Kuma uudiste ajaveeb

26.9.02

Paide alustab tööd ordulinnuse osaliseks taastamiseks


Paide linnavolikogu otsustas tänasel istungil teha linnavalitsusele ülesandeks luua visioon Paide ordulinnuse osaliseks taastamiseks. Eelnõu algataja, volikogu liikme Andres Taimla seletuse kohaselt on eesmärk selgitada kas hoone rajamine on üldse võimalik. Taimla hinnangul võib Paide Vallimäele kolmekordse hoone taastamine minna maksma kuni 50 miljonit krooni. Linn loodab projekti algatades toetusele Euroopa Liidu toetusprogrammidest. Hoone taasrajamise eesmärk on Taimla sõnul luua turistidele atraktiivne külastusobjekt, kus on muuseum, hotell ja konverentsikeskus.


Paide 21- liikmeline volikogu otsustas 14 -e poolthäälega visiooni loomist alustada, vaatamata sellele, et nii linnavalitsus, kui ka volikogu kultuurikomisjon soovitasid Reformierakonna fraktsiooni algatatud arutelu katkestada, kuna seda ei toeta esialgsete andmete kohaselt muinsuskaitse, kuna hoone taastamine pole kooskõlas Vallimäe detailplaneeringuga, projekt on linna jaoks liiga kallis ning puuduvad andmed selle kohta, milline oli ajalooline konvendihoone.


Oisu vallavolikogu kinnitas tänavuse esimese lisaeelarve, kokku 4,8 miljonit krooni


Vallavanem Toomas Marrandi sõnul on tulupoolelt suurim summa ehk 2,4 miljonit krooni saadud Keskkonnainvesteeringutekeskuselt Oisu reoveepuhasti ehitamiseks. Üksikisiku tulumaksu on laekunud rohkem pea pool miljonit krooni ja aasta lõpuks prognoosib vald veel 200 000 krooni tulumaksu lisa. Riigi esimesest lisaeelarvest saadi 351 000 ja teisest 300 000 krooni. Lisaks on tulupoolel veel väiksemaid sissetulekuid.


Vallavanema sõnul on enamus lisaeelarve rahast juba ka ära kulutatud ehk siis on valmis saanud reoveepuhasti, samuti kooli uus söökla, remonti tehti ka volikogu istungisaalis, kus praegune volikogu täna oma viimase istungi peab.


Retla Koolile kulutas vald Marrandi sõnul 1,4 miljonit krooni, millest pisut üle miljoni kulus ehituseks ja riigi lisaeelarvest eile eraldatud 300 000 krooni kulub koolisöökla köögiinventari ostmiseks.


Raudteeamet tühistas Edelaraudtee Infrastruktuuri ohutustunnistuse, ettevõtte kinnitusel pole reisijatel põhjust muretseda ja novembriks saab probleem lahendatud


Raudteeameti peadirektor Oleg Epner tühistas täna oma käskkirjaga Edelaraudtee Infrastruktuuri aktsiaseltsi ohutustunnistuse, mis on aluseks raudteeinfrastruktuuri majandamise tegevusloale.


Raudteeamet tegi Edelaraudteele käesoleva aasta kevadel tehtud ettekirjutuste osas korduskontrolli ning 18. septembril koostatud protokollile vastavalt ei ole kõik ettekirjutustes toodud puudused likvideeritud. Raudteeamet kavatseb teha veel ühe ettekirjutuse, mis kohustab Edelaraudtee Infrastruktuuril likvideerima ohutustunnistuse ära võtmise aluseks olnud puudused 29. novembriks.


Edelaraudtee Infrastruktuuri aktsiaseltsi juhataja Jaan Ratnik selgitas Kuma raadiole, et puudused on peamiselt jaamade pööranguvigades ehk siis seisneb probleem selles, et pöörmeprussid on vanad ja vajavad uuendamist. Ratniku sõnul on raudtee-ehitamisest alates jäänud vajaka jooksvast korrushoiust ja remondist ning pikkade aastate jooksul tegemata jäänud tööd on nüüdseks kuhjunud suureks probleemiks. Edelaraudtee on seni pööranud rohkem tähelepanu jaamade vahelise raudtee parandamiseks, kuna nendes piirkondades on rongide kiirused suured. Pöörmekohtade probleemist oli ettevõte teadlik juba enne Raudteeameti ettekirjutust ning õnnetuste vältimiseks vähendati rongide kiirust.


Ratnik lisas, et reisijatel ega kaubavedajatel pole muretsemiseks põhjust, Edelaraudtee korrastab pöörangud ja täidab seega nõuded ettenähtud tähtajaks, novembri lõpuks.


Eestis on ühe pensionäri kohta poolteist töötajat, lähiajal ennustavad teadlased suhet üks ühele


Pensionispetsialistid tegid sel nädalal ettepaneku tõsta Eestis pensionile pääsemise iga 65-e eluaastani. Esialgu on plaan võrdsustada meeste ja naiste pensionipiir 63-e eluaastani ja hiljem tõsta see 65-ni.


Paidelastega kohtunud rahvastikuminister Eldar Efendijev selgitas, et tänase seisuga on Eestis ühe pensionäri kohta poolteist töötajat, kui senine rahvastiku vananemise tendents jätkub võib lähiajal minna suhe üks ühele. Ministri sõnul ei toeta rahvastikuminister ega sotsiaalminister vanusepiiri tõstmist vaid pigem selle säilitamist.


Efendijevi sõnul on tegu ainult teadlaste väitega ja poliitilist seisukohta pole veel vastu võetud. Ministri hinnangul on tegu väga keerulise probleemiga, kuna ühest küljest oleks vaja Eestis rohkem töölisi, samas ei leia vanemad inimesed endale tööd ja tööpuudus on ka noorte seas suur.


Lahendust olukorrale ministri sõnul veel pole ja selle nimel tuleb palju vaeva näha, et valede otsustega olukorda veelgi halvemaks ei muudetaks.


Paide saab kolmanda lisaeelarve sel aastal


Volikogu täiendab eelarvet 300 000 krooniga, mis tuleb enamlaekunud üksikisiku tulumaksust. Raha plaanitakse kasutada linnapoolse osalusena Paide Tervisekeskuse korrastamisel. Eile vastu võetud riigi lisaeelarves on keskusele ette nähtud 700 000 krooni. Eelnõu järgi rajatakse miljoni krooni keskusesse lastebassein, raha kulutatakse ka jõusaalile ja liutoru soetamiseks. Linnavalitsus soovitab volikogul 300 000 krooni paigutada siiski linna võimlasse.


Paide esimene lisaeelarve võeti vastu mai lõpus, teine augustis. Eelarve maht on kasvanud esialgselt 81-lt miljonilt enam kui 84 –le miljonile kroonile.


Türil on täna ultraviolettkiirguse uurijate konverents


Keskkonnaministeerium, Tartu Ülikool, Tartu Observatoorium ja Ultraviolettkiirguse, Osooni ja Aerosoolide Uurimise Koordineerimise Eesti Nõukogu korraldavad täna Ülikooli Türi kolled˛i aulas keskkonnakaitsealase nõupidamise "ATMOSFÄÄR. INIMENE. ULTRAVIOLETTKIIRGUS."


Juttu tuleb muu hulgas päikesekiirguse mõõtmisest Tõraveres, osoonikihi kaitsmisest Eestis, ultraviolettkiirguse, aerosooli ja ilmastiku seostest, ultraviolettkiirguse mõjust päevitajate immuunsüsteemile ning Kuu ja päikese külgetõmbe mõjust õhustiku liikumisele.

25.9.02

Elektroonilise noolemänguturniiri Bud Cup esimene etapivõit läks Tallinnasse


Järvamaa elektroonilise noolemänguturniiri Bud Cup neljanda hooaja esimesele etapile kogunes teisipäeva õhtul Paide restorani kokku 24 võistlejat, neist neli naist.


Esikoha võttis tallinlane Marko Karilaid, teise koha paidelane Nikolai Harin ja kolmas oli türilane Alo Allemann. Neljanda koha võttis Suure-Jaani võistleja Meelis Aule, viies Helsingi võistleja Raimond Antipov ja kuuenda koha türilane Raivo Dede. Parim naisvõistleja Ly Menov jagas üldarvestuses 9-12 kohta. Noolemänguturniiri Bud Cup punktisüsteemi on tänavu veidi muudetud ja punkte jagub esimesele 16-le mängijale. Kokku peetakse 13 etappi igal teisipäeval vaheldumisi Paide Restoranis ja Türil Gösseri Pubis.


Noolemängu järgmine etapp peetakse tuleval teisipäeval Türil Gösseri Pubis. Järgmise nädala neljapäeval toimub Paide restoranis aga võistkondlik noolemänguturniir.


Türi Linnamuuseumis saab tänasest tutvuda legendaarse raadiohääle ja helilooja Pilvi Üllaste elulooga. Näitusega tähistab muuseum Pilvi Üllaste 85. sünnipäeva


Muuseumi konsultant Edith Ruisu rääkis Kumale, et näitusel on Üllaste eluloolised andmed, näiteid tema tööst - seitse maali, raamatud ja fotosid nii perekonnast kui ka tööst Türi keskkoolis ja ringhäälingus. Samuti kaks originaal käsikirja ühest raadiosaate lavastusest ja ühest Türi Keskkoolis lavastatud pantomiimietendusest.


Pilvi Üllaste sündis 18.septembril 1917.aaastal Tallinnas Ustus Tõnissoni(Toomendi) ainsa lapsena. 1935.aastal asus Üllaste esimesele töökohale etenduste muusikalise kujundajana Eesti Draamateatris. Enne sõda töötas Üllaste Riigi Ringhäälingus mudilaste- ja lastetundide korraldajana ja oli armastatud raadiotädi Pilvi. 1945.a. asus ta elama Türile ja õpetajaks Türi keskkooli. Alates 1948.aastast elab Pilvi Üllaste Väätsal.


Ruisu lisas, et näitusega saab küll tänasest tutvuda, kuid pidulik avamine toimub koos näituse "Türi juubelid" avamisega oktoobri alguses.


Albu vald valis hariduspreemia laureaadi


Albu vallavalitsus koostöös volikogu hariduskomisjoniga valis nelja kandidaadi seast tänavuse hariduspreemia laureaadi.


Albu valla "Hea Õpetaja" tiitli pälvis Ahula Algkooli juhataja Maarika Tampik.


Vallavanem Kalju Kertsmik selgitas Kumale, et kõik esitatud neli kandidaati on väga tublid inimesed, kuid Tampiku kasuks rääkis eelkõige pikaajaline ja edukas haridustöö. Maarika Tampik on haridusvaldkonnas töötanud 25 aastat, sellest viimased kümme Ahula Algkooli juhina.


Albu valla hariduspreemia antakse välja teist korda, mullu sai "Hea Õpetaja" tiitli Ahula lasteaia juhataja Kilti Vaarma. "Hea Õpetaja" tunnistus koos valla meenega antakse Maarika Tampikule üle neljandal oktoobril.


Talunik üritas põllumajandusettevõttelt väetist varastada


OÜ Aravete Agro tegevdirektor Leonid Linkov rääkis Kuma raadiole, et Käravete väetiselaos hakkas kesköö paiku tööle valvesignalisatsioon, mispeale läksid rohumaade agronoon Arvi Pent ja tema abikaasa, Aravete osakonnajuhataja Vaike Pent asja kontrollima.


Arvi ja Vaike Pent avastasid väetiselaos sissemurdmise ja lao lähedal pidasid nad kinni traktori MTZ koos kaheteljelise haagisega, millele oli laetud 12 viiesajakilost mineraalväetise kotti. Vargaks osutus kohalik 30aastane talunik, kes anti üle politseile.


Järva Prefektuuri pressiesindaja Jan Aasma rääkis Kumale, et mees on oma süüd tunnistanud ja viibib hetkel kahtlusalusena vahi all. Uus karistusseadustik näeb Aasma sõnul kõnealuse teo eest süüdimõistmisel ette kuni viieaastase vangistuse


Leonid Linkov lisas, et Aravete Agro paigaldas mõned aastad tagasi suure varguselaine tõttu valvesignalisatsiooni enamusele oma hoonetele. Linken avaldas lootust, et kohus määrab kurjategijale õiglase karistuse, mis oles õpetuseks ja hoiatuseks kõigile teistele, kes sarnaseid kuritegusid kavandavad.


Saastunud toorpiima leiti Järvamaalt


Postimees kirjutab, et kolmele Eestist pärit piimapulbripartiile Euroopas saatuslikuks saanud klooramfenikooli ehk levomütsetiini sisaldasid kolme Järvamaa tootja toorpiima proovid, mida nüüd Euroopas täiendavalt uurima hakatakse. Veterinaar- ja toiduameti toiduhügieeni osakonna juhataja Raimond Strastini sõnul kuulusid kõik piimatootjad, kelle toorpiim keelatud ainet sisaldas, E-Piima piimaringi. Praeguse seisuga peaks saastunud piimatoodete müügi kahtlusest prii olema Põlva Piim, kelle pulbripartiist samuti klooramfenikooli leiti.


Probleemid klooramfenikooli sisaldusega tekkisid augusti lõpus, kui Saksamaal tehtud proovides leiti E-Piima ja Põlva Piima pulbrist nii Eestis kui Euroopa Liidus keelatud ainet. Seepeale asusid Eesti riigiametnikud aktiivselt otsima saaste tekkeallikat. Strastini sõnul on eile selgunud tulemuste näol tegemist esmatasandi testidega, mida kontrollitakse üle Saksamaa laboris. Enne sealsete analüüside tulemuste teadasaamist ei soostunud ta avaldama ka kolme piimatootja nimesid ega isegi seda, kas tegemist on suurte või väiketootjatega.


Analüüside tegemine läheb riigile maksma 200 eurot ühe proovi kohta ehk kokku ligi 9400 krooni. Vastuste teadasaamine võib aga aega võtta kuni poolteist kuud. Mida klooramfenikooli positiivse proovi andnud piimatootjatega tehakse, ei julgenud Strastin öelda. Tõenäoliselt peatatakse tänasest mõneks ajaks nende piima vastuvõtmine.


Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel on varem Postimehele öelnud, et kui keelatud aine on sattud toorpiima ravimitega, siis selle eest trahvitakse tootjaid ning nad ei tohi vähemalt kuu aega oma piima müüa. Nii karmi käitumise põhjuseks on 2001. aastast kehtiv seadus, mis keelab nimetatud ainet sisaldavate ravimite tarvitamise
põllumajandusloomadel.


Raimond Strastini sõnul kontrollitakse lähipäevil nii söödalisandeid kui ka ravimeid, mida nimetatud tootjad kasutanud on, sest just need on võimalikud allikad, kust keelatud aine toorpiima sattus. «Tegelikult saab see määravaks edasiste sanktsioonide kehtestamisel, sest on ka võimalus, et nimetatud aine on sattunud lehma organismi omaniku teadmata,» lausus ta.


E-Piima juhi Jaanus Murakase sõnul ei olnud tema veel eile pärastlõunaks teadlik, milliste tootjate toorpiimast keelatud ainet leiti, mistõttu ei osanud ta ka öelda, kuidas tööstus sellele reageerib. «Esimene reaktsioon on loomulikult, et lõpetame selle tootjaga koostöö, kuid tuleb vaadata, kas see ka võimalik on,» rääkis ta. Eile otsustas klooramfenikooli puudutava märgukirja põllumajandusministeeriumile saata ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) piimatoimkond. Selles nõutakse riigilt vajaliku aparatuuri soetamist, et põllumajandussaadustes oleks võimalik kontrollida ka klooramfenikooli sisaldust. «Praegune süsteem, kus kuus saadetakse kaks proovi Soome kontrolliks ning selle põhjal kirjutatakse kogu ülejäänud toodangule sertifikaat välja, ei ole ju ometi küllaldane,» ütles EPKK juhatuse esinaine Ester Tuiksoo.


Piimatootjate hinnangul ei vasta tõele ka riigiametnike väidetud mitme miljoni kroonine vastava aparatuuri soetushind, mis tegelikult peaks küündima mõnesaja tuhande kroonini. Samasugune aparatuur on Eestis kasutusel keemiatööstuses. Tuiksoo kinnitusel on kohalike tootjate ekspordi säilimine ka riigi asi ning näiteks Euroopas kontrollib selliseid asju alati riik. «Riik on antud juhul neutraalne osapool, kes ei tohiks millestki sõltuda,» lisas ta. Jaanus Murakase sõnul vajaks lisaks saasteallika kindlakstegemisele ja kontrolli tõhustamisele kindlaks määramist seegi, kes katab juhtumiga seotud kahjud. Need küünivad aga juba praegu miljonitesse kroonidesse.
«Kahe pulbripartii hävitamisel saame kahju üle miljoni krooni. Sellele lisanduvad aga põhjaliku kontrolliga kaasnevad kulud, mis tuleb samuti meil kanda,» tõi ta näiteid.


Klooramfenikooli ehk levomütsetiini on Eestis lubatud kasutada ainult lemmikloomade tohterdamiseks ning kui ühestki teisest medikamendist abi loota ei ole, siis ka inimeste raviks. Keelu põhjuseks on tõsiasi, et ühel juhul 30 000st võib see inimesel tekitada verevähki. Hoolimata keelust kasutab mõni loomakasvataja ainet põhjusel, et seda sisaldavad ravimid annavad väga kiire tulemuse.

23.9.02

Järva Maakohus lükkas Paide keskkomando endise pealiku hagi Järvamaa päästeteenistuse vastu arutelu vandeadvokaadi haigestumise tõttu edasi


Järva Maakohus lükkas täna ennelõunal edasi arutelu Paide keskkomando endise pealiku Jüri Hiiemäe hagi Järvamaa päästeteenistuse vastu, kus Hiiemäe nõuab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja tema tööle ennistamist komandopealiku kohale. Kohtunik Heino-Vello Pihlaku sõnul ei saanud täna arutelu vandeadvokaadi haigestumise tõttu alustada ja istung lükati novembrisse.


Päästeteenistuse direktor Margo Klaos lõpetas Paide komando endise pealiku Jüri Hiiemäega töölepingu mullu detsembris. Margo Klaos ütles pärast töölepingu lõpetamist Kumale, et Hiiemäe ei täitnud õnnetuspaigal tööohutusnõudeid. Samuti rikkus Hiiemäe Klaose sõnul töödistsipliini.


Jüri Hiiemäe on Kumale öelnud, et Klaos on vabastamise põhjuse piltlikult öeldes pastapliiatsist välja imenud. Hiiemäe konkureeris koos Klaosega päästeteenistuse juhi kohale ja ka see võib mehe arvates olla üks vabastamise põhjus.


Tüli ja vabastamise põhjus sai alguse mullu Mäos bensiinijaama lähistel toimunud majapõlengust. Hiiemäe tunnistas Kuma Raadiole, et Mäos elumaja kustutades läks ta käsuliinist mööda ja jättis päästetööde juhti juhtunust teavitamata, mis omakorda kiirendas Hiiemäe väitel päästetöid ja päästis tulest pool elumaja.


Türi Gümnaasiumi esindus võitis üle-eestilise koolinoorte teatejooksu meistrivõistlused


Reedel peeti Säreveres Eesti Koolispordiliidu koolinoorte teatejooksu meistrivõistlused, kus Järvamaa koolinoored võtsid mitmed poodiumikohad.


Absoluutarvestuses sai üldvõidu Türi Gümnaasiumi võistkond, kes lisaks võitis erinevates vanuseklassides pendel- ja maastikuteatejooksus kolm esikohta ja ühe kolmanda koha. Türi Majandusgümnaasiumi noored võtsid esikoha keskmise vanuserühma pendelteatejooksus ja kolmanda koha vanema vanuserühma pendelteatejooksus. Paide Gümnaasiumi esindus sai vanema vanuserühma maastikuteatejooksus kolmanda koha.


Kokku osalesid koolinoorte teatejooksu meistrivõistlusel üle Eesti viieteistkümne kooli esindused.


Säreveres peeti nädalavahetusel Piia Lukseppa mälestusvõistlus ja Järvamaa meistrivõistlused mitmevõistluses


Mõlemale võistlusele kogunes osavõtjaid veerandsada. Lukseppa mälestusvõistlusel peeti arvestust kolmes tüdrukute vanuserühmas, mille parimad olid Grit Shadeiko, Mari Saarmann ja Katri Jürisson.


Mitmevõistlusel saavutasid veerandsaja võistleja hulgas oma vanuseklassi esikohatulemused Jaanus Suvi, Tarmo Saar ja Andrei Stepanov.


Veskisilla hobikardirajal peeti viie tunni kestvussõit


Veskisilla hobikardirajal peeti laupäeval esimest korda Järvamaal viietunni kestvussõit, kus võistkondadel tuli kartidega viis tundi järjest sõita. Kokku osales võistlusel kaheksa võistkonda pea poolesaja osavõtjaga. Esikoha võttis Konesko esindus, teise koha Paide Masinatehas ja kolmanda koha Assotrans.


Veskisilla juht Indrek Mardo rääkis Kumale, et igas võistkonnas oli neli kuni kuus liiget ja võistkonnad jagasid ise vahetused. Kangemad mehed pidasid Mardo sõnul vihmas ja külmas kardiga sõites vastu isegi tund aega.


Mardo lisas, et esialgu on plaan hakata kestvussõite korraldama kaks korda aastas ehk siis sügisel ja kevadel.


Nädalavahetusel sadanud vihm, külm ilm ja raske metsarada tingisid paljude sõjameeste katkestamise Kaitseliidu Järva Maleva patrullvõistlusel


Nädalavahetusel toimunud Kaitseliidu Järva Maleva patrullvõistluse võitis Paide Malevkonna esimene võistkond koosseisus mulluse Erna võitjad Aare Kabel, Urmas Kõunurm, Indrek Reismann ja Roland Randmäe. Teise koha sai Koeru ja kolmanda koha staabi võistkond, neljanda koha võttis Jõgeva. Seitsmeteistkümnest laupäeva hommikul startinud võistkonnast jõudis eile pärastlõunal finišisse vaid neli võistkonda.


Kui enamus võistkondi loobus juba esimese päeva õhtuks, siis kaitseliitlastega koos võistelnud Järva Politsei esindus loobus võistlusest ööl vastu pühapäeva kolmandalt kohalt, kusjuures teisest kohast lahutas mehi vaid viiesekundiline kaotus. Võistkonna juhi konstaabel Alo Allemanni sõnul jäi politseivõistkonnal võistlus pooleli öösel kella kahe paiku, kui kahe mehe põlved ei pidanud enam koormusele vastu. Allemanni sõnul oli rada väga raske ja vihm ning öine külm ei soosinud sõjamehi.


Võistluse peakohtunik kapten Arvi Niglas hindas võistluse kordaläinuks, kuigi lõppu vaid neli võistkonda jõudis. Niglase kinnitusel oli rada väga raske ja kogu laupäeva sadanud vihm sundis enamuse võistkondi märja ja külma tõttu katkestama. Kokku tuli võistkondadel läbida 27-e tunni jooksul metsas linnulennult 50 kilomeetrit ja vahepealsetes kontrollpunktides täita erinevaid sõduriülesandeid.


Võistluse lõpetamisel tänas ja autasustas tublimaid kaitseminister Sven Mikser. Maakondliku võistluse võitnud võistkond esindab Järvamaad Eel-Erna võistlusel.


20.9.02

Paljudes Paide kortermajades on alustatud kütmist


Seoses jaheda suvelõpuga on Paide kortermajades alustatud kütmist. Paide 151–st keskküttega majast on linna soojatootja osaühingu Pogi juhi Rein Rebase hinnangul radiaatorid soojad vähemalt kümnes.


Paides otsustavad majade omanikud ise kütteperioodi alguse ja lülitavad soojusvahetussüsteemid töösse. Linna trassides on soe aastaringselt. Toasooja saamine sõltub majahaldaja otsusest, tavaliselt alustatakse kütmist siis, kui majaelanikest vähemalt pooled seda toetavad. Kui majas on automaatne soojussõlm, siis on kütmise alustamiseks vaja vaid nupule vajutada.


Paide tavatarbijale maksab Pogi toodetud toasooja megavattund 435, asutusele 496 krooni.

Retla kooli hoolekogu avaldas esimehele Ants Metsale umbusaldust


Hoolekogu teatas raadiole, et Mets tekitas Retla koolile kahju ebaõige ja erapooliku informatsiooni edastamisega Kuma raadios. Hoolekogu esimees Ants Mets on raadiole rääkinud, et Retla koolis on probleeme direktor Jaanus Roosilehega, kuna mees eirab nii hoolekogu kui direktsiooni otsuseid ning lähtub otsuste tegemisel vaid paari õpetaja tahtmistest. Samuti on direktor Metsa sõnul hoolekogule teadlikult valetanud ja solvanud nii õpetajaid kui ka õpilasi. Jaanus Roosileht omakorda ütles Kumale, et Ants Mets on võimendanud isiklikke huve ja tüli ning tegelik olukord ei vasta hoolekogu esimehe kirjeldusele.


Hoolekogu juhib nüüd senine aseesimees Kalle Liblik, hoolekogu selle koosseisu tööaeg saab täis oktoobris, siis valitakse uus koosseis. Ants Mets kinnitas täna raadiole, et kavatseb hoolekogusse tagasivalimise korral taas selle juhi kohale kandideerida.

19.9.02

Järvamaa üks edukamaid talumehi pälvis Euroopa säravaima talu kuldmedali


Türi valla talunik Arvo Kuutok pälvis Euroopa Põllumajanduskonföderatsiooni kuldmedali, mis anti kolmapäeval toimunud põllumajanduskonverentsil.


Takasaare talu perele tuli teade Euroopa Liidu säravaima talu tiitlist üllatusena, kirjutab Maaleht. Autasu on ettenähtud kongressi korraldava maa talunikule ja kandidaadi esitab riigi talunike organisatsioon.


Takasaare talu alustas loomapidamist 1990. aastal kahe mullikaga, tänaseks on laudas üle poolesaja lehma. Põllumaad on Kuutokitel tänaseks kasutada 250 hektarit.


Järva politsei tabas Tarbja bensiinijaamale pommiähvarduse teinud mehe


9. septembril öösel kella poole ühe ajal helistati Paide vallas Tarbja külas asuvasse tanklasse ja teatati, et tanklas on pomm. Bensiinijaama ja selle ümbruse läbivaatusel pommi ei leitud ning pommiähvarduse kohta alustati kriminaalmenetlust.


Politsei tegi kindlaks, et pommiähvarduse tegi tanklale 1956.aastal sündinud Tarbjal elav Elmar. Prefektuuri pressiesindaja Jan Aasma teatel väitis Emlar, et tahtis lihsalt nalja teha. Elmari niinimetatud "nali" on Karistusseadustiku järgi avaliku korra raske rikkumine, mille eest on ette nähtud rahatrahv või kuni viieaastane vangistus.


Järvamaa Hariduspreemiatele kandideerib 21 inimest


JOL annab välja Aasta Õpetaja preemia 6000.- krooni, millele pretendeerib 9 kandidaati. Parim Noor Õpetaja saab 3000.- krooni ja kandidaate on üks. Koolijuhi viie tuhande kroonisele preemiale kandideerib viis inimest, Hariduseluedendaja preemia suurus on 3000.- krooni ja kandidaate kolm ning neli inimest esitati elutöö preemiale, mille suurus on kaheksa tuhat krooni.


Hariduspreemiate andmise komisjon koguneb kandidaate arutama ja omapoolseid ettepanekuid tegema 23. septembril. JOL-i juhatus teeb lõpliku valiku 30. septembril ja preemiad antakse laureaatidele üle neljandal oktoobril.


18.9.02

Raadiotädi Pilvi tähistab 85. juubelit


Legendaarse kalendritegija Mats Tõnissoni perekond on Türiga seotud rohkem kui sajandi. Türiga on seotud ka tema pojatütar legendaarne raadiohääl ja helilooja Pilvi Üllaste, kes tähistab kolmapäeval oma 85.sünnipäeva.


Türi linnamuuseumi konsultant Edith Ruisu rääkis Kuma raadiole, et juubilar on särav isiksus, täis loomejõudu ja teotahet. Eelmise juubeli tähistamiseks ilmus viieteistkümne aasta jooksul kogutud materjali põhjal "Matsiraamat", käesolevaks juubeliks on valminud kogumik "Kirilind", millesse on valitud aastatel 1938-1998 kirjutatud luuletusi ja laule.


Pilvi Üllaste sündis 18.septembril 1917.aastal Tallinnas Ustus Tõnissoni(Toomendi) ainsa lapsena. 1935.aastal asus Üllaste esimesele töökohale Eesti Draamateatris, kus töötas etenduste muusikalise kujundaja. Aastatel 1938- 1940 töötas Üllaste Riigi Ringhäälingus mudilaste- ja lastetundide korraldajana ja oli armastatud raadiotädi Pilvi. 1945.a. asus ta elama Türile ja õpetajaks Türi keskkooli. Alates 1948.aastast elab Pilvi Üllaste Väätsa vallas.


Pilvi Üllaste loometööd tähistavad muusikalavastused, laulikud, ligikaudu 300 maali ja raamatud. Ruisu sõnul avatakse järgmisel kolmapäeval Türi Linnamuuseumis Pilvi Üllaste juubeli tähistamiseks näitus raadiotädi elust ja loomingust.


17.9.02

Järva-Jaani elanikke ähvardab eeloleval talvel 76kroonine soojahinna tõus


Järva-Jaani volikogu arutab täna, teisipäeval soojusenergia müügihinna tõstmist 76krooni võrra. Plaan on tõsta soojuse hinda 351 kr/MWh eest, seni tasusid elanikud 1995. aastal kehtestatud 275 kr/MWh.


Vallavanem Olev Peetrise selgitusel pole katlamajas aastaid remonti tehtud, samuti on katlad vanad ega vasta nõuetele. Hoone ja katlad vajavad remonti ja selle tarvis on vaja soojahinda tõsta. Vallavanema sõnul tuleks kalkulatsioonide kohaselt soojahind veelgi kallim, kuid see oleks elanikele liiast. Keskmiselt tõuseb Järva-Jaanis toasooja hind kolm krooni ruutmeetri kohta.


Kui volikogu uue soojahinna kinnitab, siis hakkab see kehtima kolme kuu pärast. Peetris lisas, et ilmselt algab Järva-Jaanis kütteperiood remondi tõttu veidi hiljem, kuid loodetavasti saadakse novebris kütmist alustada.


Paide linnavolikogu liige Jaan Kundla soovib linnapealt teada, miks pole lahendatud linna liikluskorraldud


Paide linnavolikogu liige Jaan Kundla saatis linnapeale arupärimise saamaks vastuseid küsimusele, miks pole lahendatud linnas mitmed probleemid, millele kevadel lahendust lubati.


Kundla arupärimises on kirjas, et aasta tagasi tegutses linnas liikluskomisjon, lahendamaks kasvanud liikluskoormusest tingitud ebameeldivusi. Kooliõpilastele on ohtlik liiklemine Paide Ühisgümnaasiumi juures ja ohtlikke ristmikke on ka kesklinnas.


Jaan Kundla selgitas Kumale, et mitmed linlased tegid ettepanekuid liikluskorralduse parandamiseks. "Tegin ka ise ettepaneku paigaldada valgusfoor väga tiheda liikluse ja halva nähtavusega Pärnu ja Suur-Aia t. ristmikule. Paljudele ettepanekutele reageeriti vastusega, et seal pole õnnetusi juhtunud ja järelikult pole vaja midagi muuta," rääkis Kundla.


Möödunud neljapäeval toimus nimetatud ristmikul kahe ohvriga liiklusõnnetus. Kundla soovib teada, kas nüüd leitakse, et oleks vaja midagi muuta ning kas enne iga aruka liiklusalase ettepaneku rakendamist peab seal juhtuma õnnetus?


Samuti tunneb Jaan Kundla muret soojamajanduse, mitmete kõnniteede ehitamise ja sadevee ärajuhtimise pärast.


16.9.02

Paides avati linna esindusstaadion


Paide Ühisgümnaasiumi juures avati esmaspäeval linna esindusstaadion.


Paide linnapea Tõnis Kõivu sõnul alustati staadioni rajamist koos koolihoone ehitamisega juba 1989. aastal, kuid siis ajad muutusid ja esialgu jagus raha vaid koolimaja ehituseks. Mullu saadi staadioni ehituse lõpetamiseks riigieelarvest 1,4 miljonit ja linnaeelarvest lisati veel pea kaks miljonit krooni. Staadionil on kaheksa jooksurada, pallimängude väljak ja vajalikud kohad erinevate kergejõustikualade tegemiseks.


Kooli direktor Tiiu Juurmaa lisas, et päris kõike uuel, kaasajale vastavate mõõtmetega staadionil siiski veel pole. Tulevikus tuleb osta jooksuradadele kate, ehitada pealtvaatajatele tribüünid ja täiendada spordivarustust. Rohkem kui 900 õpilasega koolile on uus staadion tähtis kehalise kasvatuse tundide ja treeningute läbiviimiseks, kuid kindlasti saab seal tulevikus pidada ka mitmesuguseid väiksemaid ja suuremaid võistlusi ning ülelinnalisi sportlikke meelelahutusüritusi.


Staadioni avamisel läbisid kooli 10 paremat noorsportlast esimese võistlusdistantsi – 800 meetrit, samuti toimus pallisaluut ja esinesid võimlejad.


Paidelane Indrek Jakobson kordas mullust tulemust ja võttis taas rallikrossi meistritiitli


Paidelane, Lada Eesti turundusjuht Indrek Jakobson võitis teist aastat järjest Eesti rallikrossi tuhande kuuesajaste masinaklassis meistritiitli. Laupäeval Saaremaal sõidetud viimasel etapil tuli Jakobson kolmandaks.


Indrek Jakobson rääkis Kumale, et hooaja algus kulges ladusalt, kuid lõpus tekkis veidi probleeme. Eelviimasel etapil purunes võistlusauto mootor, mida viimaseks etapiks ei saadutki korda ja laupäevaks renditi teine, senisega võrreldes lahjem mootor. Jakobsoni sõnul jäi ta lahjema mootori tõttu viimasel etapil kolmandaks, kuid sellest piisas meistritiitli võitmiseks. Kokku võitis Jakobson sel hooajal neli etappi, ühe korra sai teise, ühe korra neljanda ja viimasel etapil kolmanda koha.


13.9.02

Kauaaegne kolhoosijuht ja Järvamaa Vapimärgi omanik Jaan Nõlve 75. sünnipäev


Teenekas põllumees ja Järvamaa Vapimärgi kavaler Jaan Nõlve tähistab reedel, 13. septembril
75. sünnipäeva, sel puhul kogunesid sõbrad-austajad Järva-Madise vallamajja, juubilari õnnitles ka maavanem Theo Aasa.


Theo Aasa selgitas Kuma raadiole, Nõlve oli pikaajaline Tammsaare kolhoosi esimees ja ta on palju andnud Albu piirkonna elu arengule. Aasa rääkis, et kui Nõlvet teiste majandijuhtidega võrrelda, siis maavanema silmis on Nõlve rohkem nagu maainimene, kes arendas tootmist kuid ei unustanud samas ära kultuurielu ja tasakaalustatud keskkonna arengut.


Maavanema sõnul osutas Jaan Nõlve suure teene ka Anton Hansen Tammsaare muuseumi säilitamisele.


Tuleval pühapäeval algab põdrajaht, Järvamaal võib tänavu küttida üle paarisaja põdra


Järvamaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialisti Aleksander Siimensoni sõnul tugineb küttimislimiit tänavu veebruaris toimunud põtrade loenduse andmetele. Siimenson selgitas, et kui Järvamaa metsades on optimaalne põtrade arv 402 isendit, siis loenduse tulemuse selgus, et maakonnas elab pea 600 põtra. Põtrade arvukust on Siimensoni sõnul vaja reguleerida, et loomad ei kahjustaks metsi ega jääks samas ise nälga. Loendustulemustest ja metsakahjustustest sõltuvalt otsustati, et sel sügisel võib Järvamaal küttida 220 põtra.


Põdrajahi load maksavad Siimensoni sõnul olenevalt lastavast loomast ligikaudu 350 kuni 750 krooni. Põdrajaht kestab 15. septembrist 15. novembrini.


Turvafirma ESS Lõuna vahetas nime, nüüdsest valvavad Järvamaal korda Falck Lõuna-Eesti Järvamaa esinduse töötajad


Aktsiaseltsi ESS Lõuna firmanime muutmise protsess on edukalt lõppenud - kolmapäeval, kinnitati Äriregistris kanne, mille kohaselt on ettevõtte uueks nimeks Aktsiaselts Falck Lõuna-Eesti, Järvamaal jätkab turvalisuse tagamist Falck Lõuna-Eesti Järvamaa esindus. Falck Lõuna Eesti on kontserni Falck-Eesti üks seitsmest ettevõttest.


Senine ESSi nüüd Falck Lõuna-Eesti Järvamaa esinduse juht Ülo Mets selgitas Kuma raadiole, et sisulisi muudatusi turvateenuses seoses nimevahetusega ei toimu. Nimevahetus on tingitud sellest, et rahvusvaheline turvakontsern Falck ostis turvafirma ESS ja omanikud soovivad nüüdsest eksponeerida oma kaubamärki. Mets lisas, et tegelikult on Falck Eestis tegutsenud juba varem ja ka ESSi ostmine toimus 1998-ndal aastal, mis tähendab, et Falcki teenust kasutasid kõik, kes seni ESS-iga koostööd teinud.


Metsa sõnul saadab ettevõte kõigile klientidele järgmise kuu arvega nimemuutmisest kirjaliku teate, kuid seni sõlmitud lepingud jäävad kehtima ja inimeste jaoks midagi ei muutu.


Endises ESSis praeguses Falck-Eestis töötab üle kolme tuhande inimese ja ettevõtte aastakäive on 585 mln krooni. Falck Eesti eelkäija ESS asutati 1991.aastal ja see kujunes paari aastaga Eesti juhtivaks turvaettevõtteks. Taani pääste- ja turvakontsern Falck asutati 1906 aastal Kopenhaagenis tuletõrjeüksusena. Hetkel osutavad Falcki tütarettevõtted teenuseid 80 riigis kuuel kontinendil ja selles töötab üle 205 000 inimese.


12.9.02

Üheksa omavalitsust saavad ISPA Pärnu jõe valgala projektist sada miljonit krooni joogivee ja kanalisatsioonitrasside parandamiseks


Vändra alevivalitsuses kogunesid ISPA Pärnu jõgikonna projektis osalejad, kelle hulgas on Järvamaalt Järva-Jaani, Roosna-Alliku, Väätsa ja Oisu vallad ning Türi linn, kokku osaleb projektis üheksa omavalitsust Järva- ja Pärnumaalt.


Keskkonnaministeeriumi ISPA büroo juhataja Aivar Küttim selgitas Kumale, et ISPA Pärnu jõe valgala projekti eesmärk on parandada piirkonda jäävata elanike joogiveekvaliteeti ning kanalisatsioonitrasside olukorda. Küttimi sõnul ehitatakse osalevate omavalitsuste suurematesse asulatesse ligi saja miljoni krooni eest uusi trasse ja veepuhastusjaamu.


Tänasel kokkusaamisel valitakse projekti arendaja, kes võtab üheksat omavalitsust hõlmava projekti juhtimise enda kanda. Samuti tuleb juttu kolmepoolse lepingu sõlmimisest. Lisaks omavalitsustele osalevad kokkusaamisel Keskkonna- ja rahandusministeeriumi, Pärnumaa keskkonnateenistuse ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse esindajad.


Politsei vahistas Paides tuletõrjujana töötanud narkodiileri


Viljandi Politseiprefektuuri narkokuritegude talitus pidas koostöös Järva Politseiprefektuuri kolleegidega augusti lõpul Järvamaal kinni kolm meest narkootilise aine omandamise ja hoidmise eest ning politseil on alust kahtlustada neid ka narkootikumide levitamises.
Politsei vahistas Järvamaa Päästeteenistuses Paide komandos tuletõrjujana töötava 30aastase Kalle ning kaks Järvamaalt pärit, kuid hetkel Tallinnas kõrgkoolides õppivat noormeest – 25aastased Eigo ja Tarmo.


Viljandi Politseiprefektuuri pressiesindaja Agu Lall rääkis Kuma raadiole, et meeste elukohtades toimunud läbiotsimisel võeti ära suur kogus amfetamiini. Konfiskeeritud amfetamiini täpset kogust pole uurimise huvides veel võimalik avaldada.


Päästeteenistuse juht Margo Klaos avaldas nii enda kui kogu maakonna päästemeeskonna nimel kahetsust, et selline inimene sattus töötama just tuletõrjujana. Samas tunnistas Klaos heameelt, et narkootikumidega kaubitseja avalikuks tuli ja see mees tuletõrjuja ametist vabastatakse. "Kahetsusega tuleb tunnistada, et 130-ne töötajaga meeskonda sattus inimene, kes ei hoolinud ei tuletõrjujate ega päästeteenistuse ausast nimest ja tegi oma teoga kahju nii maakonna kui kogu Eesti päästeametile, " rääkis Klaos. Eeluurimise ajaks on narkoäris kahtlustatava Kallega tööleping peatatud ja pärast kohtus süüdismõistmist tööleping ka lõpetatakse.


Järvamaal kinni võetud mehed võeti vahi alla 21. augustil algatatud kriminaalasja raames, kui Võhma kiirtoitlustuse juures peeti kinni sõiduauto Opel Record, millest leiti narkootilisi aineid. Tookord pidas politsei kinni neli meest, kellest osa olid amfetamiini manustanud vahetult enne vahistamist.


11.9.02

Tapa lähistel algavad lahinglaskmised


Rahvusvahelise õppuse Baltic Eagle 2002 raames algavad kolmapäeval Tapa lähistel Kaitsejõudude Keskpolügoonil BALTBATi üksuste lahinglaskmised nii käsitulirelvadest kui ka raskerelvadest.


Kolmapäeval ja neljapäeval toimuvate lahinglaskmiste teema on tugevdatud jalaväerühma tegevus õhudessandi tõrjumisel. Lahinglaskmistel osaleb BALTBATi jalaväekompanii tugevdatud jalaväerühm, üksust toetab tulega miinipildujarühm ja tankitõrjekompleksid.


Lahinglaskmistel tulistatakse automaatidest Galil, M-16 ja AK-4, kuulipildujatest MG-3 ja M-60, tankitõrje granaadiheitjatest Carl Gustav ja AT-4, raskekuulipildujatest Browning, miinipildujatest ja tankitõrjekompleksidest BILL. Viimasest toimub lahinglaskmine Eestis esmakordselt.


Väinjärve ääres selgub Järvamaa tugevaim politseinik


Koeru vallas Väinjärve ääres algab kolmapäeva pärastlõunal kell 15 neljas maakondlik politseinike rammumehe võistlus Järva Politsei Rammumees 2002. Võisteldakse kivide kandmises, raksuse surumises rinnalt, auto tõmbamises, raksuse kandmises erinevatel distantsidel ja raksute tõstmisel trepil.


Rammumehe võistluse esimese ja mulluse võistluse võitis Koeru konstaabel Mati Seire, ülemöödunud aastal tunnistati maakonna tugevamaks politseinikuks Raivo Porr.


Imavere mõisa ostab Helsingis kauplust pidav Soome kodanik


Imavere vallavolikogu otsustas 700 000 krooni eest müüa Imavere mõisa koos selle juurde kuuluva kooli kinnistuga ühele soome kodanikule.


Volikogu esimees Jaanus Nilp selgitas Kumale, et soomlane kavatseb esialgu kasutada mõisa elumajana, remontida hoone ja selle katuse ning tulevikus on plaanis rajada Imavere mõisa puhkekeskus.


Vallavanem Jüri Ellrami sõnul asus Imavere mõisas kaheksa aastat tagasi valla koolimaja, vahepeal on mõisas proovinud äri ajada mitu õmblusfirmat ja viimased viis aastat on vald üritanud mõisa müüa.


10.9.02

Paide Ühisgümnaasium pääses hea teo tegijate hulka


Haridusministeerium tegi koostöös maavalitsustega Eesti koolide seas kokkuvõtte eelmise õppeaasta edukamatest tegudest, mille mõjju oli märgata kooli tasandil või riigis tervikuna. Parimate hulka pääses ainsana Järvamaa koolidest Paide Ühisgümnaasium.


Ühisgümnaasium pälvis tunnustust rahvusvahelise projektiga "Vähemusrahvused", mille käigus püüti teadvustada vähemusrahvuste üldist olukorda noorte seas ja luua kontakte vähemusrahvustega. Projekti toetas Euroopa Noored Eesti Büroo ja Paide Ühisgümnaasium ning osalesid noored nii Ühisgümnaasiumist kui ka Karlsruhe Euroopa Koolist.


Haridusministeeriumi suhtekorraldusnõunik Tarmu Kurm selgitas Kumale, et ministeeriumil on kavas haridusasutuste kordaläinud üritustest kokkuvõtteid teha ka sel õppeaastal ja sellest tulenevalt loodetakse, et üldharidus- ja kutsekoolid ning lasteaiad saavad innustust uute ideede elluviimiseks ja julgust oma õnnestumistest teatamiseks.


Sarnaselt linnavolikogule valitakse oktoobris Paides ka noorte volikogu


Paide linna noortevolikogu kinnitas esmaspäevasel istungil uue noortevolikogu valimise projekti, mis saadetakse koolidesse kooskõlastuse saamiseks.


Noortevolikogu aseesimees Heldi Ruiso rääkis Kumale, et Paide esimene pilootprojektina koostatud noortevolikogu lõpetab oma tegevuse oktoobris ja nädal enne suuri valimisi valitakse ka uus noorte volikogu kooseis, kuhu projekti järgi peaks kuuluma 11 inimest.


Ruiso sõnul toimub valimine sarnaselt linnavolikogu valimisele ainult veidi leebemas ja lihtsamas korras ehk siis pole vaja täita nii palju erinevaid dokumente. Kandidaate saavad noortevolikogusse esitada nii üksikisikud kui ka noorteorganisatsioonid, kaks nädalat enne valimisi suletakse nimekiri, mis pannakse koolidesse õpilastele hääletamiseks.


Eesti Ringhäälingumuuseum saab Valdo Pant´i vahakuju


Eesti Ringhäälingumuuseumi kogu saab täiendust. Teisipäeval allkirjastasid muuseumi juht Juhan Sihver ja vahakujuvalmistajad lepingu Valdo Pant´i vahakuju valmistamiseks.


Juhan Sihver kinnitas Kumale, et vahakuju saab valmis Valdo Pant´i 75. sünniaastapäevaks järgmise aasta jaanuaris. Kuju läheb maksma ligi 70 000 krooni ja selle valmistavad Ene ja Andris Mänd AM Projektist. Samade meistrite käe all valmisid ka muuseumis pragu näha olevad Felix Moori ja Fred Olbrei vahakujud.


Valdo Pant sündis 21. jaanuaril 1928. aastal Valgjärve vallas ja suri 1976. aastal Tallinnas. Pant oli raadio- ja teleajakirjanik ning töötas ka joonestamise õpetajana. Valdo Pant on Eesti Raadio Päevakaja ristiisa ja 1972. aastal juhtis ta koos Alice Talvikuga Eesti Televisioonis eetrisse läinud esimest värvilist saadet.


9.9.02

Järvamaa rallisõitjad võtsid Paide rallil oma klassis kolmikvõidu


Reedel ja laupäeval Järvamaa teedel peetud Paide Ralli 2002 võtsid Järvamaa rallisõitjad oma klassis kolmikvõidu.


Rahvuslikus masinaklassis E7 said esikoha Einar Valdmaa ja Tigran Sultanjants. Teise koha said samas klassis Kristo Puusepp ja Külvar Mand ning kolmanda koha Marko Virkoja/Olaf Suuder. Ralli üldvõidu võttis võistluspaar Urmo Aava/Toomas Kitsing, kes sõitsid maailma tipptasemel ralliauto Ford Focus WRC-ga. Absoluutarvestuse teise koha võtsid tihedas konkurentsis Martin Rauam/Peeter Poom ning kolmanda koha Ramon Lindal/Aivar Heinola. Veoautode klassis oli kiireim rallipaar Raul Viik/Henn Jürgenthal.


Ühtekokku lõpetas Paide Ralli 32-st võistluspaarist 18 ekipaaži. Täpsem ralliinfo internetis www.auto.ee


Edelaraudtee ja Järvamaa Ühistranspordikeskus võtavad kasutusele liitpileti


Edelaraudtee ja Järvamaa Ühistranspordikeskus esitlevad esmaspäeval ühist projekti, mille raames võetakse kasutusele bussi ja rongi liitpiletid.


Ühistranspordikeskuse juht Harri Lepamets selgitas Kumale, et liitpiletiga saab sõita bussiga Paidest Türile ja sealt edasi rongiga Tallinna või Viljandisse. Lepametsa sõnul on tegu katseprojektiga ja Paide kaasamise peamine põhjus peitub asjaolus, et Paide on üks väheseid maakonnakeskusi, kus puudub raudteeühendus. Lepamets lisas, et inimesed saavad Paide-Türi liinibussis osta liitpileti, mis koosneb neljast erinevast piletist. Paidest bussi ja rongiga Tallinnasse ja tagasi sõitmine maksab liitpiletiga 50 krooni ning Viljandisse ja tagasi 40 krooni.


Esialgu on liitpiletid katsetamise eesmärgil kasutusel kuni 8. oktoobrini. Seejärel tehakse kokkuvõtted ja kui reisijatel huvi kasutatakse liitpileteid ka edaspidi.


Seni tundmatu mees ähvardas Tarbja bensiinijaama õhku lasta


Päästeameti pressiesindaja Mari Tikani sõnul teatati ööl vastu esmaspäeva paarkümmend minutit enne kella ühte, et Tarbjal asuvas Mäo Põllumajandusühistule kuuluvas bensiinijaamas on pomm. Häirekeskuse päästekorraldaja sõnul helistas bensiinijaama töötaja päästeteenistusele ning rääkis, et moonutatud ja kähiseva häälega mees helistas tanklasse ning käskis ukse avada, kuna tankla tagaruumis on pomm.


Politsei ja operatiivkorrapidaja kontrollisid hoonet ning lõhkekeha ei leitud. Sündmuse üksiksasju uurib politsei.


6.9.02

Järvamaal läheb kohalikele valimistele üheksa valimisliitu


Üheksa valimisliitu kandideerivad kuues omavalitsuses – Albus Koduvalla Liit, Karedal Kareda Kodupaik, Türi vallas Ikka Realistid, Väätsal Väätsa - Meie Kodu ja Roosna- Allikul ühendus Koostöö - Tugevus. Koerus proovivad jõudu koguni kolm ühendust - Meie Koeru, Kesk Koeru ja Seltside Ühendus. Koerus on tänaseks esitatud üle 60 kandidaadi.


Valimisliite pole sedapuhku Türi linnas, kus eelmised valimised võitis reformierakondliku taustaga ühendus Türi, Reformierakond läheb Türil sel aastal valimistele oma nimekirjaga.


Paides, kus praegu on volikogus esindatud kolm valimisliitu, kandideerib sedapuhku erakondade kõrval ainsana Paide Naisteühendus. Parteidest on Paides nimekirjad esitanud Isamaaliit, Reformierakond ja Keskerakond.


Kaks viimast ongi tänaseks enim avaldusi esitanud, Kesk- ja Reformierakonna kandideerimispaberid on kuue valimiskomisjoni laual. Isamaaliit, Rahvaliit ja Res Publica on igaüks nimekirjad üles seadnud kolmes vallas- linnas.


Üksikkandidaadid lähevad künnist püüdma kahes omavalitsuses - Janely Luuk Oisus ja Otto Maamägi Türi vallas.

Res Publica kandidaat Paide linnapea kohale on Andres Jalak


Res Publica Paide osakond valis erakonnasisesel hääletusel kandidaadiks Paide linnapea ja ka volikogu esimehe kohale Andres Jalaku, kes on juhib volikogu ka praegu. Kandidaatidena linnapea kohale järgnesid võrdsete häältega Tiina Oraste ja Rein Hallik. Teist kohta volikogu esimehe kohale jagasid võrdselt Tarmo Alt ja Tiina Oraste.


Paide volikokku kandideerijate pingereas on esimene Jalak, teine omavalitsusliidu tegevjuht Tiina Oraste ja kolmas Paide volikogu liige Tarmo Alt. Esikuuikusse pääsesid ka Ingrid Alt, Ivi Kukk ja praegu volikogus Kodulinna fraktsiooni esindav Rein Zeemann.

5.9.02

Kooliaasta alguses hukkus Järvamaal kaks poissi


Nii esimesel koolipäeval liiklusõnnetusse sattunud neljaastane Janno kui 13- aastane Tauri surid üleeile õhtul Mustamäe haiglas.Tauri sai esmaspäeval Paides Õlitähe tankla juures löögi sõiduautolt Ford, kui ta sellele ootamatult ette keeras ning Janno jooksis esmaspäeval Amblas Pikal tänaval seisva koolibussi eest sõiduteele ette sõiduautole Mitsubishi.


Politsei uurib mõlemat traagilist juhtumit, Kuma raadio tunneb nii Tauri kui Janno lähedastele kaasa.

4.9.02

Kaks Järvamaa meest saavad siseministrilt inimese elupäästmise eest Päästeameti Medali Lõviga


Siseminister Ain Seppik annab reedel Eesti organiseeritud tuletõrje loomise aastapäeval üle 33 Päästeteenistuse aumärki, nende hulgas 19 Päästeteenistuse Medalit Lõviga elupäästmise eest. Inimese elupäästmise eest saavad medali ka kaks Järvamaa meest - Arne Põder ja Aivar Veersoo.


Paide muusikakooli direktor Arne Põder ja ehitaja Aivar Veersoo päästsid tänavu mais Tarbja järvel kala püüdnud ja paadist vette kukkunud mehe. Mehed olid vees umbes veerand tundi ning päästsid uppuva kalamehe enne professionaalsete päästjate kohalejõudmist.


Lisaks teistele saavad medali ka Haljala Gümnaasiumi õpilased Rain Veideman ja Ivar Lempke, kes pälvisid tunnustuse väga kiire, julge ja oskusliku tegutsemise eest kahe uppumisohus esimese klassi tüdruku päästmisel Haljala rahvamaja tagusest tiigist tänavu märtsis.


Naine vajas WC-sse pääsuks politsei abi


Põlvamaal Laheda vallas pidi naine tualetti pääsemiseks politsei appi kutsuma, kuna WC oli hõivanud seda mitteotstarbekalt kasutav meeskodanik.


3.septembri õhtul kella poole üheksa ajal helistas politseisse naine, kes teatas, et Vardja külas on mees tualetti magama jäänud ja seetõttu ei saa teised inimesed ruumi otsatarbekohaselt kasutada, teatas Põlva prefektuuri pressiesindaja Ave Lillemäe.


Patrull leidis WC-st 36 aastase alkoholijoobes Mallori. Politseinikud andsid mehele valida, kas tulla korrakaitsjatega prefektuuri või minna rahulikult koju . Mees otsustas teise variandi kasuks ja vabastas kaasinimestele vajaliku ruumi rahumeelselt.


3.9.02

Ettevõtjad asutasid Türil korrakaitseks uue turvafirma


T-Turvateenistuse tegevdirektor Raivo Porr selgitas Kumale, et eelmise aasta sügisel, pärast linnas toimunud huligaansusi, otsustasid osa Türi piirkonna ettevõtjaid asutada oma turvafirma. Ettevõte asutati tänavu augustis ja tööd alustati esimesest septembrist. Veerandsaja koolitatud töötajaga ettevõte pakub patrullteenust, mehitatud valvet ja teisi turvateenuseid.


Seni Türil turvateenuseid pakkunud ettevõtte Swanto töötajad asusid enamuses tööle uude ettevõttesse ja Kuma raadio andmetel pole Swantol Türil enam ühtegi töötajat. Swanto senised töötajad koos endise tegevdirektor Raivo Porriga otsustasid ettevõttest lahkuda, kui sai avalikuks Swanto ühe omaniku Raivo Rudi seotus kohaliku allilmaliidri tapmisega.

2.9.02

Järva Maakohus pikendas tahtlikule tapmisele kaasaaitamises süüdistatava turvafirma Swanto ühe omaniku ja juhi Raivo Rudi vahi all hoidmise aega


Keskkriminaalpolitsei esitas türilase Andres Mardo tapmises kolmele kahtlustatavale süüdistused ja edastas uurimismaterjali Järva Maakohtule. Politsei süüdistab Toivo Muugat tahtlikus tapmises, vara tahtlikus hävitamises, tulirelva ebaseaduslikus omamaises ja huligaansuses. Raivo Rudile esitati süüdistus tahtlikule tapmisele kaasaaitamises ja vara tahtliku hävitamise organiseerimises. Kolmas kahtlusalune Heldur Jaaguman sai süüdistuse vara tahtlikule hävitamisele ja tahtlikule tapmisele kaasa aitamises. Kolmest viimane on vahi alt vabastatud.


Järvamaa kuritegeliku ”autoriteedi” Andres Mardo vägivallatunnustega surnukeha leiti juuni algul Pärnu jõest. Mardo jäi kadunuks 25. aprillil Türi linnas.


Keskkriminaalpolitsei vahistas Mardo tapmises osalenud 38-aastase Toivo Muuga ja 32-aastase Heldur Jagumanni juba 9. mail ning 43-aastase Raivo Rudi 19. juunil. Uurimise käigus selgus, et Toivo ja Heldur kutsusid võla tagasimaksmise ettekäändel Mardo Kolu külas asuvasse tallu. Süüdistuse järgi tulistas Toivo seal Mardot revolvrist ning lõi teda korduvalt noaga. Seejärel viisid mehed Mardo surnukeha Kolu külas Lintsi jõkke.


Järva Maakohus arutab süüdistusi novembris toimuval kinnisel istungil.