Kuma uudiste ajaveeb

12.8.03

Ekskavaator tegi ajaloolise Järva-Madise kalmistu maatasa

Järva-Madise kalmistule esivanemaid mälestama läinud naisel jäigi tuttav hauakääbas leidmata, sest kohalik vallavalitsus lasi selle koos kümnete teistega kokku lükata.

Postimees kirjutab, et pühapäeval Järva-Madise kalmistu vanas osas kände välja kaevava ja maad tasandava ekskavaatori peale sattunud Vaike Halgma ei teadnud siis veel midagi sellest, et kohalik Albu vallavalitsus on surnuaia korrastamise käsile võtnud.

Surnuaiapüha puhul oma vanaisa ja vanaema hauale tulnud naisel jäi vaid üle nentida, et omaste hauda pole enam. Viimati käis Tallinnas elav Halgma seal kaks aastat tagasi.

Samas Järva-Madisel elav Kaja Homi ütles, et ta on nõus reha ja labidaga surnuaeda tööle minema, kui vaid ekskavaator ära tuuakse. «See pole enam surnuaed, kus niisugused masinad töötavad,» sõnas ta. «Vallavalitsus oleks võinud inimesi teavitada, küll oleksime tulnud ja aidanud teha.»

Homin lisas, et teda paneb imestama seegi, et midagi sellist võib juhtuda surnuaial, kus puhkavad Tammsaare romaani «Tõde ja õigus» peategelaste Pearu ja Andrese prototüübid. Lisaks sellele on surnuaia vana, 18. sajandist pärinev osa kultuurimälestisena kaitse all.

Albu vallavalitsuse teatel ei tegele nad vana kalmistut korrastades millegi seadusevastasega. Tööd on heaks kiitnud ka kohalik muinsuskaitseinspektor, kelle järelevalve all see koht on.

Albu vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Kuldar Tammik selgitas, et kalmistul juuritakse praegu mahavõetud puude kände välja, seejärel tasandatakse pinnas, veetakse mulda juurde. Juba siledale platsile külvatakse hiljem muruseeme, et matmispaika hiljem ka hooldada.

Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Aino Pung ütles, et temal pole kalmistul tehtavale mingeid etteheiteid. «Elame tehnikaajastul ja kände ilma ekskavaatorita kätte ei saa,» selgitas ta.

Pung selgitas, et vana kalmistu oli võssa kasvanud ja seal polnudki võimalik haudu üles leida. Ta märkis, et praegu on kalmistul muidugi kole, aga kui tööd tehtud saavad, on seal ilus kalmistupark.

Pung kinnitas, et ekskavaator töötab üksnes surnuaia selles osas, kus haudu pole juba aastaid hooldatud. Tema teada hakati sinna inimesi matma 18. sajandi lõpul. «Millal viimati tollesse ossa keegi maeti, ei oska
öelda, kuid usun, et vähemalt poolsada aastat tagasi,» lisas ta.

Pung täheldas, et kui inimesed oleksid omaste haudade eest rohkem hoolt kandnud, poleks praegu ka kellegi matmispaik hävinud.