Kuma uudiste ajaveeb

31.7.02

Järvamaa talupidajad üritasid saaki Saksamaal kindlustada


Järvamaa Koeru valla Metsanurga talu alustas viljakoristust üleeile – kaks nädalat varem kui mullu. Esimene, talinisupõld aga rõõmu ei tee: võimas kombain suisa tuiskab põllul, sest saak on nigel. “20-25 tsentnerit hektarilt, aga peaks olema 50 tsentnerit,” ütles talupidaja Jüri Ilves – sellele põllule oleks saagikindlustus hädasti ära kulunud.


Eesti Päevaleht kirjutab, et Järvamaa talupidajad üritasid kindlustada viljasaaki Saksamaa kindlustusfirmas, sest Eestis on talumehel keeruline seda teha, samas ei pea nad õigeks riigilt põuakahjude eest toetust küsida. Jüri Ilves, üks kolmest vennast, kes Koeru vallas Metsanurga 600-hektarilist teraviljatalu peavad, vaatas eile talinisupõldu ja tõdes koos venna Neiliga, et ilmselt saavad nad sel aastal põua tõttu 100 000 krooni kahju. See olnuks väiksem, kui neil õnnestunuks saak kindlustada.


Jüri Ilves näitas kõrvalasuvat suvinisupõldu, kus vili õnneks päris ilus. “Saime sel aastal mullusega võrreldes kaks nädalat varem vilja lõikama ja nüüd on rohkem aega ka ilma valida, et võimalikult kogu saak kätte saada,” ütles Jüri Ilves. “Kõige riskantsem on meile liigniiskus, kui koristamise ajal juhtub ainult sadama ja vilja põllult kätte ei saa.” Ilvesed üritasid juba mullu saaki kindlustada, kuid kindlustusmakse suurus ehmatas. Sel aastal plaanisid nad talu eelarvesse vajaliku 80 000 krooni sisse – ja jäid hiljaks. “Mullu öeldi, et külvake maha ja siis tulge kindlustama – tegimegi nii, aga selgus, et oleks pidanud juba enne külvamist kindlustama, sest külviaja lõpuks kuulutati põud välja ja kindlustus meid enam jutule ei võtnud,” rääkis Jüri Ilves. Seepeale otsisid Ilvesed Saksamaalt kindlustusseltsi, kuid said sealtki eitava vastuse.


Ergo kindlustusseltsi riskiinsener põllumajanduse alal Raivo Luts tõdes, et eraettevõttena pole selts saagi kindlustamisest eriti huvitatud. Lutsu sõnul on nelja aasta jooksul, mil seda kindlustust pakutakse, aastas lepingu sõlminud veidi üle 30 talupidaja. Luts tõi näiteks eelmise aasta, mil kindlustusselts kogus umbes 30 lepingu pealt miljon krooni, aga kahjudena pidi välja maksma 1,8 miljonit krooni. Lutsu sõnul on talumehele kindlustamine väga tulus, sest riik maksab kindlustussummast 40% talle tagasi. “Teist nii head kindlustust polegi,” lausus Luts. Agronoomina peab ta saagi kindlustamist õigeks ega arva, et saagikahjusid peaks riik lihtsalt kinni maksma. “Kindlustusselts kontrollib palju hoolikamalt kui ministeeriumi kahjude hindamise komisjonid, et talumees omalt poolt teeks ikka kõik selleks, et võimalikult head saaki saada,” kinnitas Luts.


Põllumajandusminister Jaanus Marrandi kahetses, et kindlustussüsteem tõesti veel ei tööta, nagu võiks. “Riik küll toetab, aga sellest ei piisa,” ütles Marrandi. “Kui kogu külvipinda arvestada, kuluks aastas kindlustusele 60-70 miljonit krooni, mida põllumehed ei oleks kindlasti suutelised praegu maksma ja peab mõtlema, kui palju saaks riik sellest katta.” Ministri kodune põllumajandusühistu Estonia ei ole samuti saaki kindlustanud, sest tingimused ei sobi.