Side Story”.


29.9.03

Hundid murdsid Lehtses pooleaastase mullika

Hundid õpetavad kutsikaid murdma, möödunud ööl langes Lehtses huntide saagiks pooleaastane mullikas.

Lehtse valla Rägavere küla talunik Ann Tõnuri leidis esmaspäeva hommikul oma mullika murtuna karjamaalt. Lisaks avastas talunik paaril lehmal murdmisjälgi, kuid nende loomade elu pole ohus.

Tõnuri teada käivad talunike loomi murdmas kaks emahunti koos oma kutsikatega.

Tõnuri lisas, et viimasel ajal on kutsikaid õpetavad hundid Põhja-Järvamaal palju kurja teinud, näiteks neli päeva tagasi murdsid hundid Tõnuri naabritel maha mitu lammast.

26.9.03

Türil plahvatas garaazh

Eile õhtul kell pool kaheksa toimus Türil Tallinna tänaval asuvas garaazhis plahvatus. Politsei kinnitusel inimesed viga ei saanud, ka ei järgnenud plahvatusele tulekahju.

Lööklaine nihutas hoone seinu ja lage. Politsei pressiesindaja Jan Aasma ütles raadiole, et vaheseintest välja kukkunud kividest said viga ka kõrvalboksides asunud autod.

Eraisikule kuuluvas ruumis toimunud plahvatuse tagamaid selgitatakse, võimalik, et tegu oli olmeõnnetusega.

25.9.03

Paide linnapea umbusaldamine kukkus läbi

Paide linnavolikogus ei leidnud toetust opositsiooni algatatud umbusaldusavaldus reformierakondlasest linnapea Tõnis Kõivu vastu.

Linnapea umbusaldamise vastu hääletas neljapäeval kohal olnud 20 saadikust 12 ning poolt 8 saadikut.

Opositsioon esitas Kõivu vastu umbusaldusavalduse pärast seda, kui tuli avalikuks, et linna pearaamatupidaja Maire Kõnnusaar varastas nelja aasta jooksul linna kassast 143 000 krooni.

Opositsioon süüdistas Kõivu kohaliku omavalitsuse põhimõtete eiramises ning suutmatuses linnavalitsuse töö korraldamisel. Samuti on Tõnis Kõiv umbusadajate hinnangul linnavalitsuse töö üle politiseerinud.

Tegu oli esimese Tõnis Kõivu vastu esitatud umbusaldusavaldusega tema seitsmeaastase ametiaja jooksul.

Paide linnavolikogus on 21 saadikut, koalitsiooni moodustavad Reformierakond 6, Keskerakond 5 ja Paide Naisteühendus 1 saadikuga. Opositsioonis on Res Publica 6 ja Isamaaliit 3 saadikuga.

Türi linn sai kahe miljoni kroonise positiivse lisaeelarve, millest suurima summa sai Majandusgümnaasium

Türi linnavolikogu võttis neljapäeval vastu kahe miljoni kroonise positiivse lisaeelarve. Pärast lisaeelarve kinnitamist kasvas linna tänavune eelarve enam kui viiekümne viie miljoni kroonini. Lisaeelarve tulu moodustas füüsilise isiku tulumaksu oodatust parem laekumine.

Suurima summa lisaeelarvest sai Türi Majandusgümnaasium.

Linna eelarvejuhi August Alberti sõnul kulub Majandusgümnaasiumile eraldatud ligi kaheksasajast tuhandest kroonist 550 000 staadioni renoveerimisele, ligi 200 000 krooni läheb kooli söökla renoveerimise käigus tehtud soojasõlme remondi kulude katteks ning 46 000 krooni kulub koolile uue koopiamasina ostmiseks.

Teede ja tänavate korrastamiseks eraldas volikogu 380 000 krooni, veevarustuse ja tänavavalgustuse kulude katteks 350 000, Türi Gümnaasium sai 90 000 ja Lokuta Lasteaed 11 000 krooni. Veidi üle kahesaja tuhande krooni jäi veel linna reservfondi.

Volikogu suurendas ka linna allasutuste palgafonde ning muutis asutuste põhimääruseid.

Lisaks kinnitas Türi linna volikogu täna ka linna arengukava aastateks 2004-2006.

Paide ja Türi koolid võtsid üleriigilisel teatejooksuvõistlusel kaheksa poodiumikohta

Paide Ühisgümnaasiumi staadionil toimunud Eesti Koolispordiliidu üleriigilisel teatejooksude võistlusel saavutasid Paide ja Türi koolinoored kaheksa poodiumikohta. Võistlusalad olid pendelteatejooks ning maastiku teatejooks.

Põhikoolide võistlusel järvakaid võistlemas polnud ning erinevates vanuseklassides said esikohad Kaiu, Kohtla-Järve, Valtu Põhikoolid ning Audentese Erakool. Põhikoolide üldarvestuses sai esikoha Kaiu Põhikool, teise koha sai Valtu Põhikool ning kolmanda koha Audentese Erakool.

Keskkoolide arvestuses võtsid järvakad enamus poodiumikohtadest. Türi Gümnaasiumi noored võitsid erinevates vanuseklassides kaks esikohta ja ühe teise koha, Türi Majandusgümnaasiumi jooksjad võitsid B-klassi pendelteatejooksu, Paide Gümnaasiumi koolinoored said C-klassis teise koha ja B-klassis kolmanda koha. Paide Ühisgümnaasiumi esindus sai kolmanda koha kõige vanemate õpilaste pendelteatejooksus ning teise koha noorimate maastikujooksus.

Keskkoolide üldarvestuses läksid esimesed kolm kohta Järvamaalt ära, esikoha sai Tamsalu Gümnaasium, teise koha Kuusalu Keskkool ning kolmanda koha Rakvere Reaalgümnaasium.

Kokku osales Eesti Koolispordiliidu hooaja avavõistlusel 21 kooli üle Eesti.

24.9.03

Türi lähistel eksis metsa 74aastane mees

Järvamaa operatiivteenistused kutsuti teisipäeva õhtul taas metsa, et otsida eksinud seenelist. Häirekeskus sai eksinust teate kell 18.22.

Operatiivkorrapidaja Margo Tammepõld selgitas Kuma uudistele, et päästeteenistust teavitanud inimese sõnul oli 74aastane mees läinud hommikul kella üheksa paiku Türi Telliskivi suvilapiirkonna lähistel seenele ning õhtuks tagasi ei tulnud.

Politsei pressiesindaja Jan Aasma teatel oli mees põdenud insulti, samuti on tal jalad haiged.

Päästeteenistus, politsei, kaitseliit ja J.I. turvateenistus moodustasid 30liikmelise päästemeeskonna ning asusid seenelist otsima.

Eksinud mees kuulis metsateel liikunud politsei patrullauto sireene ning tuli nende suunas kella poole üheksa paiku metsast välja.

Politsei palub inimestel mitte üksinda metsa minna, eksimise vältimiseks tuleks pidevalt jälgida orientiire, abi kutsumiseks tuleks kaasa võtta mobiiltelefon.

Operatiivteenistus tänab kõiki otsingutel osalenud teenistujaid ja vabatahtlikke.

23.9.03

Ahulas ja Imaveres avatakse uued mängu- ja spordiväljakud

Eesti Olümpiakomitee projekti raames avatakse teisipäeval kolm spordiväljakut, neist kaks Järvamaal. Keskpäeval avatakse spordiväljak Ahulas ja kell kaks Imaveres.

Olümpiakomitee projekti toel on Järvamaa tänavu saanud kolm spordiväljakut Koerus, Ahulas ja Imaveres. Üle Eesti on projektikavas aga 45 väljakut, neist seitse on tänaseks valmis.

Olümpiakomitee eriprojektide juht ja presidendi abi Peeter Lusmägi selgitusel on rajatud ja plaanis rajada peamiselt pallimänguplatse eesmärgiga edendada just tervisesporti. Üks kindel kriteerium on mänguväljakute hind ehk siis ei tohi väljak maksta üle 40 000 krooni, millest 20 000 annab Olümpiakomitee.

Väljakute avamisel osalevad Olümpiakomitee president Mart Siimann, kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe ning Eesti koondise jalgpallur Meelis Rooba.

21. sajandi koolid said kauaoodatud raha, Järvamaalt Imavere Põhikool

Järvamaa esitas omavalitsusjuhtide kokkuleppel kolm kandidaatkooli - Imavere Põhikool, Paide Gümnaasium ja Türi Majandusgümnaasium. Ainsana saab rahastatud Imavere Põhikooli võimla ja söökla ehitus, seda 7.6 miljoni krooni ulatuses.

Helen Eelrand kirjutab tänases Eesti Päevalehes, et Haridus- ja teadusministeerium eraldas nädalavahetusel ligi saja viiekümne miljoni krooni ulatuses raha esimestele koolidele, kelle õpikeskkond 21. sajandi programmi raames nüüdisajastatakse.

Munitsipaalkoolid said 110 119 200 ning riigikoolid 6 163 200 krooni. Ka jagas programm koolidele 29 070 600 krooni õppevahendite muretsemiseks.

21. sajandi kooli projekti juht Margus Ots ütles, et kuna raha-eraldus lükkus sügisesele ajale, saab ehitada vaid neid hooneid, kus otseselt õppetöö ei käi. “Ehitada saab ikkagi juurdeehitusi, näiteks võimlaid,” lausus ta.

Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Liina-Jaanika Seisler ütles, et koolihoonete renoveerimine hakkab põhinema maakonna koolivõrgu arengukavadel, mis tähendab, et kool peab olema jätkusuutlik ning lülitatud maakondlike prioriteetide hulka.

19.9.03

Paide linnapea ei anna enne volikogu istungit umbusaldushääletuse teemal kommentaare

Praegu Ukrainas visiidil olev Tõnis Kõiv teatas sellest täna kui Kuma raadio kutsus teda järgmisele nädalale plaanitud avalikule debatile.

Umbusaldusavalduse Tõnis Kõivu vastu esitasid kuus Paide linnavolikogu liiget, see on volikogus arutusel järgmisel neljapäeval.


Keskerakonna fraktsioon osaleb Paide linnapea umbusaldushääletusel

Paide linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon osaleb Paide linnapea umbusaldushääletusel. Erakonna piirkonnajuht, Paide volikogu liige Kersti Sarapuu kinnitas, et fraktsioon võtab istungist osa nagu igast teisestki linnavolikogu istungist, ega ole plaaninud linnapea Tõnis Kõivu umbusaldushääletuse eel saalist välja jalutada.

Kersti Sarapuu kinnitab, et koalitsioonil tasub etteheidetesse kindlasti tõsiselt suhtuda. Samas puudub keskerakondlastel veendumus, et umbusaldusavalduse esitajad on linnapea tööd hinnates olnud jäägitult objektiivsed.

Sarapuu ise esindab volikogus ka Paide Naisteühendust, kui lisaks opositsioonile lööb kaasa veel kaks poliitilist jõudu, siis on kindlasti kohal piisavalt saadikuid, et küsimust arutada ja umbusalduse suhtes otsus langetada.

18.9.03

Paide võimuerakonnad ei pea linnapea umbusaldusavaldust tõsiseltvõetavaks ega osale selle arutamisel volikogus

Järgmise nädala neljapäeval Paide linnavolikogus arutusele tulev umbusaldushääletus ei kogu piisavalt toetushääli.

Paide linnapea Tõnis Kõivu umbusaldusavaldust arutanud võimukoalitsiooni esindajad kaaluvad võimalust lahkuda arutelu ajaks volikogu istungilt. Opositsiooni arvates võtab see võimuliitu kuuluvatelt kõhklejatelt võimaluse Kõivu vastu hääletada.

Kõivu umbusaldamise ajaks jäetakse tõenäoliselt lisaks üheksale opositsioonisaadikule saali veel kaks saadikut, et arutelu toimuda saaks. Umbusaldamisel on vajalik volinike lihtenamuse, ehk vähemalt 11 saadiku kohalolek. Res Publica ja Isamaaliidu liikmeid on kokku üheksa. Kvoorumi puudumine lülitaks arutamata jäänud küsimuse järgmise istungi päevakorda.

Res Publica fraktsiooni kuuluv ja õiguskomisjoni liige Kalle Grünthal ütles Kuma raadiole, et kuna umbusaldushääletus on salajane, siis võib arvata, et Tõnis Kõiv ei usalda koalitsiooni liikmeid ja paar eksinud häält võivad talle saatuslikuks saada. Nii lähetataksegi kõhklejad hääletuse ajaks ukse taha.

Linnapea Tõnis Kõiv ütles Kuma uudistele, et saalist lahkudes annavad Keskerakond, Reformierakond ja Paide Naisteühendus mõista, et umbusaldusavaldus ja põhjendused pole tõsiseltvõetavad. Samas lubas Kõiv ise siiski volikogu istungiks ette valmistada vastulause.

Kuue voliniku esitatud umbusaldusavaldus on Paide linnavolikogu istungil arutlusel järgmisel neljapäeval.

Paide koalitsioon plaanib linnapea umbusaldushääletust ignoreerida

Nagu kinnitas volikogu esimees Peeter Saldre Kuma uudistele, oli koalitsiooninõukogus arutlusel võimalus istungisaalist umbusalduse ajaks lahkuda ning hääletusel mitte osaleda.

Volikogu esimehe kinnitusel koguneb koalitsioon tund enne istungi algust, et arutada päevakorda ning siis langetatakse ka otsus, kas osaletakse linnapea umbusaldushääletusel või mitte.

Umbusaldusele allakirjutanud isamaaliitlane Kaido Ivask ütles raadiole, et hääletusel osalemine ja ühe või teise poolt hääletamine on iga voliniku enda südametunnistuse asi. Kas umbusaldus läbi läheb või mitte ei soovinud Ivask ennustada, lisades, et avalduse esitamine kinnitab opositsiooni seiskohta, et linnavalitsuses pole asjad korras.

Paide linnavolikogu opositsioon esitas linnapea Tõnis Kõivu vastu umbusaldusavalduse, mille kohaselt on Kõiv tegutsenud eirates kohaliku omavalitsuse põhimõtteid, näidanud üles suutmatust linnavalitsuse töö korraldamisel, juhtimisel ja järelvalvel. Samuti on Reformierakonda kuuluv Kõiv umbusaldajate arvates linnavalitsuse töö üle politiseerinud.

Järvamaal tuntud kultuuritegelased kandideerivad Tallinnas Salme Kultuurikeskuse direktori ametisse

Kuma uudiste andmetel pretendeerivad kultuurikeskuse juhi kohale Türi Kultuurimaja endine direktor Toomas Loo ning maavalitsuse endine kultuuritööspetsialist ja Väätsa eksvallavanem Aivo Toomistu.

Komisjon on tänaseks valiku teinud ning esitab omapoolse ettepaneku esimesel oktoobril Tallinna linnavalitsusele.

Salme Kultuurikeskuse eelkäija, Tombi nimeline Klubi, asutati 1940. aastal Mustpeade Majas. Tänase seisuga töötab Salme Kultuurikeskuses 39 huvikollektiivi ligi 1500 osavõtjaga.

17.9.03

Paide linnapea vastu esitati umbusaldusavaldus

Kuus Paide linnavolikogu liiget esitasid umbusaldusavalduse linnapea Tõnis Kõivu vastu.

Umbusaldusavalduse kohaselt on Kõiv tegutsenud eirates kohaliku omavalitsuse põhimõtteid, näidanud üles suutmatust linnavalitsuse töö korraldamisel, juhtimisel ja järelvalvel. Samuti on Reformierakonda kuuluv Kõiv umbusadajate arvates linnavalitsuse töö üle politiseerinud.

Kõivu juhtimissuutmatuse näitena heidetakse talle ette kriminaalasju, mis on Kõivu ametiaja jooksul linnavalitsuse ja allasutuste töötajate vastu algatatud.

Värskeima näitena tuuakse kuu tagasi avalikuks saanud pearaamatupidaja Maire Kõnnussaare rahavargus linnakassast.

Samuti on praegu Järva Maakohtu menetluses süüasi linna rahvastikuregistrispetsialisti Ülle Jakobsoni vastu, kes võttis nende endi teadmata linna registris arvele 138 isikut, et saada täis 10 000 elanikku.

Ka meenutavad umbusaldajad linna endise ehitusjuhi Enno Tammekivi ebaseaduslikku tellimust Paides asuva metsa ülestöötamiseks ja Kulno Kleini korraldatud segadust Paide Elamuhoolduses.

Samuti viitavad umbusaldajad Kõivu üleolevale suhtumisele linnakodanikesse ja isegi linnavolinikesse. Avalduses leitakse, et Kõivul puudub ülevaade linnavalitsuse tööst, või ei tule Kõiv sellega toime, kuna on liialt hõivatud iseenda poliitilise karjääri kujundamisega.

Umbusaldusavaldusele kirjutasid alla volikogu Res Publica fraktsiooni liikmed Tarmo Alt, Ingrid Alt ja Kalle Grünthal ning Isamaaliidu fraktsiooni liikmed Kaido Ivask, Mihhail Fe�t�hin ja Toomas Tippi. Volikogu arutab seda järgmise nädala neljapäeval.

Tegemist on esimese tema vastu esitatud umbusaldusavaldusega Kõivu seitsmeaastase ametiaja jooksul.

Paide volikogus on 21 kohta, valitseb 13 –liikmeline koalitsioon, kuhu kuuluval Reformierakonnal on kuus, Keskerakonnal viis ja Paide Naisteühendusel üks hääl. Paide volikogu opositsiooni moodustavad valimised võitnud Res Publica 6 esindajat ja 3 isamaaliitlast.

16.9.03

Kesk-Eesti Noortekeskuses alustas täna ettevõtluse algkursus

Kesk-Eesti Noortekeskuses alustas täna ettevõtluse algkursus.

Noortekeskuse juht Eve Siilak rääkis Kuma uudistele, et kursusele on oodatud osalema noored vanuses 13-15 eluaastat. Siilaku arvates on siiani kursustest ja koolitustest aktiivsemalt osa võtnud gümnaasiuminoored, seega otsustati pakkuda midagi ka noorematele.

Tänasel kursuse esimesel kokkusaamisel tutvustati kursuseprogrammi, ettevõtlusalaseid mõisteid, tehti test ettevõtjaks sobimise kohta, grupitöö põhjal selgitati välja ettevõtja iseloomuomadused ning räägiti ka ettevõtlusega seotud plussidest, miinustest ja riskiteguritest. Kursus toimub kahel korral kuus kuni detsembrini ja selle lõpus tuleb noortel koostada ning kaitsta äriplaan. Algkursusel koolitab noori Signe Kallberg.

Siilak lisas, et Noortekeskuses alustab oktoobris ka ettevõtluskursus, mis on mõeldud noortele vanuses 15-25 eluaastat.

Järvakad saavutasid Pühajärvel Eesti grillimise meistrivõistlustel “Suur Sigadus 2003” esimese ja kolmanda koha

Pühajärvel toimusid nädalavahetusel Eesti grillimise meistrivõistlused “Suur Sigadus 2003”, kus grillmeistrid võistlesid terve sea küpsetamises. Seaküpsetusvõistlus toimus Eesti Barbeque Assotsiatsiooni korraldamisel juba teist aastat ja tänavu panid oma küpsetamisosavuse proovile 8 võistkonda.

Järvakate võistkond "Sarviktaat", koosseisus Arne Sampka, Ago Sampka, Peep Lints, Arvi Pittelkoff, Eilo Eesmäe ja Hannes Loo, tunnistati Eesti barbeque meistriks.

Teine järvakate võistkond, "Orbital Grillteam”, tõi Olavi Libliku juhtimisel koju kolmanda koha.

Võistlussigade hindamisel võeti arvesse küpsust, välimust, pehmust ja maitset.

Võistkonnad "Sarviktaat" ja "Orbital Grillteam" oslaesid võistlustel ka mullu ning saavutasid vastavalt üheksanda ja kolmanda koha.


Saja-aastane järvamaalane ütles euroliidule «jah»

Pühapäeval käis Kareda vallamajas hääletamas ka saja-aastane Martin Selli.
Postimehe võrguväljaanne kirjutab, et Selli hääletas Euroopa Liidu poolt,
sest siis oleme suurte riikide kaitse all, ja venelased ei saa meile enam kallale
tulla.

Tsaariajal sündinud Selli on elanud nii sakslaste kui venelaste võimu
alla, ja kaks korda iseseisvas riigis. «Parimad mälestused on mul jäänud
esimesest vabariigist, kui tööinimesel oli hea elu,» märkis ta.

Selli ütles, et pole kordagi Eestist välja saanud, kaugeim reis on teda
viinud Narva. «Ega mina sinna Euroopasse enam lähe, sest tervis ei lase
reisida,» lausus ta. «Kardan ka lendamist, nii et lennukisse nagu ei
istuks.»

Kuigi vana mees on oma ea kohta väga kõbus ning käib meelsasti jala,
sõitis ta hääletama oma väimehe autos. «Tervis ei luba enam kiiresti
kõndida, hakkan hingeldama,» selgitas ta.

15.9.03

Seeneline eksis Änari rabas

Änaris seenele läinud 68aastane mees eksis metsas ja sai metsast välja alles hilisõhtul.

Järvamaa Häirekeskus sai pühapäeva õhtul veidi enne kella kaheksat teate, et Türi vallas Änari külas läks kaduma rabasse seenele läinud 68aastane mees. Mees oli hommikul koos kahe daamiga seenele läinud ning ei naasenud kokkulepitud ajaks metsaservas seisnud auto juurde.

Päästeteenistus, politseinikud ja kaitseliitlased alustasid õhtul kella kaheksa paiku mehe otsinguid.

Operatiivkorrapidaja Toomas Metsaotsa sõnul jõudis metsa eksinud seeneline lõpuks teele tagasi Kolu külas ning tuli sealt jala Türile.

14.9.03

Täna on Euroopa Liiduga ühinemise rahvahääletus

TALLINN, 13. september, BNS - Pühapäeval algab Eestis Euroopa Liiduga ühinemise rahvahääletus, valimisjaoskonnad on lahti kell 9-20.

Küsimus, millele vastust oodatakse, kõlab: "Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?".

Soovi väljendamiseks on kaks lahtrit, "jah" ja "ei", ühte neist tuleb seaduse kohaselt teha rist.

Hääletussedelil on trükitud ka põhiseaduse täiendamise seaduse tekst. See ütleb, et Eesti rahvas võttis 2003. aasta 14. septembril rahvahääletusel põhiseaduse põhiseaduse täiendamiseks vastu järgmise seaduse, mis ütleb, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.

Seaduse teine paragrahv lisab, et Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Rahvahääletusel toetuse saades jõustub põhiseaduse täiendamise seadus kolm kuud pärast väljakuulutamist ning seda saab tulevikus muuta ainult uuel rahvahääletusel.

Riigikogu eelmine koosseis võttis otsuse korraldada 14. septembril rahvahääletus vastu mullu 18. detsembril.

Rahvahääletuse päeval saavad kodukohajärgses valimisjaoskonnas hääletada vaid hääletajate registrisse kantud inimesed.

Valimisjaoskonda minnes tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument, milleks Id-kaart, Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass, kaitseteenistuse tunnistus, juhiluba või pildiga pensionitunnistus. Valimiste keskkomisjoni esimees Heiki Sibul ütles Eesti Päevalehele, et hääletada saab ka riiklike ülikoolide üliõpilaspiletitega, kuid ISIC-kaardiga hääletamine on paraku diskuteeritav küsimus.

Ta lisas, et riigiametnikud saavad hääletada ka oma töötõendiga, kui sellel on inimese isikukood ja pilt.

Nimekirjadesse kandmata inimesed saavad rahvahääletuse päeval veel linna- ja vallavalitsuse rahvastikuregistri töötajailt pärida, miks neid hääletajate registris pole.

Kui hääletaja ei saa halva tervise tõttu või mõnel muul põhjusel minna jaoskonda, saab ta hääletada kodus.

Rahvahääletuse seadus sätestab, et kodus hääletamiseks peab inimene esitama jaoskonnakomisjonile kuni kella 16 kirjaliku taotluse. Riigikogu valimistel kevadel hääletas kodus üle 12.000 inimese.

Üldse on valijate registrisse kantud ligikaudu 865.000 inimest. Eelhääletamisel osales 173.590 inimest ehk 20 protsenti registrisse kantuist. Välisesindustest hääletanuid oli ligi 5000.

Eelhääletamise tulemused avalikustatakse pärast kell 20, rahvahääletuse tulemused selguvad pärast kella 22.

Kuma raadio Euroreferndumi eriprogramm on eetris kella 8 -st õhtul.


13.9.03

Martin Rauam tõusis Paide ralli liidriks

Pärast esimesel võistluspäeval toimunud kolme kiiruskatset hoiab Paide rallil liidripositsiooni Subaru Imprezal võistlev ekipaa˛ Martin Rauam - Peeter Poom.

"Lähen absoluutarvestuse võidu peale välja," lausus Martin Rauam vahetult enne võistlust. Rauam kinnitas, et Võidulas sai hiljuti veidi trenni tehtud ning kui auto vastu peab, sihib ta kindlasti võitu.

Online ralliajakiri rally.ee kirjutab, et esimesel katsel saavutas Martin Rauam ainsana aja alla kahe minuti (1.59,7). Teise tulemuse sõitsid välja ekipaa˛ Margus Remmak - Urmas Roosimaa (Mitsubishi Lancer Evo 6) ajaga 2.01,6, kolmanda Mait Meriloo - Einar Vettus (Mitsubishi Lancer EVO 7) ajaga 2.02,3.

Veoautol GAZ 51 startinud rallipaarile Kaspar Järvala - Tarmo Silt on võistlus lõppenud. Number 47 all startinud Järvala autol ütles mootor esimese katse poolel läbimisel üles. "Tuline kahju, et ralli meie jaoks nii ruttu lõppes. Tekstoliit-hammasrihma purunemine jättis meid raja äärde," lausus Järvala.

5,47 kilomeetri pikkuselt Prääma katselt sai parima aja Meriloo (3.17,5), teise aja saavutasid Vjat�eslav Popov - Sergei Larens (Mitsubishi Lancer EVO III) ning kolmanda tulemuse sõitis välja Rauam.

Esimesel kiiruskatsel Priit Saluriga võrdse aja (2.02,6) saavutanud Gunnar Tammele jäi see ka ainsaks tulemuseks Paide rallilt. Subaru Impreza WRX-l võistelnud ekipaa˛ Gunnar Tamm - Andres Koitla katkestasid võistluse kruusakatsel teelt väljasõidu tõttu.

"Esimese katse sõitsin rahuldavalt, vaid paaris kohas kumm ei pidanud. Teisel katsel sõitsime vasakust kurvist otse. Seal juhtus parasjagu olema alajaam, mis võttis autol mõned tükid küljest," selgitas Tamm katkestamise põhjust. "Autot on kindlasti võimalik taastada, aga see võtab aega mitmeid kuid," lausus Tamm ja märkis, et selleks hooajaks on temale võidusõit läbi.

GAZ 51-l võistlevad Jaan Mölder - Sven Põder tegid teisel katsel paar tiiru üle katuse, ent jätkavad võistlust ja püüavad vaatamata 40-sekundilisele kaotusele klassivõitu. "Käisime üle katuse kaks tiiru, rahvas küll räägib, et olevat kolm tiiru olnud, aga kaotus väga suur ei ole. Auto on korras ja homme anname täiega," lausus Jaan Mölder.

Äpardus tabas ka Jaanus Ligurit ja Aivar Kenderit, kelle GAZ 51 mootor tõrkus ega tahtnud teeninduspargist väljasõiduks kuidagi käivituda. "Arvasime, et on üldse kojusõit ees, aga lõpuks hakkas mootor tööle," märkis Ligur. "Jäime teeninduspargist väljasõiduga viis minutit hiljaks ja saime trahvi, aga mul selle üle hea meel, et saame rallit jätkata."

Kahe katse järel jätkasid liidritena Rauam - Poom (5.18,7) ekipaa˛i Meriloo - Vettus ees napi sekundiga. Kolmandal kohal Popov - Larens, kaotus liidrile 3,3 sekundit.

Ekipaa˛ Marko Virkoja - Olaf Suuder jõudsid läbida kaks katset, kuid kolmanda katse stardis olid mehed sunnitud võistluse katkestama, sest Lada VFTS-il purunes pooltelg. "No nüüd hakkan rallit kõrvalt vaatama," sõnas Virkoja. "Just siis, kui hakkab hästi minema, peab tehnika alt vedama," olid võistlejad nördinud.

Samal katsel katkestasid ralli ka Lada VFTS-il võistelnud Harri Rodendau - Tom Rist ning veoautol võistelnud rallipaar Raivo Prukner - Margus Nei.

Rauam aga kordas taas avakatsel näidatud tulemust ja sai kirja aja 1.59,7. "Eks see on mingil määral juhus, et nii juhtus. Endale tundus, et teine katse oli kiirem," lausus Rauam, kes edestas teise aja saanud Priit Salurit ja Indrek Leppa (Mitsubishi Lancer Evo 5) 0,8 sekundiga. Meriloo võttis sellelt kiiruskatselt kolmanda aja (2.02,0).

Pärast Paide ralli kolme katset on võistluse liider ekipaa˛ Rauam - Poom (aeg 7.18,4). Teiselt koha saavutasid Meriloo - Vettus (aeg 7.21,8), kolmanda Saluri - Lepp (7.24,0). Neljandas koht kuulub avapäeva järel rallipaarile Popov - Larens, kelle kaotus liidrile on 6,7 sekundit.

Viiendat positsiooni hoidev ekipaa˛ Margus Remmak - Urmas Roosimaa kaotab liidrile 12,8 sekundit, kuid meeste endi sõnul seekord võitu ei püüta, ning keskendutakse pigem treeningule. "Ahud on tagant tulemas ja ega see koht meile tõenäoliselt ei jää, kuna neil on kruusal rohkem kogemusi," selgitas Roosimaa. "Sõidame oma sõitu ja püüame hoida sama tempot," lausus esmakordselt sportrallil osalev Margus Remmak.

Toyota Starletil saavutas E-rühma parima tulemuse Kimmo Jalava, kes sel korral on võistlemas kaardilugeja Antero Lainega. Avapäeva järel hoiavad soomlased absoluutarvestuse seitsmendat kohta, kaotades liidtile 14,5 sekundiga. "Minu arvates ei ole positsioon piisavalt hea," lausus Jalava. "Tänane teine katse tolmas väga aga eks homne päev toob selgust ja annab uued võimalused," märkis soomlane.

A5 klassi liidrikoht kuulub seni toimunud katsete järel Citroen Saxo S1600-l võistelnud ekipaa˛ile Andrus Laur - Kristo Kraag. Sama võistlusklassi teise koha saavutasid Nissan Almera 2,0 GT-l võistlevad Arvo Ojaperv ja Avo Kristov. "Vahepeal sõitsime puulatvade järgi, sest teed polnud üldse tolmu tõttu näha," märkis Kristov ja lisas: "Kiiretel katsetel on Lauri auto kindlasti kiirem, aga aeglastel katsetel püüame vahet vähendada."

N-rühma Mitsubishi Lanceril debüteerinud Jaan Mölder junior koos kaardilugeja Tõnu Vunniga saavutasid 10 sekundilise karistuse saanud ekipaa˛i Ago Ahu - Kalle Ahu (Mitsubishi Lancer Evo 3) järel absoluutarvestuse neljateiskümnenda koha (kaotus üldliidrile 28,2 sekundit). "Paide ralli on minu jaoks suuremalt osalt treening ja aja peale ma ei sõida," märkis esmakordselt uue autoga asfaldil võistelnud Mölder junior.

12.9.03

Autoralli "Paide 2003" toob võidu kihutama 40 ekipaa˛i

Eestimaa Südames antakse täna õhtul start 12. rahvusvahelisele autorallile "Paide 2003".

Paide Ralli 2003 on Eesti Meistrivõistluste 6. etapp autorallis sõiduautodele ja Eesti Meistrivõistluste 5. etapp autorallis veoautodele.

Kokku sõidetakse 12 kiiruskatset, kogupikkusega 94 kilomeetrit. Reedel sõidetakse kolm lisakatset, neist kaks Paide kesklinnas. Laupäeval, teisel võistluspäeval on kavas üheksa kiiruskatset.

Paide rallil tuleb eeldatavasti põnevaim võitlus N-rühmas. Kesk-Eestis toimuval rallil on rajale minemas vennad Ahud, samuti Mait Meriloo, Martin Rauam, Vjatsheslav Popov ja ka mullu Paide võistluse vahele jätnud Gunnar Tamm. Rallipublik saab Paides võistlemas näha suuremat osa Eesti N-rühma ralliparemikku. Pilootiderivist ei puudu ka legendaarsed soomlased Sampsa Junnila ja Kimmo Jalava. Eestlastele on konkurentsi pakkumas võistlejad Soomest, Venemaalt, Lätist ja Leedust.

Sel hooajal juba meistritiitli kindlustanud Ivar Raidam Paide rallil ei stardi. Kindlasti kavatseb aga Paide ralli kohtade jagamisel sõna sekka öelda Subaru Imprezal startiv Gunnar Tamm, samuti küsivad head kohta nii Ahud, Rauam kui Meriloo.

Paide ralli iseärasustest kõneldes kinnitas nädalavahetusel autot testinud Meriloo, et tähtis saab olema koostöö kaardilugejaga. Legend peab klappima, kuna siin on palju kitsaid metsavaheteid.

Paide Ralli 2003 avatakse Paide Kultuurikeskuse juurest reedel kell 18.30. Samas antakse ka start esimesele autole.

Ralli kohta saab täpsemat teavet ajalehest Aitab Alati, internetiportaalidest www.rally.ee ja www.auto.ee, vahetut infot ja tulemusi rallirajalt annab Kuma Ralliraadio sagedusel 101,0 MHz.

10.9.03

Väidetavalt eurovastaste kampaaniat takistanud Paide linna ja Roosna Alliku valla juhid pääsesid kriminaalsüüdistusest

Järva prokuratuur ei algatanud teabekeskuse Oma Riik avalduse alusel kriminaalasja Paide linnapea Tõnis Kõivu, abilinnapea Kersti Lastau ja Roosna-Alliku sotsiaaltöötaja Eve Sissase vastu.

Vanemprokurör Kaarel Ilus teatas teabekeskuse esindajale Anti Poolametsale, et juhtumil puudusid kuriteo tunnused.

Teabekeskus Oma Riik väitis, et Paides ja Roosna-Alliku vallas on antud ebaseaduslikke korraldusi Euroopa Liiduga liitumise vastase poliitilise reklaami ja infomaterjalide kõrvaldamiseks. Eurovastased väitsid, et Roosna-Alliku valla sotsiaalnõunik Eve Sissas teatas sealsetele töötutele, et enne nad oma töötu abiraha kätte ei saa, kui iseseisvuslaste infomaterjalid on kõikjalt kõrvaldatud. Paides toimus teabekeskuse poolt toodetud plakatite maharebimine väidetavalt nii linna poolt koordineeritult kui ka liitumist pooldavate aktivistide poolt.

Paide linnapea Tõnis Kõiv ja Roosna-Alliku vallavanem Kalev Pagarand nimetasid eurovastaste augusti lõpus esitatud süüdistusi väljamõeldiseks, millel puudub vähimgi alus. Omavalitsusjuhtide sõnul kandis hagiavaldus vaid ühte eesmärki - saavutada tähelepanu ja selle eesmärgi iseseisvuslased ka täitsid.

Paide linn kulutas Vabariigi valitsuse võõrustamiseks 23 000 krooni

Paide linnale läks Vabariigi valitsuse visiit Järvamaale maksma 23 000 krooni, linnavalitsus eraldas kulude katteks reservfondist 22 939 krooni.

Linnapea Tõnis Kõivu selgitusel kulus enamus rahast õhtusele vastuvõtule Paide restoranis, kus lisaks valitsusele ja selle kaaskonnale oli kutsutud kolme võimupartei kohalikud esindajad ja Järvamaa ettevõtjad, sportlased ning kultuuritöötajad. Kokku osales õhtusel vastuvõtul üle saja inimese.

Kõivu sõnul oli õhtuse kohtumise eesmärk ministritega vabas õhkkonnas juttu ajada, rääkida Järvamaa muredest ja rõõmudest ning teha selgitustööd, miks peaks ja võiks riik Järvamaa ettevõtmistele raha eraldama.

Linnapea lisas, et osalt on korralik vastuvõtt ka vilja kandnud - Riigikantselei saatis mõned päevad pärast valitsuse visiiti linnale tänukirja, kus avaldati valitsuse nimel tänu hea vastuvõtu eest. Suurem tänu on Kõivu hinnangul see, kui siinsete jutuajamiste tulemusel riigikassast Järvamaale tulevikus rohkem raha eraldatakse.

9.9.03

Järva-Jaani Keskkooli hakkab juhtima Sirje Pehk

Järva-Jaani vallavalitsus kinnitab teisipäeval ametisse Järva-Jaani Keskkooli uue direktori. Konkursikomisjon valis viie kandidaadi seast uueks direktoriks praeguse Ambla Põhikooli juhi Sirje Pehki.

Nagu ütles Sirje Pehk Kuma uudistele, otsib ta kooli vahetades uusi väljakutseid ning soovib ennast proovile panna suurema kooli juhtimisel. Idee kooli vahetada sai Pehk enda sõnul töötades projektiga "21. sajandi kool" ning analüüsides nii Ambla Põhikooli kui ka Järva-Jaani keskkooli.

Ametikoha vahetuse põhjuseid loetledes lisas Pehk, et Ambla kooli õpilaste arv on iga aastaga vähenenud, samuti on valla kahe kooli vahel raske haridusraha jagada ja seoses töö- ning puhkeajaseaduse rakendumisega koolidele saab Ambla kooli juht ülesandeid oluliselt rohkem juurde.

Ambla vallasekretäri Urve Reinmetsa sõnul korraldab vallavalitsus uue direktori leidmiseks konkursi, mille tingimused pannakse paika kolmapäeval. Sirje Pehk lahkub Ambla Põhikooli direktori kohalt alates esimesest oktoobrist.

Euroreferendumi esimesel eelhääletuspäeval olid aktiivsemad valijad Järvamaal ja Tallinnas

Täna toimub euroreferendumi eelhääletuse teine päev. Esimesel päeval olid aktiivsemad hääletajad Järvamaal ja Tallinnas, mõlemas käis võrdselt hääletamas seitse protsenti valijatest. Järvamaal käis eile oma häält andmas 1325 inimest, neist 155 teistest maakondadest.

Kõige aktiivsemad olid valijad Türi valla esimeses jaoskonnas, kus hääletamas käis 58 inimest ehk 9 % valijatest. Kõige madalam aktiivsus oli Lehtse valla Jäneda jaoskonnas ja Türi valla Türi-Alliku jaoskonnas, kus andis oma hääle veidi üle kahe protsendi valijatest.

Üle Eesti käis eile oma otsust euroliiduga ühinemise osas andmas ligi 42 000 inimest. Kui kõige aktiivsemad hääletajad olid Järvamaal ja Tallinnas siis kõige tagasihoidlikum eelhääletuse protsent on Põlva, Võru ja Ida-Viru maakonnas, kus hääletamas käis eile õhtuks kolm protsenti valijatest.

Järvamaa 28 valimisjaoskonda on avatud keskpäevast kuni õhtul kella kaheksani, hääletama minnes tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument ja eelhääletuse ajal saab hääletada ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda.

09.09.2003 TEISIPÄEVA HOMMIK KUMA RAADIOS

Täna toimub euroreferendumi eelhääletuse teine päev. Eilsel esimesel päeval olid aktiivsemad hääletajad Järvamaal ja Tallinnas, mõlemas käis võrdselt hääletamas seitse protsenti valijatest. Kõige tagasihoidlikum eelhääletuse protsent on Põlva, Võru ja Ida-Viru maakonnas, kus hääletamas käis eile kolm protsenti valijatest. Järvamaa 28 valimisjaoskonda on avatud keskpäevast kuni õhtul kella kaheksani, hääletama minnes tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument ja eelhääletuse ajal saab hääletada ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda.

Järva maavalitsuses toimub täna algusega kell üks Eesti-Soome ühisprojekti "Järvamaa mõisate turismiotstarbeline arendus ja koostöö Lõuna-Soome Kuningateega" avakonverents. Pärast maavanema kohusetäitja Tähve Mildi avasõnu tutvustatakse projekti- ja konsultatsioonimeeskonda ning kohalikke eksperte, räägitakse koostööst ja koostöövõrkudest turisminduses, tutvustatakse projekti tegevust ja antakse ülevaade Soome kogemustest ning euroliidu mõjust turismile. Tänasel projekti avakonverentsil tuleb Paidesse ka mitmeid esinejaid Soomest, homme sõidab kuningateeprojekti raames põhjanaabrite juurde Järvamaa delegatsioon.

Järva-Jaani vallavalitsus kinnitab tänasel istungil ametisse Järva-Jaani Keskkooli uue direktori. Konkursikomisjon valis viie kandidaadi seast uueks direktoriks praeguse Ambla Põhikooli juhi Sirje Pehki. Lisaks tulevad istungil arutlusele maaküsimused, räägitakse kultuurimaja eelarve täitmisest, vallaeelarve muutmisest, lisaeelarvest ja tänavavalgustuse rekonstrueerimisest. Arutlusele tuleb ka Karinu külaelanike taotlus muruniiduki ostmiseks.

Järvamaa koolide huvijuhid kogunevad hommikul kell 10 Kesk-Eesti Noortekeskusesse, et ühisel nõupidamisel valida sektsiooni juhataja ning teha tööplaane uueks õppeaastaks. Keskpäeval algab Noortekeskuses Paide valla noortevolikogu liikmete koolitus. Juhendaja Maie Kotka eestvedamisel räägitakse teemal "Ma ei tegutse üksi". Kursusel räägitakse vajadustest ja eesmärkidest, nii enda kui teiste motiveerimisest ja kriitikaga toimetulemisest.

Imavere vallas Käsukonna külas kasvab paarkümmend hiidmuna, millest suurima ümbermõõt on 1,3 meetrit. Käsukonna küla elanik Diana Audru leidis paarkümmend hiidmuna oma majast saja meetri kauguselt metsaservast. Neid oli seal ka eelmisel aastal, kuid vähem ja mitte nii suured, kirjutab Postimees Online.

Järva politseinikud pidasid esmaspäeva õhtul Paide Kutsekeskkooli territooriumil kinni üheksa purjus inimest, kellest kuus olid alaealised. Politseikorrapidaja sõnul koostati kõigile kooli juures purjutanutele protokollid. Lisaks viidi kaks Paide linnatänaval purjutanud meest kainenema, liikluses tabas politsei ühe kiirusületaja ja ühe ülevaatuseta sõiduki.

Politsei teatab veel, et esmaspäeva õhtul leiti Paide kaubamaja tagant punast värvi laste jalgratas, mille omanik saab kätte prefektuurist.

Järvamaa Häirekeskuse päästekorraldaja sõnul möödunud ööl tulekahjudest teateid ei saadud.

Järvamaal kasvab hiidmunade koloonia

Järvamaal Imavere vallas Käsukonna külas kasvab paarkümmend hiidmuna,
millest suurima ümbermõõt on 1,3 meetrit. Käsukonna küla elanik Diana
Audru ütles Postimehele, et leidis paarkümmend hiidmuna oma majast saja meetri
kauguselt metsaservast reedel. «Neid oli seal ka eelmisel aastal, kuid
vähem ja mitte nii suured,» lisas ta.

Paarikümnel ruutmeetril kasvavast seenest umbes kümne ümbermõõt on meeter
või üle selle. Eelmise aasta hiidmunadest on alles pruunid rusikasuurused
pallid.

Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudi teadur Irja Saar ütles,
et pole nii suurt hiidmuna varem näinud. «Üle meetrise ümbermõõduga seened
on haruldased,» nentis ta.

Albu valla Mõnuvere küla elanik Age-Li Liivak leidis oma koduõuest kaks
peasuuruseks paisunud hiidmuna kaks nädalat tagasi. «Helistasin
loodusmuuseumi ja küsisin, mida nendega teha ja kas need süüa kõlbavad,»
ütles ta. «Öeldi, et noorelt võib neid süüa küll, aga nüüd on need juba
liiga vanad.»

Kaks hiidmuna kasvas ka Liivaku naabri hoovis, kuid need polnud nii
suured. Oma koduõue seentest suurima ümbermõõduks sai Liivak 80
sentimeetrit.

Hiidmuna (langer-mannia gigantea) peetakse Eestis üheks suurema
viljakehaga seeneks. Seni teadaolevalt raskeim, 16 kilo kaaluv hiidmuna
leiti 1966. aastal Ida-Virumaalt Sakalt.

Hiidmunad kasvavad hajusalt kogu Eestis, kuid seni pole teada ühtki
leiukohta Hiiumaalt.

5.9.03

Järvamaa prioriteedid 21. sajandi kooli programmist raha saada on Türi Majandusgümnaasium, Imavere Põhikool ja Paide Gümnasium

Nii otsustasid täna Paides koos olnud Järvamaa linnapead ja vallavanemad. Selle aasta lisaeelarvest võib Järvamaale tulla kuni 10 miljonit krooni ja arutelu objektide nimekirja koostamisel oli üsna tuline.

Imavere vallavanem Jüri Ellrami sõnul jõuti siiski koosmeelele ja valitsuse seisukoht peaks teada olema juba septembri keskel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvesse on programmi "21. sajandi kool - kaasaaegne õpikeskkond" käivitamiseks planeeritud tänavusest lisaeelarvest kokku 145 miljonit krooni.

Summad eraldatakse pooleliolevate tööde lõpetamiseks, eesmärgiga selle raha abil õpikeskkonda parandada.

Ellrami sõnul ollakse Järvamaal haridusprioriteetide määramisel suhteliselt üksmeelsed. Raha küsitakse koolidele, mis arenevas piirkonnas ja tegutsevad kindlasti ka 2010. aastal.

Nii valiti välja Türi Majandusgümnaasium, Imavere Põhikool ja Paide Gümnasium. Kolmele koolile küsitakse kokku 14 miljonit krooni, raha saamine selgub septembri jooksul.

Politsei lõpetas Türi volikoguliikme Jüri Kuusiku surma uurimise

Järva politsei lõpetas Türi linnavolikoguliikme Jüri Kuusiku surma põhjuse uurimise. Kohtuekspertiisi ja kohtuarstlikud ekspertiisid kinnitasid, et Jüri Kuusik tegi enesetapu.

Jüri Kuusiku kuulihaavaga surnukeha leiti juuli algul Türi linnas Kuusiku enda maja lähedalt metsast. Samas maas oli ka ärimehele kuulunud revolver Taurus.

Kohtuarstlik ekspertiis tegi kindlaks, et surma põhjus oli rindkere läbistav lask käsitulirelvast. Võitlusele või enesekaitsele viitavaid kehavigastusi ei tuvastatud.

Erinevad ekspertiisid selgitasid, et kuul oli tulistatud Kuusikule kuulunud revolvrist ja Kuusiku kätel leidus jälgi, mis viitasid sellele, et mees tulistas end ise. Revolvri käepidemelt, päästikult ja vintraua õõnest ning sündmuskohalt leitud sigaretikonidelt DNA analüüsiks võetud proovid langesid kokku hukkunu DNA profiiliga.

Lähtuvalt ekspertiisi tulemustest ja asjaolust, et eeluurimisel kogutud tõenditest ei nähtunud, et sündmuskohal oleks viibinud või Kuusiku surma põhjustanud mõni teine isik lõpetas uurija kriminaalasja menetluse kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

4.9.03

Paidest varastati 280 jahikoerte ohutusvesti

Järva politsei teatel on Paidest Cargobussi kontori ukse tagant Jaama tänaval eile päeval varastatud pakk, milles vestid olid.

Saadetis kadus vastuvõturuumi ukse tagant päise päeva ajal, 40 vesti leiti samast põõsastest. Ülejäänud on kadunud. Politsei uurib vargust.

3.9.03

50 operatiivtöötajat kutsuti otsima metsa kadunud vanainimest

Järvamaal korraldati täna õhtul päästeoperatsioon, et leida metsa läinud vanainimene.

Kell 17.42 sai Järvamaa Häirekeskus teate, et Kabala vallas Villevere küla lähedal Kallissaare rabas on kadunud seeneline. Tema kaks kaaslast tulid välja, kuid 77-aastane Ellen jäi kadunuks.

Politsei, päästetöötajad ja kaitseliitlased panid kokku meeskonnad ja käivitasid päästeoperatsiooni.

Haarangule kutsuti 25 kaitseliidu Oisu ja Türi salga meest, 24 päästetöötajat Türilt ja Oisust, samuti politseimeeskond koos Oisus resideeruva politseikoera Impish - Quo – Quantoga.

Üksused ei pidanud siiski metsa otsima minema, kella 19.35 paiku tuli vanaproua ise täiesti tervena metsast välja, otsima kogunenud mehed vähendasid ta jalavaeva viies proua Elleni koju.

Järvamaal on täna kolm Euroopa Liidu teemalist rahvakoosolekut

Järvamaal toimub täna kolm rahvakoosolekut „Otsusta Eesti tulevik“, mille eesmärk on rääkida Euroopa Liidu rahvahääletusest. Samuti otsida vastuseid Eesti tulevikku puudutavatele küsimustele.

Rahvakoosolekud Türi Majandusgümnaasiumis ja Järva-Jaani Kultuurimajas algavad kell kaks.

Türil kohtuvad inimestega Tõnis Kõiv, Andres Jalak, Theo Aasa, Jaanus Marrandi ja Marianne Mikko.

Järva-Jaanis Marko Mihkelson, Ants Käärma, Enn Eesmaa ja Andres Tarand.

Õhtul kell kuus Paide kultuurikeskuses algaval rahvakoosolekul selgitavad euroliiduga ühinemise asjaolusid Trivimi Velliste, Tõnis Kõiv, Marko Mihkelson, Ants Käärma, Enn Eesmaa ja Marianne Mikko.

Paide kõnekoosoleku juht Kersti Kaljulaid ütles Kuma uudistele, et debati eesmärk on anda vastused inimeste Euroopa Liidu teemalistele küsimustele.

Kaljulaiu sõnul on tema jaoks peatähtis hoida rahumeelset ja arutlevat tooni. Ta soovib vältida arutelul pikki targutusi ja liigseid tundepuhanguid.


2.9.03

Paarkümmend noort alustas projekti “Avatud tee” raames õpinguid Paide ja Imavere aktiviseerimiskeskustes


Paide ja Imavere töö- ja aktiviseerimiskeskustes alusats eile õpinguid 20 noort.

“Aavatud tee” projketijuht Heli Suvi rääkis Kuma uudistele, et aktiviseerimiskeskuste eesmärk on väikese konkurentsivõimega isikute aktiviseerimine läbi nõustamise, koolituse ja tööharjumuste kujundamine tööturul konkureerimiseks ja iseseisva toimetuleku tagamiseks.

Paide ja Imavere töö- ja aktiviseerimiskeskustes saavad noored nelja kuu jooksul teadmisi ning omandavad kogemusi õmblus- ja puidutööst. Suvi sõnul valiti puidutöö eriala õpetamine kohalike omavalitsuste nõudmisel, kuna piirkonnas on palju puiduettevõtteid. Lisaks erialastele teadmistele saavad noored ka kutse- ja psühholoogilist nõustamist. Pärast koolituse lõppu antakse noortele tunnistus osalemisest “Avatud tee” projektis. Suvi avaldas lootust, et paljud koolitusel osalenud lähevad vastavaid erialasid ka edasi õppima.

Projekt “Avatud tee” käivitus selle aasta jaanuaris ja seda finantseerisid Imavere vald ja Paide linn, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridusministeerium.


Järva politsei tõlgendas liikluseeskirja enda kasuks

Paide kaubikujuht pöördub kohtusse, sest kohalik politsei keeldub tühistamast trahvi, mille kohta politseiameti enda juristid tunnistavad, et see määrati kaheldaval alusel.

Eesti Päevaleht kirjutab, et enne jaanipäeva sõitsid isa ja poeg, Valdur ja Taavi Siilbek Türis Citroen Jumperi kaubikuga, millel oli järel kerghaagis. Järva politseiprefektuuri politseinik tegi Taavi Siilbekile 1800-kroonise trahvi, väites, et B-kategooria loa omanik ei tohi juhtida autorongi, mille täismass on üle kolme ja poole tonni.

Kodus liikluseeskirja uurides avastas Valdur Siilbek, et seadus ei pea autot ja kerghaagist autorongiks. “Kolme ja poole tonni nõue kehtib vaid juhul, kui haagis on raskem kui auto enda täismass,” kinnitas ta.

Kui mees pärast jaanipäeva oma avastusega Järva politseisse pöördus, oldi seal tema sõnul sama meelt. “26. juunil ütles politseinik, et mul on õigus ja et trahv tühistatakse. Hiljem hakkasid nad keerutama. Tuli välja, et nad ise ei saa seda enam tühistada.”

Siilbekid lubavad tuleval nädalal abi otsida Järva maakohtust. “Meie läheme trahvi tühistamiseks kohtusse, aga paljud inimesed saavad asjata karistada,” märkis Valdur Siibek.

Politsei pressiesindaja Robert Kõrvitsa sõnul on politsei juhtumiga kursis. “Sama mees arutas meie liiklusspetsidega seda teemat siin,” ütles ta. “Tegemist on lüngaga seaduses, kus ühes kohas räägitakse haagisest ja teises kohas kerghaagisest.”

Kõrvitsa sõnul kinnitasid liikluspolitsei spetsialistid, et liiklusseaduse lisa 1 kohaselt võib autoga, mille registrimass ei ületa 3500 kg ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta, vedada kerghaagist.
Järva politseiametniku tegevust ebaseaduslikuks tunnistama politsei aga ei soostu. “Meie ei tea, millist haagist kasutas teie kolleeg,” seisab Valdur Siilbekile saadetud vastuses.

“Antud juhtumi puhul piisab B-kategooria lubadest,” kinnitas ka Gaudiumi liiklusõiguse büroo jurist Maano Saareväli. “Kui haagise registrimass ei ole suurem auto tühimassist, siis pole probleemi.”

Liiklusõpetaja Johannes Pirita leidis, et politseinik käitus antud olukorras õigesti. “Aga kui seadus annab erinevaid tõlgendusvõimalusi, siis kahjuks on kehv seadus,” märkis ta.

1.9.03

Spordiklubi “Järvala” saavutas Eesti spordiklubide karikavõistlustel kümnevõistluses teise koha


Spordiklubi “Järvala” saavutas Valgas Eesti spordiklubide karikavõistlustel kümnevõistluses Leksi esindusvõistkonna järel 18 215 punktiga teise koha.

Järvala lõpetas esimese päeva liidrina, kuid karikavõistluste võit läks siiski teisel päeval toimunud teivashüppevõistluste nõrkade tulemuste tõttu Leksi võistkonnale.

Järvala võistkonnas võistlesid kolmikhüppajana tuntud, türilane Jaanus Suvi , koerulased Tarmo Saar ja Ott Talvik ning türilane Andrei Stepanov. Jaanus Suvi saavutas isiklikud rekordid 100m jooksus ajaga 11,60, 400m jooksus ajaga 51,27, kaugushüppes küündis ta esimest korda üle seitsme meetri ja võitis ala tulemusega 7.12. Kõikide alade kogusummas kogus Suvi 6423 punkti ja lõpetas kolmandal kohal. Tarmo Saar lõpetas võistluse isikliku rekordiga 5945 punktiga ja kuuenda kohaga. Seitsmes oli mitmed isiklikud rekordid teinud,Türi Majandusgümnaasiumi abiturient Andrei Stepanov 5847 punktiga. Ott Talvik kogus 5176 punkti ja sai 12. koha.


Järvamaal alustas täna uut õppeaastat ligi 6000 last, neist 395 asus õppima esimesse klassi

Järvamaal alustas üldhariduskoolides täna uut õppeaastat ligi 6000 last, neist 395 asus õppima esimesse klassi.

Järva Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juht Vahur Salom rääkis Kuma uudistele, et lisaks 6000dele üldhariduskoolides õppivale lapsele saavad Järvamaal haridust tänavu ka ligi 1400 kutseõppeasutustes õppivat noort. Salom lisas, et võrreldes mullusega pole esimeses klassis kooliteed alustavate laste arv vähenenud.

Järvamaa koolidest alustas tänavu näiteks Jäneda Põhikkoolis õppeaastat 85, Koeru Keskkoolis 376, Paide Ühisgümnaasiumis 883, Imavere Põhikoolis 139, Koigi Põhikoolis 152, Sargvere Põhikoolis 62 ja Lehtse Põhikoolis 97 õpilast.


Erna retke edukaima Kaitseliidu esindusena lõpetanud Järva Maleva võistkond sõidab preemiaks Austriasse

Tänavusel Erna retkel edukaima Kaitseliidu esindusena kolmandana lõpetanud Järva Maleva kaitseliitlased sõidavad preemiaks Austriasse.

Kaitseliidu pressiesindaja sõnul toimub novembris Austrias Erna retkele sarnane militaarvõistlus "Austrian Patrol 2003", millest võtab osa Kaitseliidu Järva Maleva esindus.

Erinevalt Eestis toimunud võistlusest tuleb Austrias panna oma oskused proovile raskesti läbitaval mägismaastikul.

Tänavusel Erna retkel edestasid Järvamaa kaitseliitlasi skautpataljoni ja Soome kaitseväelaste esindused. Kaitseliidu Järva Maleva esinduses võistlesid Indrek Reismann, Aare Kabel, Margus Laanep ja Urmas Kõonurm. Kokku osales militaarvõistlusel 28 võistkonda, nende seas kümme välisvõistkonda kaheksast riigist.



Ministrite kardisõidu võitis endine regionaalminister Toivo Asmer

Laupäeval aktsiaseltsi Kuma 15. ja Kuma Raadio 10. sünnipäeval peetud ministrite kardisõiduvõistlusel sõideti kaks kvalifikatsioonisõitu ja kaks finaalsõitu.

Kahe kvalifikatsioonisõidu tulemusena sai Toivo Asmer endale õiguse startida esimeses finaalsõidus esimeselt stardijoonelt. Teises finaalis oli aga stardijärjekord pööratud paremusjärjestuses ning Asmer startis võistlejate rivi lõpus. Hoolimata viimasest stardikohast asus Asmer sõitu juhtima juba esimese ringi lõpus. Teises finaalis Asmeri ees eelviimaselt kohalt startinud põllumajandusminister Tiit Tammsaar tegi samuti head sõitu ja hoidis poole sõidu pealt kuni lõpuni teist kohta.

3.-4. koha jagamisel said endine haridusminister Mait Klaassen ja keskkonnaminister Villu Reiljan võrdselt punkte, kuid parem koht viimases sõidus andis Klaassenile kolmanda ja Reiljanile neljanda koha. Viies oli endine teede- ja sideminister Toivo Jürgenson. 6.-7. koha jagamisel said võrdselt punkte ekssiseminister Robert Lepikson ja ekspeaminister Mart Siimann, parem koht teises finaalis andis kuuenda koha Lepiksonile ning Siimann pidi leppima seitsmenda kohaga. Kaheksanda koha sai endine teede- ja sideminister Raivo Vare, üheksanda koha ekspõllumajandusminister Jaanus Marrandi ja kümnes oli endine transpordi- ja sideminister Enn Sarap.

Sven Mikser, kes kvalifikatsioonisõitudes näitas väga häid aegu, pidi leppima viimase kohaga. Finaalis tabas Mikseri karti tehniline rike, mis jättis endise kaitseministri võistlejaterivi lõppu.

Kokku osales Kuma sünnipäeval toimunud ministrite kardisõiduvõistlusel 11 endist ja praegust ministrit. Võitjakarikad andis üle president Arnold Rüütel.