Kuma uudiste ajaveeb

28.2.03

Väätsa volikogu Reformierakonna ja Rahvaliidu saadikud süüdistavad vallavanemat valetamises ja esitasid avalduse vallavanema umbusaldamiseks

Väätsa vallavolikogu neljapäevasel istungil esitasid kaks Reformierakonda ja üks Rahvaliitu kuuluvat volikogu liiget järgmise volikogu istungi päevakorda menetlemiseks umbusaldusavalduse keskerakondlasest vallavanemale Aivo Toomistule.

Reformierakondlasest volikogu esimees Jüri Hiiemäe rääkis Kuma uudistele, et umbusaldajad süüdistavad vallavanemat peamiselt valetamises, kuid avalduses on ka teisi väiksemaid süüdistusi. Põhjendusena toovad umbusaldajad detsembris toimunud volikogu istungil arutusel olnud sünni- ja matustetoetuse määra küsimuse arutamise, kus Toomistu esitas vallavalitsuse nimel eelnõu. Eelmise vallavanema Toomas Andersoni juhitava revisjonikomisjoni kontrolli tulemusena selgus, et nimetatud eelnõud ei olnud vallavalitsus oma istungil arutanud, mistõttu on revisjonikomisjon seisukohal, et "vallavanem Aivo Toomistu rikkus juhtimise demokraatlikke printsiipe, esitas volikogule vale informatsiooni ning käitus Väätsa vallavolikogu liikmetega alandavalt".

Aivo Toomistu selgitas uudistele, et ta ei arutanud tõepoolest sünni- ja matusetoetuse määra eelnõud vallavalitsuse istungil, kuna eelnõus esitatud rahanumbrid oli eelnevalt kokku lepitud kesk- ja reformierakonna koalitsiooni poolt, mistõttu olnuks vallavalitsuse poolsete muudatuste tegemine mõttetu. Toomistu tunnistab, et detsembri istung oli tal vallavanemana esimene ning seetõttu polnud ta veel täpselt kursis protseduuri reeglitega. Sellest hoolimata esitasid reformierakondlased Jüri Hiiemäe ja Margus Linter ning rahvaliitlane Toomas Anderson umbusaldusavalduse.

Jüri Hiiemäe lisas, et umbusalduse õnnestumine 13. märtsi volikogu istungil on üsna tõenäoline. Mullu sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimisel sai Keskerakond Väätsa volikokku neli mandaati, valimisliit "Väätsa Meie Kodu" viis mandaati ja Reformierakond on esindatud kahe saadikuga.

Türil on Forseliuse Seltsi hariduspäev

Täna ja homme toimub Türi Gümnaasiumis 14. Forseliuse Seltsi hariduspäev, kus antakse üle seltsi autasud – medal Suur Kuldtukat 1. klass, Ignatsi Jaagu medalid ja Bengt Gottfried Forseliuse medalid. Suur Kuldtukat antakse Türi Gümnaasiumile, tunnustusena uuriva õppetöö eest. Ignatsi Jaagu medali pälvivad endine haridusminister Tõnis Lukas, Ajalooinstituudi teadur Tiiu Oja ning kauaaegne Järvamaa haridusjuht Janne Vink. Forseliuse medal antakse keeleteadlasele Mati Hindile ning Rootsi Instituudi kultuuri- ja ühiskonnakateedri juhatajale Hans Lepale.

Toimub täiendkoolituse seminar – “Uuriv õppetöö”, kus teevad lisaks haridusametnikele ettekandeid ka Türi Gümnaasiumi õpetajad Marika Roosileht ja Sirje Haav.

Türi Gümnaasiumi direktor Reiu Sootla räägib homme kooli minevikust, tänapäevast ja tulevikust, Türi Gümnaasiumi õpilane Sven- Erik Enno teeb ettekande Türi ilmavaatluse statistikast, Marko ja Marek Tooming tutvustavad Türi Gümnaasiumi valgustussüsteemi.

Politseinikud tabasid keset koolipäeva Paides ja Türil kuus purjus alaealist

Järva politseinikud korraldasid neljapäeval Türi ja Paide koolide juures reidi ning tabasid viis alkoholi tarvitamise tunnustega ja ühe alkoholijoobes alaealise. Lisaks tabati viis alaealist, kes tarvitasid või omasid tubakatooteid.

Eile ennelõunal kontrollisid politseinikud alaealiste käitumist Türi gümnaasiumide juures. Türilt tabati 2 tubakatooteid tarvitanud alaealist. Pärastlõunal kontrolliti alaealiste tegevust ka Paide linnas ja välja selgitati 3 tubakatoodetega seotud rikkumist, üks 17aastane noormees oli purjus ja Paide Kultuurikeskuse tagant tabati 5 alkoholi tarvitamise tunnustega 9-13aastast poissi.

Prefektuuri pressiesindaja Jan Aasma sõnul võeti kultuurikeskuse tagant tabatud noormeestelt ära 3 pudelit õlut ja pooleteist liitrine pudel vahuveini.

Alkoholi või tubakatooteid tarvitanud alaealisi saab politsei karistada kuni 600.- kroonise rahatrahviga.

Politsei tabas Oisu Rahvamaja diskolt kaheksa purjus alaealist ja kaks narkootikumi tarbinud noormeest

Oisu valla konstaabel Alo Allemann rääkis Kuma uudistele, et möödunud reedel Rahvamajas toimunu oli masendav, diskol valitses täielik korralagedus ja noortel olid diskosaalis kaasas nii õlle- kui ka viinapudelid.

Kontrollimisel avastati kaheksa alkoholi tarvitanud alaealist, kellest kaks olid tüdrukud. Lisaks viid üks 16-ne ja üks 18-ne aastane noormees ekspertiisi, kuna politseile tundus, et noormehed olid tarvitanud narkootikumi. Ekspertiisis selgus, et noormehed olid kanepit suitsetanud. Enamus seadust rikkunud noored olid kohalikud või siis Türi linnast.

Allemanni sõnul andis ta reidi tulemustest ülevaate ka vallavalitsusele ja tegi ettepaneku diskode korraldamine lõpetada. Allemanni arvates võib edaspidi Oisu Rahvamajas diskosid korraldada vaid juhul kui suudetakse palgata turvamehed, kes alaealiste käitumist pidevalt kontrollivad.

27.2.03

Paide volikogu arutab linnas kuiva seaduse kehtestamist

Paide linnavolikogu asub tänasel istungil arutama alkoholimüügipiirangu kehtestamist linna haldusterritooriumil.

Reformierakonna fraktsiooni liikme Andres Taimla esitatud eelnõu järgi oleks alkoholi müük keelatud pärast selle aasta esimese septembri õhtul kella kümmet. Eelnõu esitaja jätab seejuures märkimata piirangu lõpptähtaja, eelnõu sellisel kujul heaks kiitmisel oleks alkoholi müük linnas selle aasta teisest septembrist mistahes kujul ebaseaduslik.

Taimla ütles Kuma uudistele, et tegemist pole viinamüügi lauskeelustamisega, vaid eelnõusse tehakse parandus, mis piirangut täpsustab.

Imaverelased surusid 15 saadikukandidaati spordiruumi ja nõudsid toetust võimla ehitamiseks

Eile Imavere inimestega kohtunud poliitikud suruti koos kuulajatega pisikesse spordiruumi ja nende käest nõuti seletust, mida nad parlamenti pääsedes koolivõimla ehitamiseks ette võtaksid.

Kohal viibinud Keskerakonna, Isamaaliidu, Res Publica, Rahvaliidu ja Reformierakonna kandidaadid seletasid vallarahvale, et kiiret lahendust asjale pole. Poliitikute selgituste kohaselt tuleb maaelu edendada ja valdade tulubaasi suuredada, luues seeläbi võimalus vallal endal võimla korda seada. Küll tõdeti, et kohalikku elu ja arengut puudutavaid otsuseid tuleks hakata langetama inimesele lähemal.

Kohalikud elanikud lõid arutelus hoogsalt kaasa – nõue maainimese elujärge parandada ja korrakaitset tugevdada andsid mõtte- ja arutlusainet kokku kolmeks tunniks. Kuidas Imavere võimla valmis saada, jäi ikka selgusetuks.

26.2.03

Paides tehakse kokkuvõtteid Ameerika Ühendriikide Marylandi osariigi ja Eesti koostööst

Paidesse saabub kolmapäeval Ameerika Ühendriikide Marylandi sõprusdelegatsioon, et teha kokkuvõtteid Ühendriikide ja Eesti senisest koostööst ja arutada edasisi plaane. Kokkuvõtete tegemiseks toimub homme Nelja Kuninga hotellis Ameerika ja Eesti partnerlinnade koostööd käsitlev konverents.

Linnapea Tõnis Kõiv selgitas Kuma uudistele Paidesse kogunemise peamist põhjust sellega, et Westminsteri ja Paide koostöösuhted on jõudnud tänaseks päevaks kõige kaugemale. Koostöömemorandumile kirjutasid kahe linna juhid alla eelmise aasta septembris.

Partnerlinnade projekti algatas Marylandi Rahvuskaart ja seda koordineerib USA - Eesti kaitsealase koostöö keskus. Koostöösse on lülitunud üheksa linna Eestist ja Marylandist, Eestist osalevad koostööprojektis Tallinn, Tartu, Paide, Valga, Viljandi, Otepää, Sillamäe, Tapa ja Tõrva. Ameerika ja Eesti linnade koostöö hõlmab haridust, majandust, kultuuri, samuti tervishoiu- ja probleemsete noorte kasvatuse valdkondi.

Järva Maksuamet kolib uutesse ruumidesse

Järva Maksuamet kolib eeloleval nädalavahetusel uutesse ruumidesse ja seoses kolimisega muutuvad ka telefoninumbrid.

Maksuameti direktor Raul Roosimaa rääkis Kuma uudistele, et alates järgmise nädala teisipäevast hakkab maksuamet inimesi teenindama aadressil Pärnu tänav 67, Eesti Telefoni majas Paide bussijaama vastas.

Seoses kolimisega ei teenindata maksumaksjaid enam praegustes ruumides Vee tänaval tuleval reedel ja esmaspäeval.

Alates järgmisest teisipäevast, 4.märtsist ei saa enam maksuametiga ühendust ka endistel telefoninumbritel.

Järvamaa Elektroonilist noolemänguturniiri juhib Sven Näpping

Türil Gösseri keldris peeti teisipäeva õhtul Järvamaa sisene elektroonilise noolemänguturniiri Gösser Cup viies etapp, kus oma osavust proovis 13 võistlejat.

Etapivõidu sai Sven Näpping, teise koha Alo Allemann ja kolmanda koha Raimond Antipov.

Üldarvestuses juhib enne kahte viimast etappi Sven Näpping 34 punktiga, teisel kohal on Arvi Ott 25 punktiga ja kolmandal kohal Kalev Reinaste 23 punktiga. Naistest on kõrgemal kohal Angelika Künnapuu, kes on 14 punktiga üldtabeli kaheksas.

Gösser Cupi eelviimane turniir peetakse 4. märtsil.

Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlustel selgub esiliiga põhiturniiri võitja

Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlustel peeti teisipäeva õhtul neli väga tasavägist kohtumist. Paide kutsekooli saalis võitis esimeses mängus Väätsa meeskonda kahepunktilise eduga 73:71 Korvpalliklubi 7 noored mängijad ja teises mängus said kutsekooli noormehed koduseinte toel vaid ühepunktilise võidu Mets ja Puu võistkonna üle seisul 76:75. Koigi spordisaalis saavutas oma teise võidu Epiim, kes oli parem Koerust 57:52, teises kohtumises jäid väljakuperemehed alla Karedale 66:70.

Nüüd, kus põhiturniiri lõpuni on veel 13 kohtumist, juhib esiliigas Viking Window, kellel on 11-st mängust kümme võitu. Teisel kohal on Lada Eesti, kes on 12 mängust kümme võitnud, kolmandal kohal on 12-st kohtumisest kaheksa võitu saanud Ambla spordiklubi. Neljandal kohal on Rapla L&J, kes on 11 kohtumisest saanud 7 võitu, viiendal kohal Kaitseliidu Järva Malev kel 12 kohtumisest 5 võitu, kuuendal kohal on nelja võiduga Koeru Spordiklubi, 7.- 8. kohta jagavad kahe võiduga Juuru Tehnopuit ja Põltsamaa Epiim.

Teises liigas juhib 12-st mängust 11 võitnud Kuma meeskond, teisel kohal Väätsa, kel samuti 11 võitu aga kokku peetud 13 kohtumist. Kolmandal kohal on Mets&Puu kel on 13 kohtumisest võidetud seitse, 4. - 5. kohta jagavad Puidukaubandus ja Kutsekool kuue võiduga, 6. - 7. kohta jagavad Korvpalliklubi 7 ja Kareda viie võiduga ning kaheksandal kohal on Koigi spordiklubi ühe võiduga.

Kolmapäeva õhtul peetakse Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlustel kaks kohtumist Väätsa spordisaalis, kus esimeses mängus kell seitse kohtuvad esiliiga võistkonnad Viking Window ja Lada Eesti, Vikingi ja Lada kohtumine on otsustava tähtsusega, sest sellest sõltub esiliiga põhiturniiri võitja. Põnevaks tõotab kujuneda ka teine mäng kell pool üheksa Kaitseliidu Järva Maleva ja Rapla L&J vahel.

Järvamaal elavad aktiivsed valijad

Riigikogu valimiste eelhääletamisel on kolmapäeval viimane päev, kahel eelneval eelhääletuspäeval käis üle Eesti oma valikut tegemas ligi 70 000 valijat, 7,8 % valijate üldarvust. Kõige kõrgem on olnud osalus Jõgevamaal, kus valimas on käinud 11,3% valijatest, Jõgevamaale järgneb 10 % Hiiumaa ja siis 9 % Tallinna linn, Viljandi ja Järvamaa. Kõige vähem on eelhääletamise ajal valimas käinuid Võrumaal.

Maakonna valimiskomisjoni esimees Virve Toode rääkis Kuma uudistele, et Järvamaal on valijanimekirja kantud 29 963 valijat, neist eelhääletusel on kahe päeva jooksul käinud ligi kaks ja pool tuhat inimest. Lisaks on eelhääletamisel Järvamaal oma hääle andnud 232 valijat väljas pool oma elukohajärgset valimisjaoskonda.

Enim valijaid on eelhääletusel käinud Paide Kultuurikeskuses üle kolmesaja ja Türi Kultuurimajas üle kahesaja valija. Valdadest on aktiivsemad valijad Roosna-Allikul ja Koerus, neist esimeses on valimas käinud 106 inimest ja Koerus 159 eelhääletanut.

Valimisjaoskonnad on avatud keskpäevast kuni õhtul kella kaheksani. Eelhääletamisel saab teha oma valiku ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ning valima minnes peab kaasas olema pass või mõni teine isikut tõendav dokument.

Veskisilla bowlinguturniiri liidriks tõusis enne kahte viimast etappi Priit Toomjõe

Veskisilla Bowlingukeskuses peeti teisipäeva õhtul igameheturniiri kaheksas etapp, kus osavust proovis 14 võistlejat.

Etapi esikoha võttis Priit Toomjõe, teise koha ja parima naisvõistleja tiitli sai Inara Ratnik, kolmas oli Enn Ekstein, neljas Urmas Metsatalu ja viienda koha sai Aimur Raudsepp.

Kaheksa etapi kokkuvõttes tõusis eilse võistluse järel turniiri liidriks Priit Toomjõe, kes on kogunud 157 punkti, üldtabeli teisel kohal on Inara Ratnik 151 punktiga ning üldtabeli kolmas on 127 punktiga Vallo Pleesi.

Veskisilla Bowlinguturniiri üheksas ja eelviimane etapp toimub järgmisel esmaspäeval.

25.2.03

Türi linn plaanib pensionäridele tasuta bussisõidu võimalust

Türi linnavalitsus soovib pakkuda linnas elavatele pensionäridele tasuta bussisõitu. Täpse ajagraafiku ja marsruudi määramiseks otsustati korraldada küsitlus.

Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Peeter Kruusement selgitas Kuma uudistele, et tänase seisuga pole veel täpselt teada kui palju on võimalik linnaeelarves tasuta bussiliinile kulutada ja seetõttu ei saa veel ka öelda, kas, kus ja kuidas hakkab pensionäridele tasuta bussipilet kehtima.

Kruusemendi sõnul otsustas linnavalitsus täpse sõidugraafiku koostamiseks ja seeläbi ka vajaliku kalkulatsiooni tegemiseks korraldada läbi Türi Rahvalehe küsitluse. Linnavalitsus soovib, et pensionärid paneks küsimustiku vastustes täpselt kirja, millistel liinidel, kellaaegadel ja päevadel peaks buss sõitma.

Kruusement lisas, et pärast küsitluse tulemuste analüüsimist arutab linnavalitsus tasuta bussisõidu võimalust edasi.

Vabariigi valitsus pole nõus katma oma reservfondist eksmaavanem Theo Aasale makstud hüvitist

Valitsus ei rahuldanud teisipäeval Järva maavalitsuse taotlust eraldada ametiaja lõppemise tõttu ametist lahkunud endise maavanema Theo Aasa lahkumishüvituseks 185 000 krooni.

Valitsus leidis, et maavanema ametiaja lõppemine oli ette teada ja maavalitsus oleks pidanud arvestama selle rahaga oma eelarves, ütles BNS-ile valitsuse pressiesindaja.

Maavanema kohusetäitja ja rahandusosakonna juhataja Tähve Milt selgitas Kuma uudistele, et vastavalt seadusele ja valitsuse korraldusele on maavalitsus kohustatud eksmaavanem Theo Aasale maksma 185 000 krooni lahkumishüvitist. Kuna maavalitsus seda raha oma eelarves ei planeerinud, siis tehti taotlus valitsusele, et see raha reservfondist saada.

Taotlust põhjendas maavalitsus sellega, et maavanema uueks tähtajaks ametisse nimetamisel ei maksta lahkumishüvitist ja kui kompensatsioon oleks kavandatud maavalitsuse eelarvesse, oleks see põhjendamatult suurendanud maavalitsuse tulubaasi riigieelarves.

Milti sõnul polnud ta pärastlõunaks jõudnud veel valitsuse otsusega lähemalt tutvuda ega osanud ka seepärast täpsemalt kommenteerida kui suurt mõju avaldab lahkumishüvitise maksmine maavalitsuse eelarvele.

Südamelaulu konkursi esikohad viidi Järvamaalt välja

Paides pühapäeval toimunud isamaaliste ja armastuslaulude "Südamelaul" konkursi esikohad viidi Järvamaalt välja.

Isamaalaulude kategoorias võitis nooremas vanuserühmas ülekaalukalt Viljandimaal elab 13aastane LEILA RÖÖMEL lauluga "See on mu kodu". Vanemas rühmas oli isamaalaulude kategoorias võidukas 17aastane LOORE MARTMA Harjumaalt lauluga "Head teed".

Armastuslaulude kategoorias võidutsesid Võhma noored - 15aastane LIINA RÄTSEP - parim armastuslaulude looja ning 19aastane TRIIN TOOMEL pälvis tunnustust laulu "Paroodia" eest.

Lisaks põhiauhindadele jagati välja ka eripreemiaid: Paide linna eripreemia pälvis LIINA RÄTSEP, Kesk-Eesti Noortekeskuse preemia läks RIHO SINISALULE, hea esituse eest said žürii heakskiidu TAURI TOOMEL ja ESTER ROODA, loome eest RAINI TAMMANN, ainsa järvakana pälvis žürii heakskiidu ning sõnumi ja südamlikkuse preemia - MARJU ÕIGUS.

Ühtekokku kõlas noorte esituses 28 omaloomingulist laulu.

Lõuna-Järvamaa noorte arvates on piirkonna suurimad probleemid turvalisuse ja huvitegevuse võimaluste puudumine

Lõuna-Järvamaa noorte arvates on piirkonna suurimad probleemid turvalisuse ja huvitegevuse võimaluste puudumine, selgus reedel esimest korda koos olnud projekti "Lõuna - Järvamaa noor - aktiivne kogukonna liige" ümarlaual. Kokku osales esimesel arutelul 25 noort ja esindatud olid kõik Lõuna - Järvamaa omavalitsused ehk siis Türi linn ja vald ning Oisu ja Kabala valla noored.

Projekti juht Oisu valla sotsiaalnõunik Pipi-Liis Siemann rääkis Kuma uudistele, et arutelud olid huvitavad ning rühmatöödest tulid välja üsna sarnased arvamused. Probleemidest toodi välja turvalisus, huvitegevuse võimaluste puudumine, samuti kontakt noorte ja kohaliku omavalitsuse vahel. Noorte arvates on raske leida ka eestvedajaid ning tegijaid toetatakse liialt vähe. Siemanni sõnul pakkusid noored lahendustena kohalikke noortetubasid, olemasolevale Türi noortetoale rohkemat reklaami, omavalitsustesse noorsootöötajate palkamist ja laiemat valikuvõimalust huviringides. Lisaks pidasid noored vajalikuks ka psühholoog kaasamist noortetoa töösse.

Projekti "Lõuna-Järvamaa noor - aktiivne kogukonna liige" rahastaja on Balti-Ameerika Partnerlusprogramm ning projekti koordineerib Lõuna-Järvamaa Arendusühing. Projekt eesmärk on Lõuna- Järvamaa piirkonna noorte aktiviseerimine ning nende kaasamine ja osaluse suurendamine piirkonna elu edendamisel. Järgmine Lõuna-Järvamaa noorte ümarlaud toimub 21.märtsil ning siis arutlevad noored turvalisuse teemal.

Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlustel pidasid esiliiga võistkonnad Lada Eesti ja Rapla L&J väga tasavägise kohtumise ning võitja selgitamiseks kasutati lisaaega

Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlustel peeti reede õhtul kuus kohtumist, turniiri ühe tasavägisema mängu pidasid esiliiga võistkonnad Lada Eesti ja Rapla L&J. Väätsal peetud mängus lõppes Lada Eesti ja L&J mängu põhiaeg viigiga seisul 76:76. Võitja selgitamiseks kasutati lisaaega, mille lõppedes näitas numbritabloo seisu 82:81 Lada Eesti kasuks. Teises Väätsal peetud mängus alistas Epiim 86:70 Juuru Tehnopuidu.

Paide Ühisgümnaasiumis peetud mängudes alistas Viking Window Kaitseliidu Järva Maleva 100:79 ja teise mängus oli Kuma üle Korvpalliklubi 7 võistkonnast 110:65. Aravete spordisaalis võitis Ambla meeskond koduseinte toel Koeru esinduse 86:63 ja teises mängus tuli Kareda meeskonnal vastu võtta kaotus Puidukaubanduselt 66:84.

Teisipäeva õhtul kohtuvad Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlustel Paide Kutsekooli saalis esimeses mängus kell seitse Väätsa ja Korvpalliklubi 7 ning teises mängus kell pool üheksa võtavad võõrustajad vastu Mets ja Puu võistkonna. Koigi spordisaalis on kell seitse algavas mängus vastamisi Koeru ja Epiim ning teises mängus kell pool üheksa Koigi Spordiklubi ja Kareda.

President Arnold Rüütel väisab Järvamaad

Tuleval neljapäeval teeb President Arnold Rüütel oma esimese ametliku visiidi Järvamaale.

President külastab Koerus asuvat aktsiaseltsi KONESKO, kohtub maakonna omavalitsusjuhtidega, tutvub Eesti Ringhäälingumuuseumiga ning Türi Linnamuuseumiga. Samuti külastab president skautlikku püsilaagrit Kodumetsa Kabala vallas Tagametsas ning tutvub Arvo ja Aivi Kuutoki Takkasaare taluga.

Seoses presidendi maakonnavisiidiga kirjutas maavanema kohusetäitja Tähve Milt täna alla korraldusele, mille kohaselt tuleb 27.veebruaril heisata kõikjal maakonnas riigilipud.

Paides avati mälestustahvel meenutamaks 1918.aastal Eesti iseseisvumise manifesti ettelugemist

Paide kesklinnas avati teisipäeval mälestustahvel 1918.aastal linna komandandi kapten Jaan Maide poolt Eesti iseseisvumise manifesti ettelugemise tähistamiseks. Mälestustahvlile on kirjutatud tekst "Siin, Paide Keskväljakul loeti 25. veebruaril 1918. aastal rahvale ette Eesti Iseseisvusmanifest". Iseseisvuse väljakuulutamise kuupäeva üle on palju vaieldud ehk siis on ühed inimesed olnud arvamusel, et manifest loeti ette 24. veebruaril, teised on teadnud rääkida, et 25. veebruaril.

Paide ajaloo uurija Henn Sokk on kirjutanud, et Eesti iseseisvuse ja väljakuulutamise ja iseseisvusmanifesti ettelugemine Tallinnas ja Pärnus on üksikasjalikult dokumenteeritud ja sellest on ka piisavalt kirjutatud. Hoopis vähem on andmeid Paides toimunu kohta, veel vähem on sellest kirjutatud. Kõik autorid, kes kirjutavad iseseisvuse väljakuulutamisest ja iseseisvusmanifesti ettelugemisest Paide turuplatsil, väidavad, et seda tehti pärast nõukogude võimu kukutamist Paides ja enne sakslaste siiajõudmist. Sellist aega oli Sokku sõnul aga vähem kui kaks ööpäeva.

Ajaleht Tallinna Teataja kirjutas 14. märtsil 1918 artiklis “Enamlaste võimu alla langemine Järvamaal”, et Ööl vastu 24. veebruari kell 2 langes Paide “Smolnõi” ja täidesaatva komitee liikmed võeti vangi. Järgmisel päeval organiseeriti omakaitse linnas ja maal ning 25. veebruari keskpäeval kuulutati Paide iseseisvaks. Linna komandant kapten Maide luges turul Eesti manifesti ette...“. Ajaleht Vaba Maa kirjutab artiklis “Iseseisvuse saavutamine”, et enamlaste võim kukutati ööl vastu 24. veebruari ja iseseisvusmanifest loeti ette sama kuupäeva keskpäeval.

Paide linna haridusjuhi Jüri Hanseni sõnul mängiti keskpäeval toimunud mälestustahvli avamisel 1918. aasta sündmused uuesti läbi ehk siis oli olemas kapten Jaan Maide tegelaskuju, kes luges ette manifesti, mängis sõjaväeorkester ja lasti aupauku.

Valitsus keeldus eksmaavanem Theo Aasale lahkumishüvitist maksmast

Valitsus lükkas täna tagasi Järva Maavalitsuse taotluse 185 232 krooni eraldamiseks valitsuse reservist, seoses endisele maavanemale Theo Aasale makstava lahkumishüvitisega. Valitsus leidis, et Aasa lahkumine oli ette teada ja maavalitsus oleks pidanud arvestama selle rahaga oma eelarves.

Eelnõus seisis, et maavanemate lahkumishüvitisi ei ole kavandatud maavalitsuste eelarvetesse, põhjendusega, et lahkumishüvitiste väljamaksmisel on majanduslikult otstarbekam lähtuda lahkumise konkreetsest õiguslikust põhjusest. Näiteks maavanema ametisse nimetamisel uueks tähtajaks lahkumishüvitist ei maksta ja kui see oleks kavandatud maavalitsuse eelarvesse, siis suurendaks see põhjendamatult antud maavalitsuse tulubaasi riigieelarves.

Valitsus vabastas Aasa ametist 3. veebruarist, avaliku teenistuse seaduse kohaselt saab Theo Aasa ametist lahkudes hüvituseks kuue kuu ametipalga.

Aasa on liitunud Eestimaa Rahvaliiduga ja kandideerib märtsivalimistel parlamenti. Aasa registreeris end ka töötuks, ootab tööpakkumisi ja otsust töötukassa hüvitise kohta.

21.2.03

Küsitluse kohaselt saab parlamendivalimistel Järva- ja Viljandimaalt kõige rohkem hääli Viljandi maavanem

Sotsioloog Juhan Kivirähki prognoosi kohaselt saab Järva- ja Viljandimaal parlamendivalimistel kõige rohkem hääli Viljandi maavanem Kivirähk ütles Sakalale, et ehkki Iamaaliidu üldine toetus on madal, tõstab Helir-Valdor Seedri isiklik populaarsus nimekirja reitingu kõrgeks. Seedrit toetavad uuringukeskuse Faktum järgi 15 protsenti kõigist Viljandi- ja Järvamaal küsitletust. Kui Faktum tegi uuringu nende inimeste seas, kes kindlasti kavatsevad valima minna, tõusis Seedri toetus 20 protsendile. Tänu suurele toetusele peab Faktum Seedrit kõige edukamaks Isamaaliidu kandidaadiks neil valimistel.

Seedrile järgnevad Viljandi- ja Järvamaal kandideerijatest Keskerakonna mehed Jaanus Marrandi ja Jaak Aab. Marrandit toetab seitse protsenti kõigist küsitletutest ja kümme protsenti kindlatest valijatest. Riigikogu liikme Jaak Aabi toetus on vastavalt kuus ja viis protsenti. Neljanda tulemuse peaks siin ringkonnas saama Res Publica esindaja Tiiu Männiste. Tema toetusprotsendid on Faktumi küsitluse järgi kuus ja kolm. Järgnevad Ants Käärma, Jaak Allik, Andres Jalak ja Leida Kuld.

Parteidest peaks kõige rohkem hääli koguma Keskerakond, keda Faktum ennustab ka Riigikogu valimistel üldvõitjaks. Kui Keskerakonna toetus on Järva- ja Viljandimaal 23 protsenti, siis talle järgneb kohe Rahvaliit 20-protsendilise toetusega. Kolmandaks on Faktum pakkunud Res Publica, kelle toetusprotsent oli 19. Kivirähk leiab, et Res Publica toetus jääb nõrga nimekirja tõttu riigi üldreitingust madalamaks. Isamaaliidule pakuti ennustuse järgi 16 protsendiga neljandat kohta.

Järva- ja Viljandimaa piirkonna ringkonnamandaadi suuruseks prognoosib Sakala 4500 häält.

20.2.03

Eesti gümnaasiumite juhid arutavad täna Paides Euroopa Liidu temaatika kajastamist koolides

Direktoritele seminar "Euroopa Liidu temaatika Eesti koolide õppekavades" toob Järva maavalitsuse peaspetsialist Katrin Puusepa sõnul kokku koolijuhid, kes teema vastu tõsist huvi tunnevad, sest suur osa direktoreid tunnistab, et tegelikult saavad nad Euroopa Liidu kohta isegi liiga palju infot.

Ettekande teeb teiste hulgas parlamendisaadik Toomas Hendrik Ilves, tema teema on “Eesti kool - tulevaste eurooplaste kasvulava”. Jorma Lempinen Soome Koolidirektorite Ühendusest tutvustab Euroopa Liidu teema käsitlemist Soome koolides.

Koolijuhtide arutelul vaetakse kuidas võtta EL teema valikainena gümnaasiumi õppekavva. Kas ja kuidas suurendada EL teema õpetamise mahtu ühiskonnaõpetuse ainekavas gümnaasiumile. Samuti arutatakse milline on EL teema sobiv õpetamise viis ja kuidas on koolid varustatud õppevahenditega.

Tänane seminar toimub Euroopa Liidu Infosekretariaadi ja Avatud Eesti Fondi toel, selle viib läbi MTÜ Team Europe Estonia koostöös Järva Maavalitsusega.


19.2.03

Paide Maksimarketile tehti sel nädalal juba teine pommiähvardus

Paide Maksimarketile tehti kolmapäeva ennelõunal juba teine pommiähvardus sel nädalal, pommi ei leitud ja keskpäevast avas kauplus külastajatele uksed.

Maksimarketile tehti pommiähvardus hommikul kell kümme. Sarnaselt esmaspäeva õhtul toimunud pommiähvardusele sai esmalt teate Lääne-Viru Häirekeskus, kui alaealise tüdruku häälega helistaja teatas, et Paide Maksimarketis on pomm.

Järvamaa Päästeteenistuse operatiivkorrapidaja Margo Tammepõld rääkis uudistele, et Paide Keskkomando päästemeeskond evakueeris kauplusest kliendid ja politsei ning pommirühma liikmed otsisid hoone läbi. Ühtegi kahtlast eset ega lõhkekeha majast ei leitud.

Järva Tarbijate Ühistu esimees Tõnu Uibopuu rääkis Kuma uudistele, et pommiähvardustega kaasnev otsene rahaline kahju polegi väga suur, kuid hoopis rohkem saab kahjustada kaupluste maine. Uibopuu sõnul kaotavad pommiähvardusi saanud kauplused oma stabiilsuse ja järjepidevuse, sellest väheneb klientuur ning lõppkokkuvõttes kannatab kogu kontsern.

Pommiähvarduse teinud inimest saab kohus karistada rahatrahvi või kuni viieaastase vangistusega.

18.2.03

Türi Majandusgümnaasiumis mängitakse operetti ”Mam´zelle Nitouche”

Teisipäeva õhtul etendub Türi Majandusgümnaasiumi aulas operett "Mam`zelle Nitouche".

Ulvi Tamme juhendamisel astuvad üles 12b klassi õpilased. Kostüümid laenutati Paide Kultuurikeskusest ja Türi Kultuurimajast. Abituriendid kujundasid ise lavadekoratsioonid ja trükkisid kavad ning kuulutused.

Esmakordselt esietendus ”Mam’zelle Nitouche” 1883.a. ja seetõttu püüti lavastus teha võimalikult ajastutruu.
Osades mängivad Mari Meentalo, Marit Väin, Marek Sandermat, Karin Raamat, Argo Lillepalu, Liis Ilves, Liisi Jürgen ja Anatoli Tafitshuk.

Järva maakohus mõistis roolijoodiku tingimisi vangi

Järva Maakohus mõistis mitmeid kordi vahele jäänud roolijoodiku tingimisi vangi.

Järva Politseiprefektuuri pressiesindaja Jan Aasma andmetel jäi karistuse saanud 27aastane Marek Mõttus viimati purjuspäi sõiduga vahele mullu septembris Lehtse vallas, kui purjus mees tabati sõiduauto Audi roolist. Aasma sõnul on Mõttust ka varem roolijoomarluse eest karistatud ning seepärast läks karistuse määramine kohtu pädevusse.

Maakohus määras Marek Mõttuse karistuseks üheksa kuud tingimisi vangistust ühe aasta ja üheksakuulise katseajaga. Lisaks võeti mehelt pea kaheks aastaks ära juhiload.

Veskisilla bowlinguturniiri liidrina jätkab vaid kolmepunktilise eduga Inara Ratnik

Veskisilla bowlingukeskuses peeti esmaspäeva õhtul igameheturniiri seitsmes etapp, kus paarikümne võistleja seas sai etapivõidu Priit Toomjõe.

Seitsmenda etapi teise koha punktid viskas Riivo Salla, kolmas ja ühtlasi ka parim naisvõistleja oli Inara Ratnik, neljanda koha sai Vallo Pleesi, viienda koha Hannes Blehner ja kuuenda koha Enn Ekstein.

Seitsme etapi kokkuvõttes jätkab liidripositsioonil vaid kolmepunktilise eduga Inara Ratnik, teisel kohal on Priit Toomjõe, kolmas Vallo Pleesi, neljas Enn Ekstein, viies Kuuno Tiitus ja üldtabeli kuuendal kohal on Aivar Vettik.

Kümneetapilise turniiri kaheksas etapp toimub Veskisilla Bowlingukeskuses tuleval esmaspäeval.

Imavere valla suurimad ettevõtted ehitavad oma töötajate, vallaelanike, kooliõpilaste ja ka külaliste toitlustamiseks kõrtsi

Kõrtsi ehituse projekti juhtiv aktsiaseltsi Imavere Arendus juht Ormes Olm selgitas Kuma uudistele, et eesmärk on rajada meeldiv ja kaasaegne meelelahutuspaik, kus vallas elavad ja töötavad inimesed saaksid argipäeval lõunat söömas käija ja õhtuti ka meelt lahutada. Olmi sõnul on vajalikud planeeringud ja projektid tellitud. Tegu on väga mahuka ja kallihinnalise projektiga ning nüüd oodatakse investeeringuvastust euroliidu SAPARDi programmist.

Olmi kirjeldusel ehitatakse kõrtsihoone küll kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid välja hakkab see nägema nagu endisaegne kõrts, millel palkseinad ja laastukatus. Ehitustöödega plaanitakse alustada maikuus ning valmis peaks saama eeloleval suvel.

Kõrtsiehitusega tegeleva aktsiaseltsi Imavere Arendus omanikud on Imavere Saeveski ja vallas tegutsevad transpordiettevõtted Reinsalu Auto ja Avateks Auto.

Paide Maksimarketile tehti pommiähvardus

Lapsehäälega helistaja teatas esmaspäeva õhtul Lääne-Viru Häirekeskusele, et Paide Maksimarketis on pomm.

Järva politseikorrapidaja sõnul edastas Lääne-Viru Häirekeskus teate esmaspäeva õhtul kell 19.38 Järvamaa operatiivüksustele. Politsei ja Häirekeskuse korrapidajate kinnitusel evakueeriti kõik kaupluses olnud inimesed ja kohale kutsuti Tallinna Üksik-päästekompanii demineerijad, kes maja läbi otsis. Ühtegi lõhkekeha Maksimarketist ei leitud ja ähvardaja otsimisega tegeleb politsei.

Lääne-Viru Häirekeskuse juht Meelis Mesi rääkis Kuma uudistele, et lapsehäälega helistaja teatas Maksimarketis asuvast pommist häirekeskusele kokku kuuel korral järjest. Kuigi päästetöötajate hinnangul oli helistaja hääles kuulda naljatamist, otsustati teade siiski Järvamaale edastada. Mesi sõnul helistaja telefon numbrit ei näidanud, kuid politsei ja päästeteenistuse kasutuses oleva tehnikaga, saab helistaja asukoha siiski kindlaks teha.

Meelis Mesi lisas, et helistaja pidi asuma Järvamaa ja Lääne-Virumaa piiri lähistel, sest vastasel juhul oleks hädaabinumbril 112 tehtud kõne sattunud Järvamaa Häirekeskusesse.

Möödunud neljapäeval tegi üks Ambla vallas elav 14aastane Reelika pommiähvardused Türi Kolledžile ja Türi kaubamajale. Ka tookord kutsuti kohale pommirühm, kes ühtegi lõhkekeha majadest ei leidnud.

Järva politsei pressiesindaja Jan Aasma sõnul tunnistas Reelika oma teo üles ja väitis, et tahtis vaid nalja teha. Aasma lisas, et pommiähvardustega naljatamine võib nalja tegijale kalliks maksma minna, sest seadused ja karistused on karmid. Pommiähvarduse eest võib vastutusele võtta juba 13aastase noore ja karistuseks saab kohus määrata rahatrahvi või kui viie aasta pikkuse vangistuse.

17.2.03

Järvamaa bussiliinidel muutub piletimüügisüsteem

Alates teisipäevast, 18. veebruarist võetakse Järvamaa bussiliinidel kasutusele uued elektroonilised piletimüügiaparaadid. Uuele piletimüügisüsteemile üle etapiviisiliselt. Esimestena hakkavad reisijad uusi pileteid saama liinidel Paide - Aravete - Tapa, Paide - Järva-Jaani, Paide - Koeru - Ervita, Paide - Türi - Võhma - Villevere ja Paide - Peetri - Vedruka - Viisu.

Järvamaa Ühistranspordikeskuse juht Harri Lepamets on Kuma raadiole öelnud, et nõuetekohasel piletil peab olema kirjas peatus, liini number, pileti hind, kuupäev, ostu kellaaeg ja bussijuhi nimi. Seni on bussides müüdud plokkpileteid ja sellega veidi seadust rikutud, kuna piletil pole olnud kõiki nõutud kirjeid.

Jaanuaris kohalejõudnud paarkümmend piletimüügiaparaati võimaldavad ühelt poolt trükkida piletile kogu nõutud teabe, teisalt annab piletimüüjale infot selle kohta kuna, kus ja kui palju inimesed üldse bussiga sõidavad.

Lepamets lisas, et iga uuele üleminek võib kaasa tuua arusaamatusi ja seetõttu palub Ühistranspordikeskus reisijatelt mõistvat suhtumist võimalike probleemide tekkimisel.

Paide valla noortevolikogusse pürgib üle veerandsaja noore

28. veebruaril valivad Paide valla noored esmakordselt Noortevolikogu.

Vallavanem Piret Sappi selgitusel saavad kõik Paide valla noored vanuses 14 - 30 eluaastat valida endale esindaja noortevolikokku Paide, Sargvere, Tarbja või Anna piirkonnas. Ühtekokku kandideerib noortevolikogu 13-le kohale 27 vallas elavat noort inimest.

Anna piirkonnast kandideerivad Merli Nugis, Viige Tischler, Karin Seema, Raidar Lepp ja Reimo Hallika. Tarbja piirkonna kandidaadid on Elin Jalakas, Kristjan Sanglepp, Diana Jürjen, Mairi Vinogradov, Marit Metsa, Marko Jürgenson, Leho Paukku, Kärt Krikmann, Jane Roos, Kaia Jusina ja Meelis Lepikult.

Sargvere piirkonnast kandideerivad noorte volikokku Ergo Jüristo, Kati Uusmaa, Allan Uusmaa, Jonnas Uusmaa, Elerin Vende, Sireli Uusmaa, Rain Piirsalu ja Jaan Hansen. Paide piirkonnast kandideerivad Paide valla noortevolikokku Olari Juust, Kermo Juust ja Eiko Ulp.

Vallavanema arvates saavad tänu sellistele valimistele noored, kellel puuduvad veel kokkupuuted riiklike valimistega kogemuse, kuidas valimistel käituda. Volikokku valitud noored saavad juhtimisalast koolitust ning neil on võimalik kaasa rääkida valla valitsemisel ja noortele olulistele teemadel. Samuti korraldatakse noorte volikogu liikmetele koolitusreis Ida- Soome Lääni, sealse noortevolikogu tööde ja tegemistega tutvuma.

Kõige parema piimaanniga on Järvamaa põllumeeste lehmad

Jõudluskontrolli keskuse andmetel on kõige parema piimaanniga Järvamaa põllumeeste lehmad.

Maakondade lõikes olid parimad piimatootmise tulemused Järvamaal, kus lehmade aastane toodang oli keskmiselt 6455 kilogrammi lehma kohta, Järvamaale järgneb 6331 kiloga Põlvamaa. Aastaga on nimetatud maakondades piimatoodang lehma kohta kasvanud vastavalt 269 ja 140 kilo võrra.

Eesti keskmine toodan oli mullu 5642 kilo piima looma kohta, mis on võrreldes ülemöödunud aastaga võrreldes 152 kilo suurem.

Enim piima andsid Holsteini tõugu lehmad, kelle aastatoodang oli keskmiselt 5864 kilo, tootlikkuselt järgnevad Eesti punast tõugu ja Eesti maakarja tõugu piimaveised

Jõudluskontrolli all oli eelmise aasta detsembri lõpu seisuga üle saja tuhande looma ja ligi kolm tuhat karja.

Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlusi juhivad Viking Window ja Kuma meeskonnad

Reede õhtul peeti Paide Ühisgümnaasiumis, Väätsal ja Aravetel viis kohtumist. Paides alistas Korvpalliklubi 7 Kareda meeskonna tulemusel 79:53. Väätsa spordisaalis tuli kodumeeskonnal vastu võtta kaotus Kuma esinduselt 46:72 ja teises mängus oli Kaitseliidu Järva Malev üle Juuru Tehnopuidust 88:75. Aravetel peetud mängudes võitis Ambla Spordiklubi koduseinte toel 76:57 Epiima ning Lada Eesti alistas Koeru 67:58.

Esiliigas juhib Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlusi Vikin Window, kellel on üheksast mängust kaheksa võitu. Kaheksa võitu kümnest mängust on Lada Eestil, seitse võitu on kirjas Rapla L&J ning Ambla Spordiklubil, kuid Raplal üks mäng vähem peetud. Viiendal kohal on viie võiduga Kaitseliidu Järva Malev, kuuendal kohal on kolme võiduga Koeru Spordiklubi, seitsmendal kohal ühe võiduga Juuru Tehnopuidul ja esiliiga kaheksandal kohal on Põltsamaa Epiim, kellel võiduarve seni avamata.

Teises liigas on juhib Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlusi üheksa võiduga Kuma, teisel kohal on kaheksa võiduga Väätsa Spordiklubi, viis võitu üheksast mängust on Puidukaubandusel, viis võitu kümnest on Korvpalliklubi 7, neli võitu üheksast on kirjas Paide Kutsekeskkoolil, neli võitu kümnest on saanud Mets&Puu ja neli võitu 11 mängust on Karedal. Teise liiga kaheksandal kohal on ühe võiduga Koigi Spordiklubi.

Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistluste järgmised kohtumised peetakse teispäeva õhtul kui Paide Kutsekeskkooli võimlas kohtuvad Viking Window ja Ambla Spordiklubi ning kutsekool ja Väätsa. Koigi spordisaalis kohtuvad homme õhtul Mets&Puu ning Kareda ja teises mängus võtavad võõrustajad vastu Kuma meeskonna.

Järvamaa Haiglas alustatakse lifti vahetust kuigi selleks vajalikku raha pole veel olemas

Järvamaa Haiglas alustati esmaspäeva hommikul uue lifti tarvis ehitustöödega ehk siis vana lifti lammutamisega. Lifti maksumus on 750 000 krooni, millele lisandub veel ka paigaldustööde raha, kokku läheb uus lift haiglale maksma ligikaudu 900 000 krooni.

Haigla peaarst Andres Müürsepp rääkis Kuma uudistele, et haiglal pole veel vajalikku raha koos, esimene sissemakse tehti oma eelarvest ning nüüd oodatakse lisaraha riigilt ning omavalitsustelt. Välistatud pole ka laenu võtmine ja makse ajatamine juhul, kui riigilt ja aktsionäridelt raha ei saada.

"Paide haigla lift oli Eestis ainus sarnane, mis seni veel töötas, teistes haiglates on liftid ära vahetatud. 1960. aastate algul paigaldatud lift on nii amortiseerinud, et selle edasine kasutamine olnuks ohtlik", rääkis Müürsepp.

Uus lift peaks valmis saama ja tööle hakkama märtsi lõpuks, seniajani tuleb patsiente haigla erinevate kooruste vahel transportida käsitsi nii kanderaamidega kui ka ratastoolidega. Erilist meeskonda transpordiks ei palgata ning haigla juht loodab selle töö juures hakkama saada haigla abitöölistega.

Järvamaa Haigla uue lifti tarnib Otis Eesti ning ehitustööd teeb Kek Ehitus.

Järvamaa jõutõstmise meistritiitli võitis Vitali Savistsev

Laupäeval Peetris toimunud Järvamaa kolmandad meistrivõistlused jõutõstmises võitis absoluutarvestuses Vitali Savistsev.

Võistluse peakorraldaja Margus Silbaum rääkis Kuma uudistele, et võistlus oli väga kõrgetasemeline ning mitmed võistlejad ületasid nii enda kui ka vabariigi rekordeid. Kehakaalus kuni 50 kg tuli Järvamaa meistriks 12aastane Leho Pent, kes tegi kükke enda kehakaalust kaks korda suurema raskusega ehk 90kilogrammise kangiga. Silbaumi sõnul on viimase 24 aasta jooksul saanud sama saavutusega hakkama ainult üks noormees 1992 aastal. Kuni 50-ne kilogrammiste võistlejate kehakaalus sai teise koha Spordiklubi "Ai-petri" kasvandik Martin Talviste, kellel õnnestus lamades surumises teha isiklik rekord 30 kg. Kehakaalus kuni 60 kg sai võidu Spordiklubi "Vargamäe" esindaja Tauri Taalkis. Kuni 70 kg kehakaalus sai meistritiitli Raimo Verkmann Säreverest. Kuni 80 kg kaalus uuendas üheksal korral isiklikke rekordeid ja neljal korral Eesti noorte rekordeid Veiko Esula.

Kehakaalus kuni 90 kg sai kolmandat aastat järjest Järvmaa meistriks Erki Krümann. Samas klassis teise koha saavutanud ja võistluse üks edukamaid noorvõistlejaid oli Jaanus Karu, kes saavutas teise koha ületades isiklikke rekordeid üheksal ja Eesti noorte rekordeid seitsmel korral. Karu jõutõmbe raskus 200 kg on olnud seni kõikidele Eesti noorvõistlejatele kättesaamatu.

Kuni 100 kg kehakaalus tuli Järvmaa meistriks Vitali Savistsev, kes parandas oma isiklikke rekordeid 9 korral, saades sellel võistlusel üles suurimad raskused kükkides 215 kg, surudes rinnalt 145 kg ja tõmmates maast lahti 235 kg.

Pääsme Eesti täiskasvanute meistrivõistlustele lunastasid Vitali Savistsev, Erki Krümann, Veiko Esula ja Raimo Verkmann.

13.2.03

Agride korraldaja kolib näituse Türilt Säreverre tegemata jääb miljoni krooni ulatuses esmalt kokku lepitud investeeringutest

Türi linnavalitsus avaldas eile linna ja osaühingu Fragmentor vahel 1999. aastal sõlmitud põllumajandustehnikanäituse Agri korraldamise lepingu. Fragmentor võttis dokumendiga kohustuse korraldada kümne aasta jooksul Türil Agrisid ja investeerida kolme aastaga poolteist miljonit krooni.

Lepingu ümber puhkes skandaal, kui 2001. aasta kevadel ilmnes, et Fragmentor küll korraldas näitusi, ent investeeris näituseväljakusse lubatust vähem. Lepingu kohaselt pidi 2000. aasta alguses olema investeeritud 1,2 miljonit, Fragmentor paigutas linnastaadioni korrastamisse sellest summast neljandiku – 300 000 krooni. 2001. aasta lõpuks pidi Fragmentor näituseväljakusse paigutama veel 300 000 krooni, kolme aastaga kokku 1.6 miljonit krooni. Seda raha ettevõte Türi staadioni aga ei investeerinud.

Türi toonane linnapea Toomas Laimets tunnistas küll Fragmentori võlgnevust, kuid lepet ei avaldanud. Kui Kuma raadio nõudis täpset ülevaadet linna ja Fragmentori kohustustest, siis vastas linna toonane jurist Margus Pirksaar, et lepingu avalikustamine pole võimalik, sest dokumendis on punkt mitte avaldada kolmandatele isikutele selle konfidentsiaalseid üksikasju. Pirksaar väitis, et lepingu salastamist nõudis Fragmentor, kes oli tegematajätmistega selleks ajaks kokku hoidnud juba vähemalt miljon krooni.

Näituseväljakusse planeeritud miljon krooni jääbki Türi linnal saamata, kuna eile allkirjastasid Türi Tehnika- ja Maamajanduskool, osaühing Fragmentor ja Türi linn leppe, mille alusel kolib põllumajandusnäitus AGRI sel aastal Säreverre. Fragmentori juht Ülo Russak kinnitas, et Fragmentor hakkab Särevere näituseväljaku arendamiseks investeerima igal aastal sada tuhat krooni.

Läinud sügisel vahetus Türil linnapea, Toomas Laimetsa asemel asus ametisse Kaia Iva, kes pidas linna ja Fragmentori leppe avaldamist võimalikuks alles eile. Fragmentori tegematajätmised leiavad kinnitust ka paberil, kuid selgus ka, et 2001. aasta novembris oli linn sõlminud Fragmentoriga lisaleppe, milles kohustus investeerida kolme aastaga 1.5 miljonit krooni oli asendunud kohustusega investeerida igal aastal 100 000 krooni. Osapoolte kinnitusel 2002. aastal selline summa väljakusse ka paigutati.

Linnavolikogu esimees Eino Sepp selgitas Kuma uudistele, et kahepoolse lepingu tingimusena pidi linn võtma vastu näituseväljaku detailplaneeringu, mille alusel oleks Fragmentor saanud teha vajalikud investeeringud. Volikogu eelmine koosseis aga planeeringut ei kehtestanud ja seetõttu jäi linn ilma ligikaudu miljonist kroonist. Sepp ütles raadiole, et peamiselt olid planeeringu vastu staadioni läheduses elavad inimesed, kes ei soovinud, et näituseväljakule jääv laste suusamägi likvideeritaks.

Linna ja Fragmentori suhteid illustreerib ka tõsiasi, et Fragmentor patenteeris 2002. aasta sügisel Türi tunnussõna "Kevadpealinn". Alles selle aasta alguses leppis linn Fragmentoriga põhimõtteliselt kokku kevadpealinna märgi linnale tagasisaamises.

Helilooja Raivo Rajaste püüab Paidelt taas tunnuslause eest raha saada, linn ei tunnista Rajaste autorlust

Aastaid Türil elanud, praegu Tartus resideeruv helilooja ja luuletaja Raivo Rajaste küsib jätkuvalt Paide linnavalitsuselt raha kolme sõna "Paide - Eestimaa süda" kasutamise eest. Paide linn patentis tunnuslause "Paide - Eestimaa süda" aastal 2000, kuigi Rajaste kirjutas koos Enn Vaiguriga juba 1970. aastal sama pealkirjaga laulu.

Rajaste tahab Paide linnavalitsuselt kompensatsiooni, kuna väidab, et temalt pole laulu pealkirja kasutamiseks keegi luba küsinud. Eile telesaates “Pealtnägija” figureerinud summa 170 000 pole Rajaste viimane soov, linnapea Tõnis Kõiv kinnitab, et Rajaste lepiks viimastel andmetel ka 40 000 krooniga. Kőiv ütles Kuma uudistele, et kuna autorlus pole tõestatud, siis pole linn nõus Rajastele sentigi maksma. Seda vaatamata asjaolule, et vaidlus kahjustab linna mainet.

Eesti Autorite Ühing on vaidluses Rajaste poolele, kinnitades, et Rajaste on unikaalse sõnakombinatsiooni autor. Linna seisukoht on, et Rajaste on siiski vaid samasuguse pealkirjaga laulu viisi autor, linna seisukohta toetavad ka juristid.

Paide sai tunnuslause 1997. aastal korraldatud konkursil, mille vőitis pärnulanna Jane Padu. Linn registreeris tunnuslause "Paide - Eestimaa süda" kaubamärgina 2000. aasta 1. juunil, taotluse esitas linnavalitsus selleks 1998. aasta veebruaris. "Paide - Eestimaa süda" kehtib Paide kaubamärgina 2010. aasta 1. juunini. Paide linnavalitsus on registreerinud kaubamärgina ka sőnapaari "Eestimaa süda".

Tartu Ülikooli Türi Kolledžile ja Türi kaubamajale tehti pommiähvardus

Tartu Ülikooli Türi Kolledžile ja Türi kesklinna kaubamajale tehti neljapäeva ennelõunal pommiähvardused. Politsei kahtlustab ähvardamises alaealist tüdrukut.

Politsei pressiesindaja Jan Aasma teatel toimus esimene ähvardamine hommikul kell 9.25, kui helistaja teatas, et pomm asub Tartu Ülikooli Türi Kolledži hoones. Poolteist tundi hiljem ehk kell 11 teatas helistaja veel teisest pommist, mis pidi asuma Türi kesklinnas asuvas kaubamajas.

Politsei ja päästeteenistus evakueerisid mõlemast majast kõik inimesed, Koselt kutsuti kohale pommirühm ja majad otsiti läbi. Lõhkekeha majadest ei leitud.

"Politsei pidas pommiähvardustes kahtlusalusena kinni 14aastase Reelika. Täpsemaid üksikasju helistaja kohta ei saa uurimise huvides hetkel avaldada", lisas Aasma.

Türi Kolledži direktor Helle Raudsepp rääkis Kuma raadiole, et pommiähvarduse saamise hetkel oli majas kaks kursust ja personal ehk kokku ligikaudu 60 inimest. Raudseppa sõnul kulges evakueerimine rahulikult ja ilma paanikata, keegi viga ei saanud ja nüüdseks on õppetöö taastatud.

Türi Kaubamajast kinnitati raadiole, et kaupluse uksed on lahti ja äritegevus jätkub.

Türi linnastaadioni suusamägi jättis linna ilma miljonist kroonist

Türi linnavalitsus ja põllumajandusnäituse AGRI korraldaja osaühing Fragmentor avalikustasid lepingu, mille alusel pidi ettevõte investeerima linna näituseväljaku arendamisse poolteist miljonit krooni. Paraku jäi aga investeeringu suuruseks vaid pool miljonit.

Linnavolikogu esimees Eino Sepp selgitas Kuma uudistele, et kahepoolse lepingu tingimusena pidi linn võtma vastu näituseväljaku detailplaneeringu, mille alusel oleks Fragmentor saanud teha vajalikud investeeringud. Volikogu eelmine koosseis aga planeeringut ei kehtestanud ja seetõttu jäi linn ilma ligikaudu miljonist kroonist. "Põhjuseid, miks volikogu planeeringut ei kehtestanud oli mitmeid. Peamiselt olid planeeringu vastu staadioni läheduses elavad inimesed, kes ei soovinud, et näituseväljakule jääv laste suusamägi likvideeritaks", rääkis Sepp. "Kuna detailplaneeringut polnud ja kindel polnud ka AGRI jäämine Türile, siis ei olnud näituse korraldajal otstarbekas investeeringuid teha".

Volikoguesimehe sõnu kinnitab ka Fragmentori juht Ülo Russak, kelle sõnul oli ettevõte suuteline kokkulepitud summat tasuma. Russak lisas, et pooleteist miljonist kroonist investeeris Fragmnetor esialgu ligikaudu 400 000 krooni, millele lisandus sada tuhat krooni eelmise aasta AGRI eest.

Näituseväljakusse planeeritud miljon krooni jääbki Türi linnal saamata, kuna eile allkirjastasid Türi Tehnika- ja Maamajanduskool, osaühing Fragmentor ja Türi linn leppe, mille alusel kolib põllumajandusnäitus AGRI sel aastal Säreverre.

Ülo Russak lisas, et nimetatud raha jääb siiski Lõuna-Järvamaa piirkonda ehk siis hakkab Fragmentor Särevere näituseväljaku arendamiseks investeerima igal aastal sada tuhat krooni.

Väätsa ja Kaitseliidu Järva Maleva korvpallimeeskonnad noppisid Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlustelt võidupunkte

Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlustel peeti Väätsa spordisaalis eile õhtul kaks kohtumist. Esimeses mängus alistasid väätsakad koduseinte toel Mets&Puu võistkonna tulemusel 53:47 ning teises mängus oli Kaitseliidu Järva Malev parem Põltsamaa Epiim-st 83:73.

Neljapäeva õhtul kohtuvad Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlustel Paide Kutsekeskkooli saalis kell 19 Koeru ja Rapla L&J ning kell 20.30 Paide Kutsekool ja Kareda. Koigi spordisaalis on kell 19 vastamisi Kuma ja Puidukaubandus ning teises mängus kell 20.30 Koigi ja Mets&Puu.

Täpsem teave Kuma internetilehel.

Lehtse vallas isatallu inimjäänuseid mehe karistus määratakse veebruari lõpus

Järva maakohus lõpetas Lehtses taluõuele inimjäänuseid ladustanud Tiit Lilienbachi haldusõigusrikkumise arutamise ning langetab otsuse 27. veebruaril.

Lilienbach vedas mullu veebruaris Narva ja Rapla haiglast Lehtse valda Räsna külla isatallu inimese kehaosi, elundeid ning muid haiglate jäätmeid, mille kogumiseks ja ladustamiseks on nakkuse vältimiseks kehtestatud erinõuded.

Politsei leidis Lehtse vallas Lepiku talu maadelt suures koguses inimjäänuseid mullu 11. veebruaril. Talu õuel oli ligi paarsada kilekotti, millest enamikus olid haiglas kasutatud sidemed, linad, tampoonid ja süstlad, kuid mitmes kotis ka hulgaliselt inimeste organeid ja neli jäset.

Lepiku talu peremehe poeg Tiit Lilienbach oli juriidilisest isikust ettevõtjana sõlminud mitme haiglaga surnute vedamise lepingu, kuid oli asunud ka utiliseerima haigla jäätmeid, sealhulgas inimjäänuseid.

Keskkonnainspektsiooni suhtekorraldaja Ann Maripuu sõnul ei toonud Lilienbachi tegevus jäätmete ebaseaduslikul ladustamisel kaasa piirkonnas pinnase või põhjavee reostust.

11.2.03

Päinurmes arutatakse Eesti Internaatkoolide päevaprobleeme
Riina Vaarpuu
Kuma uudised

Teisipäeva ennelõunal kogunesid Päinurme Internaatkoolis Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroo kutsel Eesti erivajadustega õpilaste üldhariduskoolide direktorid, et arutada erikoolide igapäeva probleeme. Eestis on 28 kooli, kus õpivad kuulmis- või nägemispuudega lapsed, sealhulgas ka sanatoorsed koolid.

Nõupidamisel arutatakse riigiinternaatkoolide 2003.aasta eelarvete kujunemise põhimõtted, räägitakse ka töötasustamisest riigi üldhariduskoolides, pedagoogide kvalifikatsiooni nõuetest, atesteerimisest ja valikutest õpetajate täiendkoolituses. Samuti on kõne all õpetajakoolituse raamnõuded.

Haridus- ja teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroo juhataja asetäitja Ants Egloni rääkis Kuma raadiole, et erilise tähelepanu alla võetakse raamatupidamise ümberkorraldamine alates 2004.aastast. Samuti on nüüdsest pedagoogide tasustamise küsimuses igal koolijuhil rohkem vabadust. Lisaks pedagoogide koolitamisele tuleb Egloni sõnul senisest enam tähelepanu pöörata kasvatajate täiendkoolitusele erivajaduste õpilaste igapäevaelu lihtsustamiseks.

Politsei tabas Paides mehe, kelle taskust leiti ilmselt narkootikumi

Järva Prefektuuri pressiesindaja Jan Aasma sõnul pidasid politseinikud pühapäeva õhtul veidi enne kella kümmet Paides Pärnu tänaval kini sõiduautot Talbot Horizon, mille roolis oli 31aastane Marko. Autos viibisid veel 33aastane Roman ja 22aastane Kalev. Turvakontrolli käigus võeti Romanilt ära minigrip kilekott valge pulbrilise narkokahtlase ainega.

Aasma sõnul alustati aine leidmise fakti kohta kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis näeb narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

Leitud kahtlane aine saadeti ekspertiisi.

Järvamaal jättis eelmisel õppeaastal kooli pooleli üle kolmekümne õpilase

Kuigi viimastel aastatel on põhikoolist väljalangejate hulk vähenenud, katkestas eelmisel õppeaastal erinevatel põhjustel koolitee 737 õpilast, Järvamaal katkestas oma õpingud 33 noort.

Haridus- ja teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse talituse juhataja Tiina Kivirand rääkis Kuma uudistele, et Järvamaal katkestas möödunud aastal oma õpingud üldhariduskooli päevases õppes kümme tüdrukut ja 23 poissi. Kiviranna sõnul on peamised katkestamise põhjused vanuse ja tööle asumise tõttu koolist väljaarvamine, haigestumine ja veel mitmed põhjused, mille hulka mahuvad ka näiteks välismaale elama asumine ning raseduspuhukusele jäämine.

Kivirand lisas, et üldjoontes on koolikohustuse täitmine üle-eelmise aastaga võrreldes paranenud, kui 2000/2001 õppeaastal oli katkestajaid üle kaheksasaja siis eelmisel õppeaastal 737.

Teisipäeva õhtuks peaks kõigil valijatel olema käes valijakaardid, Järvamaal viiakse valijakaardid 30 000 valijale

Eesti Post on lõpetamas Riigikogu valimiste valijakaartide laialikannet, teisipäeva õhtuks peaks kõigil valimisõiguslikel inimestel valijakaart käes olema.

Paide Peapostkontori tootmisdirektor Signe Oja rääkis Kuma uudistele, et valijakaartide laialikanne edeneb hästi ja ilma suuremate probleemideta. Oja lisas, et üldiselt peaks õhtuks olema kõigil valijatel oma kaardid käes. Mõne päeva võib viibida vaid nende inimeste kaardisaamine, kes on vahepeal oma elukohta vahetanud ja pole uut elukohaaadressi registrisse kandnud. Täpset valijakaartide arvu ei osanud Oja hetkel veel öelda, kuid lisas samas, et Järvamaale saadeti ligikaudu 30 000 valijakaarti.

Kokku trükiti valijakaarte ligikaudu 850 000. Kui järgmiseks esmaspäevaks pole inimene siiski valijakaarti saanud või on sinna kantud andmetes vigu, tuleks pöörduda selgituse saamiseks valla-või linnavalitsuse poole.

Veskisilla Bowlinguvõistluse liidriks tõusis Inara Ratnik

Veskisilla Bowlingukeskuse igameheturniiri kuuenda etapi järel tõusis turniiri liidriks kaks viimast etappi võitnud Inara Ratnik.

Kuuenda etapi teise koha viskas Priit Toomjõe, kolmas oli Aimur Raudsepp, neljas Hannes Blehner, viies Enn Ekstein ja kuuendana lõpetas etapi Vallo Pleesi.

Kuue etapi kokkuvõttes on Inara Ratniku järel teisel kohal Vallo Pleesi, kolmas Priit Toomjõe, neljas Enn Ekstein, viies Kuuno Tiitus ja üldtabeli kuuendal kohal Aivar Vettik.

Veskisilla bowlinguvõistluse igameheturniiri seitsmes etapp peetakse tuleval esmaspäeval.

7.2.03

Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlustel on kõigile meeskondadel esimene voor mängitud, täiseduga juhivad neli meeskonda

Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlustel peeti eile õhtul neli mängu. Paide kutskooli saalis alistas Kuma võistkond kutsekooli esinduse 100:47 ning Koeru võitis väga pingelises ja tasavägises mängus vaid ühe punktiga Juuru Tehnopuitu tulemusel 80:79. Koigi spordisaalis võitis Rapla L&J Ambla Spordiklubi 117:95 ja Korvpalliklubi seitse oli üle võõrustaja Koigi meeskonnast 98:75.

Tänaseks on kõigil meeskondadel esimese vootu mängud peetud. Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlusi juhivad esiliigas võrdselt kuue võiduga seitsmest Viking Window ja Lada Eesti Pärnu esindus. Teises liigas on seitsmest mängust kuus võitu saanud ja juhtpositsioonile Kuma ning Väätsa meeskonnad.

Täna õhtul kohtuvad Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlustel Paide Ühisgümnaasiumis kell seitse Viking Window ja Epiim ning kell pool üheksa Kaitseliidu Järva Malev ja Lada Eesti. Aravete Spordisaalis on kell seitse vastamisi Ambla Spordiklubi ja Koeru ning teises mängus kell pool üheksa Puidukaubandus ja Mets&Puu.

Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistluste täpsemat teavet saab Kuma interneti koduleheküljelt aadressil www.kuma.ee

Paide lihatööstus otsib riigilt abi tootmismahtude muutmiseks

Põllumajandusminister Jaanus Marrandi külastas reedel Paides asuvat Balsinki lihatööstust, et arutada tootmismahtude suurendamisega seotud probleeme.

Balsinki tegevdirektor Valter Koltšin selgitas Kuma uudistele, et vabariigi valitsus võttis mõned ajad tagasi vastu seaduse, millega lihatööstused jaotati väikesteks ja suurteks. Väikestel tööstustel lubatakse vastavalt seadusele toota kuni 30 000 tonni kuus ja suured võivad toota lõpmatuseni. Tänaseks on aga olukord selline, kus Balsinki kuu keskmine tootmismaht on 50 000 tonni, mis ületab lubatud normi ja võib ettevõttele kaasa tuua suured trahvid. Koltšini sõnul pole aga ettevõttel võimalust tootmismahtu vähendada, kuna püsikulud on suured ja tootmise vähendamisel satud ettevõte pankroti ohtu. Samuti on ohus ka ligi kuuekümne inimese töökohad. Samas pole tootmine ka nii suur, et võiks tehase viia suurettevõtte nõuetele vastavaks.

Põllumajandusminister Jaanus Marrandi kinnitas Kuma uudistele, et probleem on tõsine ja seda mitte ainult Paides vaid ka mujal Eestis asuvates väikestes lihatööstustes. Marrandi sõnul peab valitsus probleemi lahendamiseks kindlasti midagi ette võtma, et vältida väikeste ettevõtete kadumist ja suurte tööstuste monopoli tekkimist.

Valter Koltšini arvates võiks lahendust tuua see, kui seadust muudetaks ja tootmismahud määrataks vastavalt tööstuse võimsusele. Näiteks võiks Balsinki tootmismaht olla kuni 100 000 tonni kuus ja selle mahu juures saaks ettevõte edukalt tegutseda.

Kas ja millal valitsus probleemi lahendamiseks midagi ette võtab ei osanud minister täna veel öelda.

Viljandimaalt pärit varas üritas öösel Türi lähistelt jalgsi koju põgeneda

Järvamaa politseinikud ajasid möödunud ööl neli ja pool tundi mööda metsi ja põlde taga Säreveres garaaži sisse murda üritanud Viljandi noormeest.

Järva Politseiprefektuuri pressiesindaja Jan Aasma rääkis Kuma uudistele, et politsei sai neljapäeva hilisõhtul veidi enne südaööd Säreverest teate, et garaažiühistu juures seisab võõras auto ja ühe garaaži uste kallal toimetavad kahtlased mehed. Paari minutiga sündmuskohale jõudnud politseipatrull tabas kolm noormeest, üks varastest jooksis aga politseid nähes minema. Aasma sõnul asusid kuus korravalvurit koos jälituskoeraga jooksu pannud noormeest taga ajama. Pärast Türi, Oisu ning Kabala valla maadel toimunud tagaajamist saadi noormees lõpuks Kabala küla lähistel hommikul kella poole viie ajal kätte.

Aasma lisas, et kurikaelad olid lahti murdnud garaaži ukse, kuid midagi varastada nad ei jõudnud.

Politsei pidas 48tunniks varguses kahtlusalustena kinni 22aastase Leinarti, 21aastase Indreku, 20aastase Aimari ja korravalvurite eest ära jooksnud 21aastase Mareki. Kõik neli noormeest on pärit Viljandimaalt. Juhtunu uurimiseks alustas politsei ka kriminaalmenetluse.

5.2.03

Järvamaa Vapimärgi saavad Piret Rammo ja Rein Valdru

Järvamaa Vapimärgi pälvivad sel aastal Laupa Põhikooli direktor Piret Rammo ja Järvamaa laskespordiklubi treener Rein Valdru.

Maavalitsuse personalijuht Laine Kukk selgitas Kuma uudistele, et Piret Rammo on palju aastaid koolidirektorina töötanud ja suur osa tema tööst on nii maakondliku kui ka vabariikliku tähtsusega. Rammo on aktiivne koolijuht, kes aastaid kuulunud Järvamaa koolijuhtide ühenduse juhatusse ja seda ka mitmel aastal juhtinud. Piret Rammo eestvedamisel ja juhtimisel asutati Järvamaa Mõisakoolide Ühingu, mille eeskujul on mõisakoolide ühinguid moodustatud üle Eesti. Piret Rammo kuulub ka kultuuriministeeriumi juures tegutseva mõisakoolide riikliku programmi juhtkomiteesse.

Rein Valdru on põline järvakas, kes oma sportlase karjääri alustas 1942aastal kergejõustiku ja suusatamisega. 1946aastal sai Valdrust kahekordne Eesti noorte meister suusatamises. 1958aastal moodustati Rein Valdru eestvedamisel laskurklubi ja neli aastat hiljem taastati August Liiviku memoriaalvõistlused. Treeneritööga alustas Valdru 1966aastal spordikoolis ja neli aastat hiljem avati spordikoolis eraldi laskespordiosakond, esimest korda tunnustati Valdru treeneritööd 1975aastal, kui Rein Valdru nimetati Eesti parimaks treeneriks. Valdru käe all treeninud noored on saavutanud nii Eesti kui ka maailma võistlustel väga häid tulemusi. Vapimärginõukogu hinnangul on Rein Valdru pühendanud kogu oma elu spordi propageerimisele nii Paide linnas kui ka Järvamaal.

Varasematel aastatel on Järvamaa Vapimärgi saanud Alar Ainumäe, Herbert Last, Jaan Eilart, Endel Lieberg, Kalju Lepik, Karl Kranich, Henn Sokk, Jaan Nõlve, Helve Ratnik, Urmas Sisask, Janne Vink, Peeter Kibe ja Jaak Mae.

Järvamaa Vapimärk antakse Piret Rammole ja Rein Valdrule üle 24.veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeval.

Järvamaa spordipreemia pälvisid Hans Lööper, Viktor Mets, Margus Silbaum ja Raido Rohi

Spordipreemia nõukogu otsustas anda Järvamaa spordi elutööpreemia kauaaegsele kehalise kasvatuse õpetajale Hans Lööperile.

Hans Lööper lõpetas 1955aastal Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna ja on olnud õpetaja Paides, Türil, Rakkes ja Jänedal.

Järvamaa spordi aastapreemia pälvisid jõutõstja Margus Silbaum, jalgpallitreener Viktor Mets ja kergejõustiklane Raido Rohi.

Ühtekokku esitati Järvamaa spordipreemiatele 11 kandidaati, spordipreemia auhinnafond on 25 000 krooni.

Türi linn saab kaubamärgi "Kevadpealinn" patendiõiguse

Türi linn saab kaubamärgi "Kevadpealinn" õigused, sellekohane otsus langetati linna ja osaühingu Fragmentor juhtide kohtumisel.

Linnapea Kaia Iva sõnul tunnistasid mõlemad osapooled kohtumise lõpus, et kaubamärk "Kevadpealinn" peaks siiski Türi linnale kuuluma ning nüüd uuritakse, millised on juriidilised võimalused kaubamärk linnale üle anda. Iva kinnitusel ei nõudnud Fragmentori juhid linnalt mingit raha ega hüvitist, kuid vajadusel tasub linn ettevõttele kaubamärgi registreerimiseks tehtud kulutused.

Aastaid Türil põllumajandusmessi Agri ja Lillelaata korraldav osaühing Fragmentor registreeris Kevadpealinna enda kaubamärgiks mullu sügisel.

Kaubamärk on tähis, mida isik kasutab või kavatseb kasutada majandus- ja äritegevuses oma kaupade ja teenuste eristamiseks teiste isikute samaliigilistest kaupadest ja teenustest.

Linnapea Kaia Iva lisas, et järgmiseks kolmapäevaks lepiti uus kokkusaamine, kus pannakse lõplikult paika Agri ja Lillelaada korraldamisega seonduv ning nädalapärast avalikustatakse kõigile huvilistele ka palju kõneainet andnud osaühingu Fragmentor ja Türi linnavalitsuse vaheline leping.

Paide Ühisgümnaasiumi kergejõustiku seeriavõistlusel selgitati parimaid poolesaja Järvamaa koolinoore hulgast

Paide Ühisgümnaasiumis algasid kergejõustiku seeriavõistlused, avaetapil kogunes eakaaslastega võistlema 40 koolinoort üle Järvamaa. Seeriavõistluse esimesel etapil võisteldi 30-ne, neljasaja ja kuuesaja meetri jooksudes ning kõrgushüppes.

Erinevatel aladel olid vanuseklasside parimad Tähti Salla, Liisa Limberg, Ann Hiiemaa, Taavi Suurkivi, Priit Soodla, Tanel Paabos, Madis Verro, Robert Pikajago, Asso Prii, Krislin Meister ja Mattis Torn.

Paide Ühisgümnaasiumi kergejõustiku seeriavõistluse järgmine etapp toimub märtsi algul ning siis on võistluskavas tõkkejooks, paigalt kolmikhüpe, topispallivise ja erinevad jooksudistantsid.

4.2.03

Mälumänguturniiri Eesti Maakilb finaali pääses Järvamaalt kaks võistkonda

Nädalavahetusel peeti Tihemetsas ja Väike-Maarjas mälumänguturniiri Eesti Maakilb neljas ja otsustav finalistid järjestanud voor. Neljandas voorus jäid Albu ja Lehtse võistkonnad koos Mäetagusega jagama 4.-6. kohta. Türi esindus sai neljandas voorus 9. koha. Finalistide selgitamisel läks arvesse neljast voorust kolm paremat ja veerandsaja finalisti hulka jõudsid Järvamaalt Türi ja Albu võistkonnad.

Türi võistkonnas mängivad Veiko Valang, Alar Särgava, Anne ja Mait Kivine. Albu valla esinduses teevad kaasa Mart Vellama, Ain Kütt, Rein Arjukese ja Jaan Õunpuu. Eelmisel aastal sai Albu 10. ja Türi 17. koha.

Märtsis Säreveres toimuvale mälumänguturniiri Eesti Maakilb finaalvõistlusele läheb veerandsada võistkonda, kokku osales turniiril üle 60-ne mälumängu neliku.

Veskisilla bowlinguturniiril jäädi saalirekordist vaid punktikaugusele

Veskisilla Bowlingukeskuses jäi igameheturniiri liider Vallo Pleesi saalirekordist vaid punkti kaugusele. Pleesi viskas esmaspäeva õhtul võistluse avavoorus kolmesajast võimalikust 252 punkti, saalirekord on aga 253 punkti.

Etapivõidu võttis Inara Ratnik, teine oli Hannes Blehner, kolmas Vallo Pleesi, neljas Kuuno Tiitus, viienda koha sai Priit Toomjõe ja kuuenda koha Enn Ekstein.

Viie etapi kokkuvõttes juhib turniiri Vallo Pleesi, teisel kohal on Inara Ratnik, kolmandal kohal Aivar Vettik, neljas Kuuno Tiitus, viies Priit Toomjõe ja üldtabeli kuuendal kohal on Enn Ekstein.

Veskisilla bowlingukeskuse igameheturniiri järgmine etapp toimub tuleval esmaspäeval.

Lehtse lasteaed pälvis maavalitsuse inspektorite heakskiidu

Järva maavalitsuse haridusosakonna spetsialistid kohtusid teisipäeval Lehtse vallavanema ja Lehtse lasteaia juhatajaga, et teha kokkuvõtteid lasteaias läbiviidud riiklikust järelevalvest.

Maavalitsuse haridusosakonna spetsialist Janne Vink rääkis Kuma uudistele, et Lehtse lasteaias tehtav töö on hea ja kasvatajad teevad oma tööd väga hästi. Vinki sõnul on Lehtse lasteaed üks väheseid, kus laste arv on suurenenud, kokku on Lehtse lasteaias hoolealuseid 22. Varasemaga võrreldes on oluliselt parandatud laste kasvatamise ja õpetamise tingimusi, kui algul tehti lasteaed kolmetoalisesse korterisse, siis nüüdseks on kaks korterit juurde saadud ja kokku moodustavad lasteaia ruumid kolme korterit. Samuti on korda tehtud lasteaia õueala, kuhu on ka vajalikud mänguatraktsioonid paigaldatud. Maavalitsus tunnustas ka Lehtse Lasteaia sisukat ja otstarbekat juhtimist ning väikese, vaid viieliikmelise kollektiivi meeskonnatööd.

Janne Vink lisas, et tänu tublile kokale on Lehtse lasteaia köök tervisekaitseametilt saanud ka vajaliku tunnustuse.

Järva-Jaanis plaanitakse renoveerida reoveepuhasti

Järva-Jaani vallamajas oli teisipäeval koos töörühm, kes planeerib vallakeskuse kanalisatsioonisüsteemide arendamise projekti jätkamist.

Vallavanem Olev Peetris rääkis Kuma uudistele, et mullu alguse saanud kanalisatsiooniprojektiga plaanitakse sel aastal jätkata ning tänavune eesmärk renoveerida piimatööstuse Epiim reoveepuhasti. Peetrise sõnul sai vald mullu Keskkonnainvesteeringute Keskuselt projektile toetust neli ja pool miljonit krooni ning sel aastal eraldas KIK reoveepuhasti uuendamiseks veidi üle kuue miljoni krooni. Samuti eraldavad projekti õnnestumiseks raha nii vald kui ka Epiim.

Peetris lisas, et kui kõik riigihankekonkursid plaanipäraselt kulgevad alustatakse ehitustöid juba maikuus.

Paidest päris sõjamees hakkab juhtima Eesti Kaitseväe operatiivstaapi

Viimased neli aastat Eesti sõjalise esindajana NATO juures teeninud kolonel Vello Loemaa hakkab alates kevadest juhtima kaitseväe operatiivtööd. Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts määras oma käskkirjaga Loemaa alates 1. märtsist operatiivstaabi operatiivülemaks.

1951. aastal Paides sündinud Loemaa on lõpetanud kõrgema sõjaväelendurite kooli Jeiskis, õhujõudude akadeemia Moninos ja läbinud täienduskursused NATO kaitsekolledžis Roomas. Loemaa alustas sõjalist karjääri 1973. aastal Nõukogude armees lendurina ja tõusis ametiredelil diviisikomandöri asetäitjaks. Taasiseseisvunud Eesti kaitseväes on Loemaa olnud kaitsejõudude peastaabi osakonna ülem, õhuväe ülem, kaitsejõudude peastaabi ülema kohusetäitja, kaitseväe juhataja kohusetäitja ja alates 1998. aastast teenis ta Eesti sõjalise esindajana NATO juures.

Paide vald on ühe külaseltsingu võrra rikkam

Paide vald on ühe külaseltsingu võrra rikkam, esmaspäeval otsustasid oma seltsingu moodustada ka Mäeküla elanikud.

Vallavanem Piret Sappi sõnul on rõõm tõdeda, et külarahvas on aktiivseks muutunud ja seltsinguid moodustatakse aina juurde. Sappi selgitusel liigub seltsingute moodustamise kampaania ühest külast teise ja kui möödunud reedel asutati külaseltsing Nurmsi külas siis nüüd ka Mäekülas.

Külaseltsingu eesmärk on aktiivsemalt osaleda valla isetegevusüritustel ja teistes ülevallalistes ettevõtmistes. Samuti avanevad seltsinguga paremad võimalused oma ideede rahastamiseks toetust saada.

3.2.03

Oisus baarikülastajaid kurikatega peksnud noormehed kohtu all

Järva maakohtus algab kohtunik Heino-Vello Pihlaku eesistumisel teisipäeval kohtuprotsess viie noormehe üle, kes 2001. aasta märtsis peksid Oisu vallakeskuses asuvas paaris kohvikukülalisi ja ähvardasid relvamaketiga. Mitmest rahvusest ja peamiselt alaealised kurjategijad ei andud kurikatega pekstes armu ka rasedale naisele.

Esialgu viieks päevaks kavandatud kohtuprotsessil on süüpingis Priit Vene, Mikk Jõesaar, Esko Kuldvee, Radžu Stronfel ja Artjom Tsõganov.

Politsei süüdistab noormehi erinevate paragraafide alusel kuritahtlikus huligaansuses, avalikus varguses ja huligaansuses, mille kordasaatmisel kasutati ka relva. Kohtus süüdimõistmisel ähvardab noormehi ühe kuni seitsme aastane vanglakaristus.

Süüdistuse kohaselt peksid Türi ja Paide elanikest koosnev noormeestekamp 2001. aasta 9. märtsi õhtul Oisu Rahvamajas baarikülastajaid. Peksmise käigus löödi kurikaga selga rasedale naisele ja mitmele noormehele pähe. Samuti ähvardas üks Paide noormees relvamaketiga baaridaami ja külastajaid. Kaks peksa saanud noormest said raskemaid kehavigastusi, kergemate vigastustega pääsesid rase naine ning veel kaks noormeest.

Järva politsei tabas koostöös Oisu valla elanikega viis kurjategijat kahe tunni jooksul pärast juhtunut ja kinni võetud peksjad viidi arestimajja. Kurikakangelased olid 15-21aastased. Kinnipeetud kahtlusalustest oli mitu varem kohtu poolt karistatud.

Kohalik konstaabel Alo Allemann on Kuma Raadiole tüli põhjusena toonud noormeeste ütlused, et keegi Türi noormees olevat kunagi saanud ühelt Oisu noormehelt peksa. “Noormehed otsustasid kätte maksta. Kättemaksuhimus noormehed ei valinud kohta, aega ega ka inimesi ja nii said kannatada kõik, kes ette jäid, ka süütud inimesed, kes noormeeste omavaheliste arveteõiendamistega seotud polnud,” selgitas Allemann. "Tegu oli ettekavatsetud teoga, sest Türilt Oisu sõites võeti kaasa kurikad ja püstoli mulaaž."

Järvamaal on politseile õigusrikkumistega vahele jäänud pea 150 alaealist

Järvamaal on politsei huviorbiidis ligi 150 alaealist, kes õigusrikkumistega vahele jäänud. Maavanema kohusetäitja Tähve Milt, Omavalituste liidu esimees Jaago Kuriks ja Järva Politseiprefekt Erki Nelis arutavad esmaspäevasel kohtumisel noorte kuritegevusega seonduvat ja kuritegevuse ennetamist.

Erki Nelis selgitas Kuma uudistele, et tänasel kohtumisel on tema huvi eelkõige rääkida omavalitsuste kaasamisest kuritegevust ennetavale tööle. Nelise sõnul on vaja ühiselt tegutseda, et hoida noori eemale kuritegevusest ja selleks on vaja luua noortele paremad võimalused vaba aja sisustamiseks, samuti tuleb kuritegevuse ennetamiseks rääkida maakonna alkoholipoliitikast ja naabrivalve piirkondade loomisest. Kohtumisel tuleb juttu ka kohalikus omavalitsuses politsei huviorbiidis olevate lastega ning nende vanematega tegelemine.

Noorsoopolitsei Malle Hermanson rääkis Kuma uudistele, et politsei huviorbiidis on 149 alaealist, kes õiguserikkumisega vahele jäänud. Peamiselt on noored politseile vahele jäänud alkoholi- ja tubakapruukimisega kuid palju on ka teisi rikkumisi, näiteks vargusi, huligaansusi ning vägivallatsemist. Alkoholi tarvitamisega jäi eelmisel aastal vahele 59 alaealist ja kohtulikult on karistatud 40 alaealist.

Viimane alkoholijuhtum oli möödunud nädalavahetusel, kui politsei pidi korrale kutsuma kahte alaealist purjus neidu, kes Paides ühe maja trepikojas kaaskodanikele tüli tegid. Üks kinnivõetud purjus tüdrukutest oli 17-ne ja teine vaid 14aastane.

Albus peetud kolmandal Jaak Mae suusatamise pargivõistlusel osales poolsada suusatajat mullusest rohkem

Albus peeti laupäeval kolmas suusatamise pargivõistlus Jaak Mae auhindadele ja Eesti karikasarja neljas etapp, starti läks kokku 130 suusatajat.

Võistluse üks peakorraldaja vallavanem Kalju Kertsmik ütles Kuma uudistele, et võistlusega võib igati rahule jääda, kuna startijaid oli mullusega võrreldes poolsada inimest rohkem, kusjuures osa eelnevalt registreerunuid jäi külma ilma tõttu ka tulemata. 130-st suusatajast 90 võistles noorte vanuseklassides, mis Kertsmiku sõnul tähendab, et suusavõistlus täidab oma eesmärki. Kolm aastat tagasi alustatud suusavõistluse eesmärk ongi populariseerida noorte hulgas suusatamist.

Erinevates vanuseklassides saavutasid esikoha Raido Õunapuu, Martin Malva, Ats Pärnaste, Hanno Priks, Elisabeth Juudas, Kärt Kelgo, Tea Pärnik, Lilian Estorn ja Ingrit Kala.

Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlustel on kaks meeskonda veel võiduta

Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlustel peeti reede õhtul Paide Ühisgümnaasiumis ja Väätsa spordisaalis neli kohtumist. Paides alistas Viking Window meeskond Koeru esinduse tulemusel 90:71 ja Kareda korvpallurid võitsid Mets&Puu meeskonna 105:58. Väätsal oli kodumeeskond üle Korvpalliklubi 7 noortest mängijatest 83:67 ja teises mängus võitis Ambla Spordiklubi Kaitseliidu Järva Maleva esinduse 107:67.

Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistlustel on tänaseks peetud kuus mängudevooru ja esiliigas juhivad viie võiduga Viking Window, Ambla Spordiklubi ja Lada Eesti Pärnu esindus, neljandal kohal on nelja võiduga Rapla L&J, viiendal kohal on kolme võiduga Kaitseliidu Järva Malev, kuuendal kohal kahe võiduga Koeru ning võiduarve on seni avamata Juuru Tehnopuidul ja Põltsamaa Epiimal. Viimased kohtuvad esimese vooru viimases mängus tuleval kolmapäeval ja vähemalt üks neist saab turniiritabelisse võidu kirja.

Meistrivõistluste teises liigas on viie võiduga turniiri juhtimas Kuma ja Väätsa meeskonnad, neli võitu on Puidukaubandusel ja Karedal, kuid Puidukaubandusel üks mäng vähem peetud, viiendal kohal on kolme võiduga Kutsekeskkooli võistkond, 6.-8. kohta jagavad ühe võiduga Korvpalliklubi 7, Koigi ning Mets&Puu.

Tele 2 Järva Korvpallimeistrivõistluste järgmised kohtumised peetakse homme õhtul Kutsekooli ja Koigi spordisaalides. Paides on esimeses mängus vastamisi kutsekooli ja Väätsa esindused ning teises mängus kohtuvad Viking Window ja Kaitseliidu Järva Malev. Koigi spordisaalis võtavad võõrustajad esimeses mängus vastu Korvpalliklubi seitsme ning teises mängus kohtuvad Puidukaubandus ja Kuma.

Järvamaa suusatamise meistrivõistlused võitis Urmas Utar

Aravetel Kangurmäel peeti pühapäeval Järvamaa meistrivõistlused suusatamises, kus võisteldi kolmes erinevas võistlusklassis ja sõideti vabatehnikas. Kokku osales suusavõistlusel 62 võistlejat.

Meeste 15. kilomeetri sõidu võitis ja meistritiitli sai Urmas Utar Türilt, teine oli Lauri Siilak Albust ja kolmas Toomas Tammer Lehtse vallast. Mehed juuniorid klassis kümne kilomeetri sõidu võitis Timo Lomp Ambla Spordiklubist/Albu vallast, teine oli Sven Selge Ambla Spordiklubist ja kolmas Raiko Kaasiku samuti Ambla Spordiklubist. Naiste viie kilomeetri distantsi võitis Tiina Idavain Järva-Jaanist, teine oli Liisa Kvell Ambla Spordiklubist/Albu vallast ja kolmas Annika Orula Albu vallast.

Järgmine suusavõistlus toimub 23. veebruaril Aravetel, kolmiksarja avaetapil.

Paide saab kohalikul küttel töötavad katlad

Paide võib sel aastal saada kauaoodatud ja palju räägitud kohalikul küttel töötavad keskküttekatlad.

Paide soojatootja osaühingu Pogi juht Rein Rebase sõnul on põhimõtteline otsus katelde tarneks tehtud, kuid allkirjastamata on veel kahe riigi ehk siis Eesti ja Soome vaheline koostööleping projekti rahastamiseks. Rebase sõnul maksab kogu projekt ligi 30 miljonit krooni, sellest osa plaanib Pogi katta laenurahast ja osa soovitakse saada riigitoel.

Katelde vahetuse eesmärk on tagada senisest stabiilsem ja kindlasti ka odavam soojahind, kuna vedelkütte hinnad maailmaturul pidevalt kõiguvad ja seda eriti kallinemise suunas. Kohaliku küttega katlas saab aga kasutada näiteks puitlaastu, saepuru ja vajadusel ka kütteturvast.

Millal valitsused rahastamise lepingu allkirjastavad ja millal uued katlad Paidesse jõuavad ei osanud Rein Rebas täna veel täpselt öelda.