Kuma uudiste ajaveeb

17.5.03

Tige metsisekukk ründab möödujaid

Hans Väre kirjutab tänases ajalehes Sakala, et Viljandi- ja Järvamaa piiril koha sisse võtnud suur metsisekukk ründab üksildasele teele sattunud autosid ja inimesi tiivanukkide ja nokaga. Kabala metskonna metsateel Viljandi- ja Järvamaa piiril on koha sisse võtnud suur metsisekukk, kes hirmu tundmata ründab nii inimesi kui autosid. Kabala metskonna abimetsaülem Jaan Jaska kuulis hullust metsisest mõne päeva eest metsnikult.

Üleeile hommikul kella üheksa paiku sõitis ta Kaansoost metskonda tööle just sealtkaudu, kus tigedat lindu oli nähtud. "Nägin teda ja jäin seisma," meenutas Jaska. "Nii kui autost välja astusin, lõi ta mu kohe masinasse tagasi. Siis hüppas auto kapoti peale ja hakkas põraki-põraki nokaga esiklaasi taguma."

Et hane mõõtu lind autot ära ei lõhuks, sõitis Jaska aeglaselt edasi. Metsisel tuli rohkem vaeva pühendada tasakaalu hoidmisele ja klaas rahule jätta. Siis hüppas ta maha ja hakkas tiivanukkidega maasturi esimest ratast klohmima. "Üldse inimest ei karda, tahab vägisi arveid klaarida," imestas abimetsaülem. "Kui ma ära hakkasin sõitma, lendas veel sadakond meetrit ähvardades järele."

Eile viis abimetsaülem ka "Sakala" ajakirjanikud hullu linnuga tutvuma. Kuigi algul tundus metsatee tühi, jooksis peagi sellest üle metsisekana ja kohe tema järel ilmus välja kukk, kes peatunud autost väljagi ei teinud. Agressiivne metsis ei kartnud ka tema poole suunatud objektiivi ja ründas autost väljunud fotograafi nii kiiresti, et viimane jõudis vaevu tagasi tõmbuda. Kogu oma tegevust saatis lind mänguajale iseloomuliku klokutamise ja ihumisega, mille jooksul ei märka ta ornitoloogide sõnul midagi enda ümber.

Autost välja läinud Jaska tõrjus metsist, keda rahvasuus rögisejaks nimetatakse, suure oksaga. Ta rääkis, et mõtus võib oma võimsa nokaga inimesele üsna ohtlik olla. Lahkuvale autole lendas metsis mõned meetrid järele ja andis sellele justkui hüvastijätuks paar hoopi.

Kogu elu metsas käinud Jaan Jaska on segaseid metsiseid näinud vaid kolmel korral. Vahel pööravad nad pulmade ajal ära," rääkis ta. "15—20 aastat tagasi oli Kaansoo kandis üks lind kolm kevadet järjest niisugune ja me panime talle isegi nime: Toodu." Miks mõtused hulljulgeks muutuvad, ei osanud Jaska öelda. "Võib-olla näevad endale inimeses konkurenti — kes seda linnu mõtlemist teab!"

Tartu Ülikooli andmete põhjal koostatava internetilehekülje kohaselt võib tavaliselt aprillis toimuva, kuid ilmastiku tõttu ka hiljem kestva metsisemängu ajal leiduda "hulle kukki", kes mänguekstaasis on võimelised ükskõik keda ründama.

Viljandimaa Keskkonnateenistuse jahindusspetsialisti Johannes Lukksepa sõnul tuleb see sellest, et liigi asurkond on liiga väike ja metsisekukk ei leia endale paarilist.