Kuma uudiste ajaveeb

31.7.02

Paide korrastab enne valimisi tänavaid


Paide linnavolikogu kinnitas kolmapäeval sel aastal juba teise positiivse lisaeelarve, millega linna tänavune eelarve tõusis 84 miljoni kroonini. Riigi lisaeelarvega omavalitsustele eraldatavast rahast tuleb Paidesse 840 000 krooni.


Kuigi linn on tänavu teedekorrastamiseks kulutanud pea poolteist miljonit krooni, kulub lõviosa lisaeelarvest linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusosakonna juhataja Eiki Ilvese sõnul just linna teede ja tänavate korrastamiseks. Ilves rääkis Kuma raadiole, et lisaeelarvest vaid 150 000 krooni kulub Paide Gümnaasiumi uue hoone tööõpetuseklassi sisustustamiseks.


Aselinnapea, sotsiaalosakonna juhataja Jaanus Seema selgitas pärast volikogu istungit Kumale, et eelarve kinnitati peamiselt nii, nagu linnavalitsus oli plaaninud. Parandusettepanekute osas otsustas linnavalitsus, et otsib võimalusi puuduste kõrvaldamiseks ja kui sel aastal ei õnnestu, siis kirjutatakse vajalikud rahasummad järgmise aasta eelarvesse.


Selle aasta esimene positiivne lisaeelarve võeti Paides vastu mai lõpus, kui oodatust suurem üksikisiku tulumaksu laekumine võimaldas anda Paide gümnaasiumi juurdeehitusele juurde miljon krooni ja teha mitmeid heakorratöid tänavate ja valgustuse korrastamiseks.


Järvamaa korrakaitsjad juhivad pärast esimest võistluspäeva politsei kutsemeisterlikkuse võistlusi


Paikusel teisipäeval alanud politsei kutsemeisterlikkuse võistlusi juhivad pärast esimest võistluspäeva Järvamaa korrakaitsjad Üllar Kütt, Peeter Laas, Marju Teinfeldt ja Alo Allemann.


Eile võistlesid politseinikud õigusaktide ja liikluseeskirja tundmises, kriminaalpreventsioonitöö kavandamises, vigursõidus ja politseitaktikas. Täna tuleb oskused proovile panna sündmuskoha vaatluses ja vormistamises ning kuritegude ennetamisega seonduvas nõustamises. Samuti lahendatakse konkreetset õigusrikkumist.


Eesti parim politseiprefektuur selgub homme, pärast kombineeritud võistlust ja rallit.


Eestimaa Südames saab lähiajal trükkida kõrgkvaliteedilisi trükiseid


Kolmapäeval saabus Paidesse aktsiaseltsi Kuma kirjastusele kõrgkvaliteetne kahevärvitrükimasin Heidelberg Speedmaster.


Kuma üks omanik Märt Lõhmus selgitas, et trükitöid alustatakse uuel masinal lähema kahe nädala jooksul, enne vajab masin häälestamist ja töötajad väljaõpet. Lõhmuse sõnul on tegu väga kõrge kvaliteediga trükkiva masinaga ja tulevikus annab uus masin võimaluse teha kõiki kvaliteettöid, mis trükis võimalik. Masin ise kaalub ligikaudu 13 tonni ja omab kõiki kaasaegseid lisaseadmeid. Paidesse jõudnud trükimasin võimaldab tunnis trükkida kuni 12 000 lehepoognat. Analoogseid trükimasinaid on Eestis veel vaid paar tükki.


Lõhmus lisas veel, et uus trükimasin saadi tänu kevadel Paidet külastanud Ida-Euroopa Heidelbergi tükimasinate müügiesindajale, kes tegi Kumale uue masina tarneks soodsa pakkumise.


Järvamaa talupidajad üritasid saaki Saksamaal kindlustada


Järvamaa Koeru valla Metsanurga talu alustas viljakoristust üleeile – kaks nädalat varem kui mullu. Esimene, talinisupõld aga rõõmu ei tee: võimas kombain suisa tuiskab põllul, sest saak on nigel. “20-25 tsentnerit hektarilt, aga peaks olema 50 tsentnerit,” ütles talupidaja Jüri Ilves – sellele põllule oleks saagikindlustus hädasti ära kulunud.


Eesti Päevaleht kirjutab, et Järvamaa talupidajad üritasid kindlustada viljasaaki Saksamaa kindlustusfirmas, sest Eestis on talumehel keeruline seda teha, samas ei pea nad õigeks riigilt põuakahjude eest toetust küsida. Jüri Ilves, üks kolmest vennast, kes Koeru vallas Metsanurga 600-hektarilist teraviljatalu peavad, vaatas eile talinisupõldu ja tõdes koos venna Neiliga, et ilmselt saavad nad sel aastal põua tõttu 100 000 krooni kahju. See olnuks väiksem, kui neil õnnestunuks saak kindlustada.


Jüri Ilves näitas kõrvalasuvat suvinisupõldu, kus vili õnneks päris ilus. “Saime sel aastal mullusega võrreldes kaks nädalat varem vilja lõikama ja nüüd on rohkem aega ka ilma valida, et võimalikult kogu saak kätte saada,” ütles Jüri Ilves. “Kõige riskantsem on meile liigniiskus, kui koristamise ajal juhtub ainult sadama ja vilja põllult kätte ei saa.” Ilvesed üritasid juba mullu saaki kindlustada, kuid kindlustusmakse suurus ehmatas. Sel aastal plaanisid nad talu eelarvesse vajaliku 80 000 krooni sisse – ja jäid hiljaks. “Mullu öeldi, et külvake maha ja siis tulge kindlustama – tegimegi nii, aga selgus, et oleks pidanud juba enne külvamist kindlustama, sest külviaja lõpuks kuulutati põud välja ja kindlustus meid enam jutule ei võtnud,” rääkis Jüri Ilves. Seepeale otsisid Ilvesed Saksamaalt kindlustusseltsi, kuid said sealtki eitava vastuse.


Ergo kindlustusseltsi riskiinsener põllumajanduse alal Raivo Luts tõdes, et eraettevõttena pole selts saagi kindlustamisest eriti huvitatud. Lutsu sõnul on nelja aasta jooksul, mil seda kindlustust pakutakse, aastas lepingu sõlminud veidi üle 30 talupidaja. Luts tõi näiteks eelmise aasta, mil kindlustusselts kogus umbes 30 lepingu pealt miljon krooni, aga kahjudena pidi välja maksma 1,8 miljonit krooni. Lutsu sõnul on talumehele kindlustamine väga tulus, sest riik maksab kindlustussummast 40% talle tagasi. “Teist nii head kindlustust polegi,” lausus Luts. Agronoomina peab ta saagi kindlustamist õigeks ega arva, et saagikahjusid peaks riik lihtsalt kinni maksma. “Kindlustusselts kontrollib palju hoolikamalt kui ministeeriumi kahjude hindamise komisjonid, et talumees omalt poolt teeks ikka kõik selleks, et võimalikult head saaki saada,” kinnitas Luts.


Põllumajandusminister Jaanus Marrandi kahetses, et kindlustussüsteem tõesti veel ei tööta, nagu võiks. “Riik küll toetab, aga sellest ei piisa,” ütles Marrandi. “Kui kogu külvipinda arvestada, kuluks aastas kindlustusele 60-70 miljonit krooni, mida põllumehed ei oleks kindlasti suutelised praegu maksma ja peab mõtlema, kui palju saaks riik sellest katta.” Ministri kodune põllumajandusühistu Estonia ei ole samuti saaki kindlustanud, sest tingimused ei sobi.

30.7.02

Linnavalitsus käsib lambad saarelt ära tuua


Türi linnavalitsus ei andnud tänasel istungil ettevõtja Are Unusele luba jätta järvesaarele kolme lammast, oinast lambaaeda. Linna humanitaarjuht Ervin Jürisoo sõnul teeb linnavalitsus Unusele ettekirjutuse ja käsib lambad ära viia reede keskpäevaks. Juhul kui Unus ettekirjutust ei täida teeb linnavalitsus avalduse politseile, kellel on õigus Unusele rahatrahv määrata.


Are Unus rääkis Kumale, et linnavalitsus ei tea, mis teeb ja tervet mõistust linnavalitsusel pole. Unuse sõnul võiks linnapea koos valitsusega väärikalt tagasi astuda, kuid väärikust sealt ettevõtja arvates oodata pole mõtet. Unus lisas, et ilmselt tuleb tal seadusekuuleka inimesena siiski linnavalitsuse korraldust täita, kuid see saab olema raske, sest saarele viidud oinas on tige. Unus ei välistanud võimalust, et korraldab järvesaarel lassoga lambapüüdmise võistluse ja paneb võitjale ka auhinna.


Türi linnavalitsuse ja Are Unuse vaheline tüli sai alguse juunis, kui tekkis segadus linna jaanitule korraldamisega ja maailma kõrgeima jaanitule tegemisega.

Järvamaa korrakaitsjad näitavad oma osavust kutsemeisterlikkuse võistlustel


Paikuse Politseikoolis toimuvad politsei korrakaitse osakondade kutsemeisterlikkuse võistlused, kus osaleb 25 nais- ja 67 meespolitseinikku. Järva Politseiprefektuuri esindavad Üllar Kütt, Peeter Laas, Marju Teinfeldt ja Alo Allemann.


Politseiameti korrakaitse osakonna komissar Urve Miidla selgitas Kumale, et varasematel aastatel on erinevaid võistlusi korraldatud liikluspolitseile, konstaablitele ja uurijatele. Tänavu otsustati võistlused ühendada ja selgitada üks vabariigi parim prefektuur.


Võistkondlikus arvestuses kolme võistluspäeva jooksul parimaid tulemusi saavutanud politseiasutusele antakse neljapäeval, 1.augustil üle esimest korda Eesti Politsei Kutsemeisterlikkuse Võistluse võitja rändkarikas. Lisaks saab parim prefektuur omale uhiuue politseiauto ja võistlejad väiksemaid auhindu.


Oisus õpetatakse lastele klaasimaali ja taimevaipade kudumist


Oisu lasteaias toimuval neljandas lastelaagris õpetatakse paarikümnele Oisu ja naabervaldade lapsele maalikunsti.


Laagri õpetaja Vaike Siemann rääkis Kumale, et lastega maalitakse lillepotte, tehakse klaasi- ja siidimaali, õpitakse näitemängu, laulmist ja pillimängu. Teisipäeva ennelõunal läksid lapsed koos juhendajatega matkale, et korjata taimi, millest hiljem taimevaipu kududa. Laste valmistatud kunstitöödega saab Siemanni sõnul tutvuda homme õhtul lasteaias kell viis algaval kontsertnäitusel.


Lastelaagrit juhendavad Ülle ja Meelika Välimäe, Liivi Vassar, Vaike Siemann ja Pipi-Liis Siemann ning laagriliste töövahendite eest hoolitseb Oisu vallavalitsus.


29.7.02

Politsei vahistas Paides noort naist vägistada üritanud keskealise mehe


Järva politsei pidas reedel aktiivse jälitustegevuse tulemusena Harjumaal kinni 43 -aastase paidelase, keda kahtlustatakse sugulise kire rahuldamises ebaloomulikul viisil. Prefekt Erki Nelis selgitas Kumale, et mees üritas ööl vastu neljapäeva Paides Õlitähe tankla lähistel vägistada 17 -aastast neiut. Nelise sõnul käskis purjus mees neiul riidest lahti võtta ja meest suguliselt rahuldada. Vägistada kurjategija neiut ei jõudnud. Nelis lisas, et lahutatud ja mitme lapse isa ise on oma tegu tunnistanud.


Seoses kuriteo lahendamisega palub politsei ühendust võtta inimestel, kes 24. juuli öösel vastu 25. juulit südaöö paiku möödusid Paide ringtee Õlitähe tanklast või olid selle läheduses. Kindlasti palutakse ühendust võtta naisel, kes sõitis sealt mööda naiste jalgrattal ja mehel, kes sõitis käikudega maastikurattal. Tunnistajatel palub politsei minna prefektuuri või helistada numbril 110. Prefekti sõnul võib politsei minna vajadusel tunnistajatele ka koju järgi.


Nelis lisas, et politsei palub ühendust võtta ka neil neidudel ja naistel, keda on sellel aastal tundmatute meeste või noormeeste poolt tänaval tülitatud ja tehtud siivutuid ettepanekuid või sunnitud sugukõlvatule tegevusele.

26.7.02

Res Publica uus Järvamaa koordinaator on Kristina Lill, senine juht Tiina Oraste kandideerib kohalikel valimistel Paide volikokku


Seni seda tööd teinud omavalitsusliidu tegevjuht Tiina Oraste otsustas sügisel kandideerida Paide volikokku, ning erakonna reeglite järgi peavad kohalikel valimistel kandideerijad loobuma tööst parteiaparaadis vähemalt kolm kuud enne valimispäeva.


Res Publica plaanib erakonna aseesimehe Andres Jalaku sõnul ka enne valimisi moodustada volikogu selle koosseisu liikmetest oma fraktsiooni. Praegu on volikogus neli Res Publica liiget. Lisaks Jalakule veel Kristiina Heroodes, Veera Vassiljeva ning Tarmo Alt.


Res Publical on praegu Eestis 2500 liiget, neist 104 Järvamaal, osaletakse pea kõigi Järvamaa omavalitsuste juhtimises. Jalaku sõnul pole Res Publica liiget vaid Kabala volikogus ja vallamajas.

Paide korrastab teise lisaeelarve rahaga linnatänavaid ja sisustab gümnaasiumi tööõpetuse klassi


Paide saab järgmisel nädalal teise positiivse lisaeelarve sel aastal. Riigi lisaeelarvega omavalitsustele eraldatavast rahast tuleb Paidesse 840 000 krooni. Linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusosakonna juhataja Eiki Ilvese sõnul kulutatakse uuest lisaeelarvest lõviosa linna teede ja tänavate korrastamiseks.


Nii saavad veel sel aastal korda perearstikeskuse esine kõnnitee Pärnu tänava Tööstuse ja Telliskivi vahelises lõigus. Uus tänav saab tolmuvaba katte, korda tehakse Ehitajate ja Põllu tänava vaheline kõnnitee. 150 000 krooni eest soetatakse Paide Gümnaasiumi uue hoone tööõpetuseklassi sisustus. Ilvese sõnul järgitakse nõuet kulutada vähemalt poolt riigi lisaeelarvest eraldatud rahast teede või tänavate korrastamiseks.


Linn on sel aastal tänavate ja teede korrastamiseks kulutanud pea poolteist miljonit krooni, korda on saanud Tööstuse tänava algus, tolmuvaba katte sai Joodi tee ja töid on tehtud ka Pärnu tänaval.


Järgmise nädala eelarvetäiendusega kasvab Paide selle aasta eelarve 84 miljoni kroonini. Selle aasta esimene positiivne lisaeelarve võeti vastu mai lõpus, oodatust suurem üksikisiku tulumaksu laekumine võimaldas anda Paide gümnaasiumi juurdeehitusele juurde miljon krooni. Korrastati veel Tööstuse tänava ja Lembitu pargi valgustust, raha kavandati veel Ühisgümnaasiumi staadionile kaugushüppekastide tarvis ning Slaavi Gümnaasiumi du�iruume korrastada. Samuti sai võimalikuks Paide Kultuurikeskuse ja K- Keskuse ette kaldteede tegemine.

25.7.02

Kiiruseületaja põhjendas rikkumist liialt lühikeste päevadega


Politsei tabas Järvamaal toimunud reidi käigus 20 kiirusületajat, neist kaks sõitis lubatust kiiremini üle 40 kilomeetri tunnis.


Prefekt Erki Nelise sõnul annavad kiiruseületajad politseile erinevaid põhjendusi seaduserikkumise õigustamiseks. Eilse reidi üks huvitavamaid põhjendusi oli, et "päevad on lühikesed."


Politsei peatas roolijoodikute ja kiiruseületajate tabamiseks eile üle kahesaja sõiduki, neist 42 rikkus eeskirja. Purjus roolikeerajaid avastati kaks, üks neist Kirnas ja teine Oisus. Juhiloata oli rooli istunud viis inimest. 20 juhti ületas kiirust ja 15 rikkus eeskirja teisi sätteid. Lubatud sõidukiiruse ületajaid oli enim Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteel. Kiiruse ületajate keskmine kiirus oli prefekti teatel 120 km/h. Suurim mõõdetud kiirus oli 135 km/h.


Politsei võttis eile õhtul rajalt maha ka kaks purupurjus jalgratturit. Reopalu-Väätsa teel jalgratast juhtinud Raimol mõõdeti alkoholi sisalduseks veres 2,83 promilli ja Paide linnas rattaga sõitnud Tiidul 2,31 promilli.


Arestikambrisse viidi peatäit välja magama ka üks alaealine, kellel fikseeriti raske alkoholijoove.


Kristlike noorte ettevõtmised jätkuvad täna filmiõhtuga Paide keskväljakul


Järvamaa Kristliku Keskuse korraldatud noorteralli IMPACT jätkub täna Paide keskväljakul toimuva üritusega. Ennekõike linnakodanikele mõeldud õhtul saab tantsida shoti tantse ja peaesineja on Todd Davidson Ameerika Ühendriikidest. Esineb ka Eestis tegutsev evangelist Miguel Zayas. Hilisõhtul näidatakse suurel ekraanil filmi "Seksil on hind".


Peakorraldaja Veronika Pozelski selgitas Kumale, et kuna eesmärk on jätta Jeesuse jälg meid ümbritsetavate inimeste eludesse, siis peaks ka Pam Stenzeli film panema noori mõtlema intiimsuhete tagamaadele ja tähendusele.


Kristlike noorte ralli – Impact raames on linnas õpikojad, kus räägitakse kuidas olla pastor oma linna noortele, kuidas rajada ja tugevdada noortetööd, juttu tuleb sõpruse vastuolulisest ja sõprusest kui teest päästeni.

24.7.02

Jõgeval jalutas tänaval alasti mees, kes politseiga pahuksis olnud juba kolmekümnel korral


Jõgeva politsei tabas teisipäeva pärastlõunal tänaval jalutamas purupurjus alasti mehe. Politseipatrull leidis palja mehe üles kaubahalli ja Keskuse kaupluse vahelt puudega haljasalalt ukerdamas, teatas Jõgeva prefektuuri pressiesindaja.


Politseinikud tundsid enesepaljastajas ära varem 30 korda politseiga pahuksis olnud 47aastase Elduri, kes puhus alkomeetrisse neljapromillise joobe ja jäi seejärel pingile magama.


Kuna Elduril raha pole, viib politsei ta pärast kainekssaamist kohtusse. Korravalvurid peavad enne kohtuistungit mehele ka riided selga panema.


Järva Teedevalitsuse kauaaegsed ja tublid töötajad saavad maavanemalt tunnustusmedali


Järva maavanem Theo Aasa autasustab maakonna kõrgeimate autasudega väga pikaajalise ja tulemusliku töö eest mitmeid Järva Teedevalitsuses töötavaid inimesi.


Teenetemedali saavad peamehaanik Ants Trug, Paide teepiirkonna autojuht Arvo Põder, Paide teepiirkonna laadurijuht Rein Madissoo ja Türi piirkonna teemeister Olev Eelmaa.


Teenetemärgi pälvivad Paide teepiirkonna autojuht Arvo Jokst,
liiklusohutuse peaspetsialist Arvo Kips, Paide teepiirkonna teemeister Kalvi Krass, geodeet Juta Vaher ja Roosna-Alliku teepiirkonna autojuht Tõnu Toome.


Maavanem annab autasud üle reede pärastlõunal kell kolm Teedevalitsuses toimuval pidulikul koosviibimisel.


Aktisaseltsi Paide Vesi esimese poolaasta kasum üle veerand miljoni krooni


Vee-ettevõtte juht Enno Vaab selgitas Kumale, et 260 000 kroonine kasum on peamiselt tingitud kokkuhoiust sadevee puhastamisel ja pumpamisel ning edukast teenuste müügist. Samuti polnud esimesel poolaastal palju kulukaid veeavariisid. Aasta algul planeeris ettevõte poolaasta kasumiks 40 000 krooni.


Kasumi investeerimise otsustab ettevõtte nõukogu kolmapäeval, kuid Vaabi hinnangul kasumiraha enne aasta lõppu ei kasutata. Sel aastal on ettevõttel plaanis investeerida kaevukaante tõstmiseks ja osade siibrikaevude renoveerimiseks.


Soome metsast rikkust lootnud said petta


Soomes metsamarjade korjamisega tuhandeid teenida lootnud inimesed on tööd korraldanud firmas pettunud ning nõuavad reisi eest makstud raha tagasi. Järvamaalane Asta Kivi maksis Tartu osaühingule Aspelund 5000 krooni, et minna juulis Lapimaale metsamarju korjama. Selle raha eest sai naine aga vaid edasi-tagasi sõidu.


Et firma oli broneerinud laevapiletid tagasisõiduks juba kaks päeva pärast Eestist ärasõitu, siis tuli Kivi Soomest tagasi, teenimata marjakorjamisega sentigi. Turismifirmad pakuvad nädalasi Lapi-reise umbes 3000 krooni eest. «Tunnen, et mind on petetud ja tahan raha tagasi,» ütles Kivi. Kivi reisikaaslane Raili Kullamäe ütles, et tahab temalt
marjakorjamisreisi eest võetud 4000 kroonist kolme kindlasti tagasi. «See oli ju pettus,» hindas ta.


Sõiduraha võttis Kivi sõbrannalt laenuks, sest lootis kopsakast (lubaduste järgi kuni 1000 krooni päevas) teenistusest maksta nii võla kui ka katta varasemaid pere eelarveauke. Info firma kohta leidis Kivi lehekuulutusest. Märtsi algul kandis ta osaühing Aspelund arvele üle 5000 krooni, lisades märkuseks, et raha on töö- ja elamisloa eest. Naine väitis Postimehele, et firma esindaja selgituse kohaselt pidi põhiosa rahast kuluma üle 2000 krooni maksva tööloa vormistamisele. Mingit tööluba firma aga ei vormistanud ning rohkem kui poolsada 17. juuli õhtul reisilaevaga Meloodia Helsingisse jõudnud marjulist said reisijuhilt käsu Soome piirivalvuritele vastata, et lähevad Taivalkoskisse puhkusele. Marjakorjamisest ei tohtinud midagi rääkida.


Pärast 800-kilomeetrist bussisõitu jõudis marjuliste seltskond Kuivaniemisse, kus ootas kämping, mis pidi olema marjuliste koduks kogu Soomes oleku aja vältel. Kokku oli Aspelund Soome vahendanud ligi 120 marjulist, kes jõudsid kohale kahe bussiga. Teiste hulgas oli reisiseltskonnas ka lätlasi, kes olid sõidu eest välja pannud pisut üle 10 000 Eesti krooni.


Kivi sõnul hakkas kämpingus halbu üllatusi sadama ridamisi. Esiteks levis kulutulena info, et metsad on marjadest tühjad. Sellele leidis Kivi ka ise kinnitust, kui ligi seitsmetunnise metsaskäigu tulemusena jäi pange põhja vaid mõnesentimeetrine mustikakiht. Järgmisena selgus, et kogu rühmale on Aspelund laevapileti broneerinud juba järgmiseks päevaks, mistõttu tulnuks pärast üht päeva kohalolekut kohe alustada tagasisõitu. «Meile öeldi, et kes neid pileteid ei kasuta, peavad hiljem omal kulul Helsingisse sõitma ja sealt ise pileti ostma,» ütles Kivi.


Kullamäe kinnitusel jagati laagris laevapiletid laiali. Enamik seltskonnast otsustas siiski paigale jääda, leppides teadmisega, et laevapilet läheb tühja. Naise väitel on üks paigalejäänu, tema tuttava poeg, Soomest helistanud ja kurtnud, et tal on probleeme kojusaamisega. Marju polevat ning teenida ei õnnestu isegi kojusõiduraha.


Kohe otsustas tagasi sõita üksteist inimest. Nende hulgas Kivi ja Kullamäe, aga ka noor vene perekond, kes oli reisiraha tuttavatelt laenanud. Algselt 1. juulile määratud ärasõidupäeva oli firma lükanud 17. juuli peale, põhjendusega, et kevadine külm ei lasknud marjadel õitsema hakata. Kivi arvates pidi firma teadma, et marju ei ole ega tule, sellest hoolimata saadeti reisid teele.


Asplundi direktor Aldur Jääger ütles, et marjareisil osalenuid sunniti piiril valetama, sest samal ajal sõitis väga palju inimesi ilma tööloata Soome maasikale, seetõttu pelgas firma, et inimesed saadetakse piirilt tagasi.


Metsamarjade korjamiseks Soomes tööluba vaja pole ning Jäägeri väitel pole ta kunagi rääkinud, et reisi eest võetud raha eest tagatakse marjulisele tööluba. Jääger lubab pettunud marjulistele hüvitust. «See võib olla kuni pool rahast, mis nad meile maksid,» kinnitas ta. Samuti lubas Jääger, et kõik seni Soomes olevad marjulised ei pea kojusõidu eest ise midagi maksma. Reisiseltskonnale öeldu, et tagasisõit on pärast Eesti busside lahkumist igaühe enda mure, nimetas ta valeks.


Samas eitas Jääger, nagu oleks Asplund reisi korraldanud. «Meie ainult abistasime inimesi. Me ei tohigi mingeid reise korraldada, me tegeleme konsultatsioonidega,» väitis ta. Hetk hiljem tunnistas Jääger, et Asplund oli siiski marjakorjamisreisi peakorraldaja Eestis.

23.7.02

Allikjärve mõrva pani toime naine, kes ka enne tapmise eest kinni istunud


Järva politsei leidis Allikjärve küla elaniku 63 -aastase Helgi kinniseotud ja torkehaavadega surnukeha 12. juulil tapetu maja lähedalt risuhunniku alt. Naise jalad ja kael olid heinanööriga seotud ning tal oli kaelas lehmakett. Naabrite teatel kadus naine 4. juulil, politseil on alust arvata, et Helgi tapeti joomingul tekkinud tüli käigus.


Politsei esitas naise tahtlikus tapmises süüdistuse tapetu õepoja elukaaslasele 27 -aastasele Olgale, kes tunnistas tapmise üles ja on hetkel vahi all. Uurija Sirje Jõgi rääkis Kumale, et naise surma põhjust ei saa veel kindlalt öelda, kuna oodatakse ekspertiisi tulemusi.


Prefekt Erki Nelise sõnul esitati Olgale süüdistus tahtlikus tapmises raskendavatel asjaoludel, kuna naine on ka varem tapmise eest süüdi mõistetud. Nelise andmetel vabanes süüdistav vangist 1998. aastal. Kohus võib Olgale süüdimõistva otsuse korral määrata ka eluaegse vanglakaristuse.

22.7.02

Politsei tabas purjus teerullijuhi


Laupäeva ennelõunal pidas Järva politsei kinni kaks purjus teetöölist Paide – Roovere - Kuimetsa teel, kus purjus Sergei juhtis asfaldifreesi ning purjus Vitali tabati teerulli roolist.


Tee-ehitaja Pärnu Teed AS tootmisjuht Kaido Tamm selgitas Kumale, et purjuspäi roolist tabatud mehed töötasid alltöövõtjana tegutsevas aktsiaseltsis Tallinna Teed. Tamme kinnitusel on seadust rikkunud mehed tänaseks ametist vallandatud.


Lisaks purjus tee-ehitajatele peatas politsei laupäeva hommikul kella poole seitsme paiku Paide - Roovere - Kuimetsa teel kinni mopeediga sõitnud alaealise Sander´i, kellel tuvastati keskmine alkoholijoove. Ööl vastu laupäeva kella poole ühe paiku tabati Türil purjuspäi autoroolist Gunnar ja paar tundi hiljem mõõdeti Järva- Jaani - Koeru teel sõiduautot juhtinud 18 -aastase Harri joobeks 0,97 promilli.


Suurim kiiruseületamine avastati nädalavahetusel Pärnu - Rakvere maanteel, lubatud 90 km/h asemel sõitis üks Viljandimaa mees kiirusega 145 km/h.


Korrakaitsjad peatasid nädalavahetusel reidi käigus Järvamaal 136 sõidukit, neist viie roolis tabati purjus juht. Piirkiiruse ületajaid oli 4, lahtise turvavööga sõitis 5 ja juhiloata kaks sõidukijuhti. Nädalavahetusel toimunud operatsioonis osales 25 Järvamaa korrakaitsjat.


Järvamaa noored pallurid torkasid Soomes silma puhta mänguga


FC Flora Järvamaa noored jalgpallurid jõudid täna koju Soome toimunud rahvusvaheliselt turniirilt Kokkola Cup. Nende treener Viktor Mets rääkis Kumale, et järvakate parim tulemus oli 1991. aastal sündinud poiste viies koht. Nooremate võistkond sai 13 koha ja vanemad poisid jäid jagama 13. - 14. kohta. Mets lisas, et kolm Järvamaa võistkonda pälvisid eriauhinna korrektse käitumise eest.


Koos järvakatega Soomes võistelnud Viljandi jalgpalliklubi "Tulevik" parim koht oli kolmas.

Tallinna ettevõte aktsiaselts Eco Pro likvideerib Roosna-Alliku vana piiritusetehase masuudihoidla


Roosna – Alliku riigihankekomisjon valis esmaspäeval Tallinna ettevõtte aktsiaseltsi Eco Pro likvideerima vana piiritusetehase katlamaja masuudihoidlat ja koos sellega tekkinud reostust.


Valla keskkonnaspetsialist Kalev Pagarand selgitas raadiole, et Eco Pro kasuks rääkisid kogemused vastavate tööde tegemisel ja sobiv hinnapakkumine. Töid alustatakse Pagarandi sõnul kahe nädala pärast ja masuudihoidla ning pinnasereostus peaks olema likvideeritud septembri keskpaigaks.


Roosna- Alliku vana piiritustehase ümbruse korrastamist toetab enam kui miljoni krooniga Keskkonnainvesteeringute keskus.


Eesti Televisiooni peadirektori algatatud jalgsimatkas läbi Eesti teeb kaasa kaks Järvamaalt pärit inimest


Eesti Televisiooni peadirektor Ilmar Raag jõudis esmaspäeval koos oma matkagrupiga Jõgevamaale, Koeru vallast möödub reisiseltskond homme. Jalgsimatk läbi Eesti algas nädalapäevad tagasi ja eesmärk on otsemat teed mööda jõuda Eesti lõunaservast Põhja-Eesti tippu.


Ilmar Raag rääkis Kumale, et täna hommikul alustas matka 4 inimest ja päeval liitub reisiseltskonnaga telesaate "Osoon" saategrupp. Raagi sõnul on nädala jooksul gruppi tabanud kõik matkamise puhul niinimetatud kohustuslikud asjad ehk siis villid ja põrutused. Eile saadi veidi ka vihma, kuid metsas leitud talu ja selle pererahvas pakkus matkajatele lahkelt peavarju.


Jalgsi läbi Eesti matkajatest on järvamaalane "Osooni" saatejuht Kaidar Kahar ja poolenisti järvakaks peab ennast Kadri Hindrikus.


Paidelane Indrek Jakobson kasvatas Saaremaal Eesti rallikrossi meistrivõistluste viienda etapi võiduga edu konkurentide ees


Paidelane Lada-Eesti turundusjuht Indrek Jakobson tõi nädalavahetusel Saaremaal toimunud Eesti Rallikrossimeistrivõistluste viiendalt etapilt koju taas kuldmedali. Jakobson on viiest etapist võitnud neli ja ühe korra saanud ka teise koha.


Jakobson rääkis Kumale, et esimeses sõidus sai ta teise koha ning teised kaks sõitu võitis. Finaalsõidus õnnestus Jakobsonil teiste eest juba stardis ära sõita ja seega pääses ta enda sõnul seljataga toimunud rüselusest, kus nii mõnedki rallimehed omavahel kokku sõitsid.


Jakobson lisas, et meistritiitel veel päris kindlalt käes pole ning mulluse meistrivõistluste võitu kordamiseks tuleb üks etapp veel võita.


Eesti rallikrossi meistrivõistluste kuues etapp sõidetakse augusti lõpus Vasalemmas.


19.7.02

Kuigi Järvamaal sündis juunis veerandsada last on Väätsa vald ainus omavalitsus, kus pole sel aastal veel ühtegi uut ilmakodanikku sündinud


Siseministeeriumi andmetel sündis Järvamaal juunis 23 last.
Väätsa vald on seni ainus Järvamaa omavalitsus, kus pole tänavu lapsi sündinud.


Maakondade võrdluses on Järvamaa tagant neljas, väiksem sündivus on Põlva-, Lääne- ja Hiiumaal. Kõige enam sündis lapsi Tallinnas.


Kokku sai Eestimaa juunis juurde pisut üle tuhande lapse. Järvamaal on tänavu sündinud üle kahesaja lapse. Omavalitsustest on kõige edukam Türi linn, kus sel aastal on sündinud mullusega võrreldes kaks korda rohkem lapsi.


Harvaesinevate poisinimedena tulid juunis kasutusse näiteks Jõnn ja Rigobert. Tütarlastele pandi nimeks Dyavolessa-Maria ja Amiina-Ly.


Metallivargad kimbutavad teedehaldajaid


Sagenenud teemärkide varguste tõttu kutsub Maanteeinfokeskus liiklejaid teatama märkide ja teeviitade vargustest.


Maanteeinfokeskuses teatas reedel Kuma raadiole, et teemärkide vargusi on tänavu erakordselt palju ja kahjusummad ulatuvad mitmesaja tuhande kroonini. Infokeskuse andmetel varastatakse teemärke peamiselt metallisaamise eesmärgil igas maakonnas, rohkem on probleeme Tallinna ümbruses. Lisaks teetähistele varastatakse ka hoiatusmärke- ja vilkureid tee-ehituspiirkondades, mistõttu on ohtu seatud ka liiklejad.


Järva Teedevalitsuse Paide piirkonna meister Kalvi Krass rääkis Kumale, et Paide piirkonnas pole tänavu märke varastatud, kuid märkide lõhkumist ja vandaalitsemist on paaril korral avastatud. Krass meenutas, et üks suuremaid kuritegusid oli Paide piirkonnas 5-6 aastat tagasi, kui üks ristmik tehti märkidest lagedaks. Roosna-Alliku teemeister Peeter Sissas kinnitas, et ka tema tööpiirkonnas pole tänavu märke varastatud, kuid huligaanid lõhuvad kilomeetritähiseid ja mullu varastati maakonna piiri tähistavad sildid.


Maanteeinfokeskus palub kõiki liiklejaid, kes märkavad viitade-märkide juures kahtlast tegevust, anda sellest teada Tallinna telefonil 678 1500; lühinumbril 1510 või politsei tasuta lühinumbril 110.


Ilmade soojenemise tõttu on kiirabil ka Järvamaal rohkem väljakutseid


Järvamaa Haigla kiirabibrigaadid teevad iga päev paar väljasõitu, et turgutada inimesi, kes kokku kukkunud. Vanemõde Heidi Jürisoo ütles raadiole, et tavaliselt minestavad vanemad inimesed ja lapsed. Riskirühm on ka inimesed, kel probleeme südamega.


Kiirabi töötajad suhtuvad kõikidesse teadetesse täie tõsidusega, sest enne kohalejõudmist on teadmata patsiendi olukorra tõsidus. Vahel piisab lihtsalt kontrollist, kuid mõnel puhul on inimesed ka haiglaravile viidud.


Kokkukukkumise põhjus Jürisoo seletuse kohaselt tavaliselt see, et inimene on kuuma ilmaga liiga kaua väljas olnud, organism on dehüdratiseerunud ja kurnatud. Erijuhtumid on loomulikult südamehaiged inimesed.

18.7.02


Paidelane esindab Eestit sõjaväelaste triatloni maailmameistrivõistlustel


Otepääl, Pühajärvel avatakse reedel üheksandad sõjaväelaste triatloni
maailmameistrivõistlused, kus Eesti võistkonnas teeb kaasa paidelane Ain-Alar Juhanson.


Võistlustel teeb kaasa 200 osalejat 19 riigist, Austriast, Belgiast, Brasiiliast, Kanadast, Hiinast, Eestist, Soomest, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Ungarist, Itaaliast, Lätist, Luxemburgist, Hollandist, Slovakkiast, Sloveeniast, Rootsist, Türgist ja USA-st.


Eesti sõjaväelaste au kaitsevad koos Ain-Alar Juhansoniga, Hardi
Randma, Marko Albert ja Priit Alt.


Triatlonistid läbivad olümpiadistantsi - ujutakse poolteist kilomeetrit, rattaga sõidetakse 40 km ja jooksus läbitakse kümne kilomeetrine distants.



Paide Gümnaasiumi mööbli valmistab aktsiaselts Standard


Paide Gümnaasiumi möbleerimise riigihankekomisjon valis kahest pakkumisest parimaks aktsiaseltsi Standard enam kui poole miljoni krooni suuruse pakkumise.


Linna ehitusjuht Eiki Ilves rääkis Kumale, et kahe pakkumise hinnavahe oli väike ehk pisut üle kuue tuhande krooni. Otsustavaks sai nii odavam hind kui ka Standardi kõrgem kvaliteedisertifikaat. Ilvese sõnul ostetakse koolile metallraamiga ja puitplaadiga toolid ning kaseliimpuidust lauad. Ilves selgitas, et kaseliimpuidust lauad on küll kallimad tavalisest vineerist, kuid samas tunduvalt kvaliteetsemad ja vastupidavamad.


Linnavalitsus kinnitab konkursi võitja tuleval teisipäeval, koolimööbel peab paigas olema augusti lõpuks.


Järvamaa jaekaubandus- ja toitlustusettevõtted seni valdavalt tunnustamata


Järvamaa 250-st jaekaubandus- ja toitlustusettevõttest on juuli alguse seisuga uuest aastast nõutava Tervisekaitsetalituse tunnustuse saanud seni 30. Kõik Eesti jaekaubandus- ja toitlustusettevõtted peavad aga uueks aastaks tunnustuse saama, muidu ei anta neile luba tegutseda.


Tunnustamisega kinnitatakse ettevõtte vastavust seadusega kehtestatud nõuetele. Kontrollitakse nii ehituslikku poolt kui ka toiduainete käitlemist, sisseseadet ning töötajate isikliku hügieeni ja enesekontrolli nõuete järgimist. Tervisekaitse vaneminspektor Maie Laose sõnul on tunnustuse nõudmine seotud Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamisega, et olla ühinemishetkel vastavuses liidus kehtestatud nõudmistega. Järgima peab hügieenieeskirja ja Euroopa Liidu direktiivi, mis nõuab tingimuste loomist tervislikuks toitumiseks liikmesriikides.


Laos ütles Kumale, et seni on maakonna ettevõtted suhtunud tunnustuse taotlemisse üpris leigelt. Samas kinnitab Laos, et 1. jaanuarist nõutakse tunnustust, vastasel juhul peab Tervisekaitsetalitus toitlustusasutuse sulgema. Ajapikenduse taotlemine pole Laose sõnul mõeldav, kuna see oleks ebaõiglane teiste ettevõtete suhtes, kes on tunnustuse pälvimiseks ruumid korda teinud ja investeerinud. Küll on Tervisekaitsetalitus valmis asutustele nõu andma kuidas tunnustuse saamiseks vajalikke nõudeid täita.

17.7.02


Roolijoodikut ähvardab vanglakaristus


Politseile viimase kahe kuu jooksul kolm korda vahele jäänud roolijoodikut võib kohus karistada kuni kaheaastase vangistusega.


Järva politsei tabas Roosna-Allikul mehe, kes jäi autoroolis purjuspäi vahele juba kolmandat korda viimase kahe kuu jooksul, kohus võib mehele määrata ka vanglakaristuse.


Järva prefekt Erki Nelis rääkis Kuma raadiole, et nädalavahetusel toimunud reidi käigus tabati niinimetatud kõige "kõvem" mees Roosna-Allikul. Kinnipeetud mehe suhtes algatati juuni lõpus kriminaalasi, kuna ta tabati purjuspäi autoroolist juba teist korda, laupäeval jäi sama mees 2,11 promillise joobega järjekordselt vahele.


Roolijoodiku kriminaalasja uuriva politseiniku sõnul võeti mehel pärast esimest korda juhiluba ära, kuid purjus roolikeerajat see ei heidutanud. Uurija sõnul on seaduserikkuja noor, töötav ja varem kriminaalkorras karistamata mees. Uurija ei osanud ennustada, millise karistuse kohus mehele määrab, kuid vastavalt seadusele saab rikkumist arvestades määrata karistuseks rahatrahvi, jätta mehe kuni kolmeks aastaks juhtimisõiguseta või panna kuni kaheks aastaks vangi.


Nädalavahetusel Järvamaal toimunud reidi käigus tabas politsei kokku 37 liikluseeskirja rikkujat, neist seitse olid autorooli istunud purjus peaga. Nädalavahetuse jooberekord mõõdeti Tallinn - Tartu maanteel Mäos, kus ühe roolikeeraja alkoholisisaldus veres oli 2,89 promilli.



Mäos toimunud kahe pisibussi kokkupõrkes sai neli inimest vigastada


Pärnu-Rakvere maanteel Mäo ristist kilomeeter Rakvere poole toimus kolmapäeva hommikul liiklusõnnetus, kus sai neli inimest vigastada.


Politseikorrapidaja sõnul kaldus Rakvere poolt tulnud Volkswagen Caravelle seni teadmata põhjusel vastassuunavööndisse ja põrkas kokku Paide poolt sõitnud Volkswagen Transporteriga. Vastassuunda kaldunud bussis said vigastada üks mees ja kolm naist. Teises masinas olnud juht pääses vigastusteta.


Järvamaa Haigla valvearst Tiiu Aule rääkis Kumale, et kannatanud said kõik ajuvapustuse ning lisaks oli haavu ja põrutusi. Kaks naist jäeti haiglaravile ning bussijuht ja üks naistest lubati ambulatoorsele ravile. Aule sõnul oli kannatada saanud bussijuht kaine.


Miks üks bussidest vastassuunavööndisse kaldus pole veel teada ja juhtunut uurib politsei.


Järvamaa päästetöötajad osalevad suurõppusel


Hiljuti Islandil päästeõppustel käinud Järvamaa Päästeteenistuse operatiivkorrapidajad Margo Tammepõld ning Anatoli ja Vadim Ivanov teevad Eesti päästemeeskonna koosseisus teevad kaasa hommikul Paldiskis Rahuoperatsioonide Keskuses avatud Eestis seni suurimal kriisimeditsiiniõppusel MEDCEUR 02.


Lipnik Georgi Kokoshinski rääkis Kumale, et eesmärk on koolitada Eesti kaitseväe- ja tsiviilmeedikuid ning valmistada meditsiinipersonali tegutsemiseks kriisisituatsioonis. Legendi kohaselt mängitakse läbi reaalsele olukorrale sarnane üleujutus - hävinud on infrastruktuur, puudub elekter, joogivesi ning häiritud on transport. Õppusel harjutatavad osalejad kannatadasaanud tsiviilelanikkonna evakueerimist USA mereväe meditsiinilaevale COMFORT, kus kannatanutele tagatakse meditsiiniline abi.


Kaitseväe- ja tsiviilmeedikud osalevad erinevatel koolitustel Ameerika Ühendriikide mereväe hospidalilaeval. Samuti jagavad vastastikku kogemusi Eesti kaitseväe ning USA merejalaväe üksused. Kaheksa välisriigi esindajate osavõtmisel toimuv õppus on suurim Eestis korraldatav meditsiiniõppus, mille osalejate koguarv küündib 2500-ni.

Politsei tabas Roosna-Allikul mehe, kes jäi autoroolis purjuspäi vahele juba kolmandat korda


Järva prefekt Erki Nelis rääkis Kumale, et kõige “kõvem" mees saadi kätte Roosna-Allikul. Kinnipeetud mehe suhtes algatati juuni lõpus kriminaalasi, kuna ta tabati purjuspäi autoroolist juba teist korda, laupäeval jäi sama mees 2,11 promillise joobega järjekordselt vahele.


Nädalavahetusel Järvamaal toimunud reidi käigus tabas politsei 37 liikluseeskirja rikkujat, neist seitse olid autorooli istunud purjus peaga. Roolijoodikud jäid vahele Väätsal, Koigi asulas, Paide linnas, Roosna-Allikul, Mäos Tallinn – Tartu maanteel. Mäos mõõdeti ka suurim joove – 2,89 promilli.


Reidil osales 20 politseitöötajat, tugevdatud patrullid olid väljas Paides, Aravetel ja Türi piirkonnas.

16.7.02

Paide koostas linna üldplaneeringu aastani 2010


Dokument paneb paika linna arengusuunad järgmise kaheksa aasta jooksul. Linna planeeringu- ja ehitusjuht Eiki Ilves selgitas Kumale, et planeering määratleb elamu- ja tööstuspiirkonnad, teedevõrgustiku ja palju muud linnaga seotud. Ilvese sõnul on planeeringu peamine eesmärk aidata parandada linnakodanike elujärge. Plaani kohaselt peaks linn saama juurde uue elamurajooni ja tööstuspiirkonna.


Linna üldplaneering on 23. juulist vaadata linnavalitsuses ja Järvamaa Keskraamatukogus.

Prefekt avalikustas statistika liiklusolukorrast, et järelvalve mahtu suurendada


Seoses sel nädalal käivitatud üleriigilise liiklusoperatsiooniga edastas Järva politseiprefekt Erki Nelis statistikat Järvamaa liiklusolukorrast. See toob Nelise seletuse kohaselt selgelt esile põhjused, miks on vaja liiklusjärelevalve mahtu suurendada.


Järvamaa politseinikud on tänavu esimesel poolaastal registreerinud kümme liiklusõnnetust rohkem, kui mullu samal ajal. Kokku on tänavu maakonnas registreeritud 121 õnnetust, neist inimkannatanuga 44, hukkus 2 ja viga sai 62 inimest.


Roolijoodikute süül toimus 31 avariid, milles hukkus 1 ja sai vigastada 22 inimest. Kõige suurem võimalus liiklusõnnetusse sattuda on laupäeval ja neljapäeval ning suurim õnnetuste sagedus on õhtul kella seitsme ja kaheksa paiku. Kõigist selle aasta kuue kuuga registreeritud avariidest veerand toimus Tallinna - Tartu - Võru - Luhamaa maanteel.


Roolijoodikuid on politsei tänavu Järvamaal kinni võtnud 232, neist üle kahekümne jäi politseile vahele mitmendat korda või põhjustas koguni liiklusõnnetuse.


Nelis rääkis Kumale, et seoses liiklusõnnetuste ja roolijoodikute arvu suurenemisega võtab politsei kasutusele karmimad meetmed rikkujate karistamiseks ja tõhustab liikluskontrolli augusti keskpaigani kestva üleriigilise reidi raames.


Politsei andmeil saab roolijoodikut karistada kuni üheksa tuhande kroonise rahatrahviga, kuni 15-ne ööpäevase arestiga või võtta juhtimisõiguse kuni kaheks aastaks. Kiiruseületamisel saab politsei korrarikkujat karistada alates kolmesajast kuni üheksa tuhande kroonise rahatrahviga või võtta inimeselt pooleks aastaks juhtimisõiguse. Reidi käigus on politsei karistuste määramisel eriti range, kuna viimasel ajal on purjus juhid põhjustanud palju liiklusõnnetusi.

Klementa suhtes alustati metsarüüste pärast kriminaalmenetlus


Harjumaa keskkonnainspektsioon algatas kriminaalasja Lahemaa rahvuspargis metsamaad omava Margo Klementa (24) suhtes, kelle volitatud töömehed raiusid ebaseaduslikult lagedaks viis hektarit metsa. Harjumaa keskkonnainspektsioon otsustas kriminaalse taustaga Margo Klementa suhtes kriminaalasja algatada pärast seda, kui metsaomanik käis eile oma volitatud esindajaga inspektsioonis seletusi andmas.


Lahemaa rahvuspargi looduskaitsespetsialisti Kaja Riibergi sõnul kehtis eilseni lagedaks raiutud metsas raie ja langetatud metsa väljaveo keeld. “Mis edasi saab, otsustab keskkonnainspektsioon,” ütles Riiberg Eesti Päevalehele.


Harjumaa keskkonnainspektsiooni osakonnajuhataja Tiia Kaar lausus, et raiekeeld kinnistul kehtib endiselt, kuna seal raiuti metsa lubamatul viisil ja liiga palju. ”Juba raiutud metsamaterjali väljavedu ei saa me takistada, kuna see kuulub maa omanikule, kuid kindlasti peab Margo Klementa maksma trahvi tekitatud kahju eest,” ütles Kaar.
Kaar ei osanud veel öelda ebaseadusliku metsaraiega tekitatud kahju suurust.

15.7.02

Politsei leidis kinniseotud naise torkehaavadega surnukeha


Järva politsei uurijad leidsid reede pärastlõunal Roosna- Alliku vallast Allikjärve küla lähedalt risuhunniku alt sama küla elaniku 63-e aastase Helgi kinniseotud ja torkehaavadega surnukeha. Laip leiti neise enda majast kümnekonna meetri kauguselt sodihunniku alt. Naabrite sõnul kadus vanaproua neljandal juulil. Politsei võttis vahi alla kaks kahtlusalust, kes täna üle kuulatakse. Surnukeha saadeti ekspertiisi, et selgitada surma põhjus ning torkehaavad tekitanud terariist.


Politseiuurija Sirje Jõgi rääkis raadiole, et naine elas koos oma viinalembesest õepoja ja tema elukaaslasega, kes väidetavalt ei teadnud vanaproua kadumisest midagi. Naise õetütrele teatati tädi kadumisest möödunud neljapäeval ja reedel asus politsei kadunud naist otsima. Politseiameti pressiesindaja Rober Kõrvits lisas, et tapetud naine oli viinalembeline, ilmselt oli ta ka kadumispäeval oma kodus viina võtnud.

14.7.02

Jalgrattal sõitnud tüdruk jäi auto alla


Üheksa-aastane tüdruk sõitis eile Tallinna - Tartu maantee 61. kilomeetril ette Opelile ning sai raskelt vigastada, teatab ETA. Kella 11.40 ajal sõitis Teele (9) Järvamaal Tallinna-Tartu maantee 61. kilomeetril kõrvalteelt ette Tallinna suuna sõitnud Opel Asconale, mille roolis oli Meedi (29).


Tüdruk sai kokkupõrkes raskelt vigastada ning viidi Tallinna lastehaiglasse, ütles ETAle politseiameti korrapidaja.

12.7.02

Shanty hõivab nädalavahetuseks Tehisjärve, ujuma pääseb vaid piletiga


Paide Püha Risti kirikus algab täna õhtul kell seitse kolmas rahvusvaheline töölauludefestival Paide Shanty 2002, kus esinevad viie riigi - Suurbritannia, USA, Venemaa, Austraalia ja Eesti muusikud. Õhtul kell seitse Paide Püha Risti kirikus toimuval avakontserdil musitseerivad Keith Kendrick ja Lynne Heraud Suurbitanniast ning William Pint ja Felicia Dale USAst.


Shanty jätkub homme ja ülehomme mitmete ettevõtmistega tehisjärve ääres. Esinevad ELFRIIDE JA MASSAKAD (Eesti), RUSSIAN SOUL (Venemaa), ZORBAS (Eesti), ROUGH RED (Austraalia), VÄIKESTE LÕÕTSPILLIDE ÜHING (Eesti). Valmistatakse hiigelsuur Järvamaa võileivatort, toimub paadishow ja huvilised saavad järve ääres lehma lüpsta.


Linnavalitsuse korraldusega on homme ja ülehomme kogu Tehisjärve ümbrus suletud kõigile linlastele. Ka ujumaminekuks tuleb osta pilet Shantyle.

Endine paidekas hakkab Haigekassat juhtima


Haigekassa nõukogu kinnitas täna uueks juhatuse esimeheks senise sotsiaalministeeriumi kantsleri Hannes Danilovi. Kuna Danilov peab ministeeriumi järglasele üle andma, asub ta haigekassa juhatuse esimehe ametisse 12. augustil. 1. augustist kuni Danilovi tööleasumiseni täidab juhatuse esimehe kohuseid juhatuse liige Toomas Palu.


Danilov on sündinud 1954. aastal Paides. 1977. aastal on ta lõpetanud toonase Tartu riikliku ülikooli keemiateaduskonna. Ta on olnud Lääne maasekretär, Haapsalu abilinnapea ning Lääne maavanem. 1999. aastast töötab Danilov sotsiaalministeeriumi kantslerina.


Haigekassa juhatuse esimehe kuupalk on BNS -i andmeil ligi 40.000 krooni. Ravikindlustuse tänavune eelarve on ligi viis miljardit krooni.

Järvamaa haiglasse toimetatud tulistamisohver on allilmategelane Feliks Ambus, keda süüdistatakse ka ennast tapmises


Järvamaalt läbi sõites sai eile öösel tulistamise tagajärjel haavata allilmategelane Feliks Ambus, keda keskkriminaalpolitsei süüdistab märtsi algul Tallinnas Lasnamäel koos kaaslastega kriminaalse taustaga Vassili Matjushkini surnukspeksmises.


ESS -i patrull eskortis eile kella kahe paiku öösel Paidest Pärnu-Rakvere maanteel asuva Õlitähe tankla juurest Järvamaa haiglasse 36aastase Ambuse, kellel oli kuulihaav kaenla all. Mehe sõnul pidi ta autoga maakonnast läbi sõitma, kui teda pärast autost väljumist tulistati. Haavatuna pöördus mees abi kutsumiseks Õlitähe tanklasse, kust ESS-I patrull ta haiglasse juhatas.


Juhtunu uurimise võtab Järva politseilt üle keskkriminaalpolitsei, kelle huviorbiidis on Ambus juba pikka aeg püsinud. Keskkriminaalpolitsei vahistas Feliks Ambuse koos kolme teise mehega tänavu märtsis, süüdistatuna Tallinnas Linnamäe teel asuvas restoranis Comandor ja selle juures kriminaalse taustaga Vassili Matjus^kini surnukspeksmises. Tallinna linnakohus vabastas Feliks Ambuse möödunud nädalal 250.000 krooni suuruse kautsjoni vastu vahi alt, vahendab ETA..


Ambuse Paidesse toonud Mercedeses oli veel kaks meest ja üks poisike. Kõik autos olnud inimesed keeldusid juhtunu kohta tõtt rääkimast, teada on, et meest tulistati ilmselt jahipüssist.

Järvamaa haiglasse toimetati kuulihaavaga mees, tulistamise tagamaad seni selgusetud


Järvamaa haiglasse toimetati kuulihaavaga mees. Eile öösel enne kella kahte märkas Paides Õlitähe bensiinijaamas autot tankinud ESS-i ekipaaz Mäo poolt linna sõitmas helesinist Mercedest. Linna sisse sõitnud auto juht keeras ESS-i patrulli märgates samuti tanklasse ja küsis turvatöötajate käest vene keeles teed haiglasse. Autos oli kolm meest ja üks 8-9 aastane poiss. Üks autos olnud meestest oli haavatud, ta külg ja auto iste olid verised.


ESS-I turvatöötajad eskortisid Mercedese haiglasse ja vigastatu viidi kanderaamil haiglasse. Kõik autos olnud inimesed keeldusid juhtunu kohta tõtt rääkimast, teada on, et vigastatu on 36 –aastane tallinlane Feliks, keda oli tulistatud jahipüssist haavlilaenguga. Tallinnas elava venelanna nimele registreeritud Mercedes sõitis Paidesse Tartu poolt. Laskmise asjaolusid uurib politsei.

Mai keskel põlenud Tootsi pood avab taas uksed


Täna avab taas uksed mai keskel põlenud Tootsi pood. Poe süttimise asjaolud on seni selgusetud, uurimistähtaja lõpuni on jäänud 5 päeva. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse spetsialistid ei leidnud kinnitust kahtlustele Tootsi poe süütamise kohta. Põlengukohalt võetud proovides polnud jälgi süüteainetest. Kriminaalmenetlus pole seni tuvastanud ka põhjuslikku seost kahe põlengu korraldamises kahtlustatava isiku ja toimunud tulekahju vahel.


Vahetult enne põlengut nähti kaupluse juures viit inimest, kellest politsei kaks ka kaheks päevaks kahtlusalustena kinni pidas. Politseikomissar Ellar Eesmaa on Kumale öelnud, et mõlemad kahtlusalused on olnud ka varem oma tegudega politsei vaateväljas. Isikute otsest seotust poepõlenguga ei suudetud tõendada ja 48 tunni möödudes lasti kaks noormeest taas vabadusse.


Kui järgmise viie päeva jooksul ei suudeta tõendada konkreetsete inimeste seost tulekahjuga, siis on võimalik menetluse peatamine või lõpetamine. Pressiesindaja Jan Aasma ütles Kuma raadiole, et politsei siiski jätkab menetlust. Tootsi pood põles 16. mai varahommikul, hoone oli süttinud või süüdatud selle küljel asuvast kuurist. Tõsiselt sai kannata hoone külg ja katus, suure osa kaubast rikkus kustutusvesi. Päästeteenistuse inspektor Endel Roosileht kinnitas vahetult pärast tulekahju Kumale, et poe juhuslik süttimine vihmasel ööl on vähetõenäoline.

11.7.02


Osaühing Estonia pani kurjategijate tabamiseks välja vaevatasu


Põllumajandusühistu Estonia maksab vaevatasu inimesele, kelle vihje aitab tabada kurjategijad.
Ühistu üks juht Andrus Lund selgitas Kumale, et viimasel ajal on Estonias vargused sagenenud. Vargad on sees käinud ühistu tootmishoonetes, keskuse sigalas, kartulihoidlas ja Taikses asuvas laos. Ära on viidud taimekaitsemürki, jõusööta, maisijahu ja autokumme. Lundi sõnul on varaste tekitatud kahju ligikaudu 50 000 krooni.


Lund lisas, et ühistu maksab viis tuhat krooni inimesele, kelle vihje aitab avastada kuriteod ja tabada kurjategijad. Vihjeid oodatakse mobiiltelefoninumbril 050 69 499 ja helistajate anonüümsus garanteeritakse.



Ringkonnakohus jättis Andres Mardo tapmisega seotud Raivo Rudi vahi alla


Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud metsaärimees Andres Mardo tapmisega seotud Raivo Rudi erikaebust ja jättis mehe vahi alla. Türil tegutseva turvafirma Swanto juhatuse liige ja üks omanik Rudi taotles kaebuses Pärnu maakohtu määruse tühistamist, mille järgi jäeti ta augusti lõpuni vahi alla.


Keskkriminaalpolitsei vahistas Mardo tapmises osalenud 38-aastase Toivo ja 32-aastase Helduri juba 9. mail ning 43-aastase Rudi 19. juunil. Uurimise käigus selgus, et Toivo ja Heldur kutsusid võla tagasimaksmise ettekäändel Mardo Kolu külas asuvasse tallu. Süüdistuse järgi tulistas Toivo seal Mardot revolvrist ning lõi teda korduvalt noaga. Seejärel viisid mehed Mardo surnukeha Kolu külas Lintsi jõkke.
Keskkriminaalpolitsei tuvastas, et Rudi ei osalenud tapmises, kuid teadis Toivo ja Helduri mõrvaplaanist. Samuti uurib politsei Rudi seotust Toivo ja Helduri teiste kuritegudega.


Politsei esitas Toivole esialgse süüdistuse tahtlikus tapmises eriti julmal viisil ja Heldurile süüdistuse tahtlikule tapmisele kaasaaitamises. Rudi sai süüdistuse kuriteost mitteteatamise eest. Kõik süüdistatavad tunnistavad oma tegu.



Koeru ja Järva-Jaani elanikud saavad taas sõita otse pealinna


Koeru ja Järva-Jaani elanikud saavad taas sõita otse pealinna, sest Teede- ja Sideministeerium andis bussifirmale H-Liinid loa vedada reisijaid Tallinn-Aegviidu-Järva-Jaani-Koeru liinil.


Järva-Jaani ja Tallinna vahel ei sõida buss juba märtsikuust alates, sest teede-ja sideministeerium on mitu korda liinilubade komisjoni istungit edasi lükanud. Järva-Jaani vallavanem Olev Peetrise sõnul öeldi talle ministeeriumist, et istungid jäid ära minister Liina Tõnissoni pärast, kes soovis töös ise osaleda, kuid ajagraafik ei klappinud. Bussifirma esitas ministeeriumile taotluse juba aprilli keskel ja läbi tulnuks see vastavalt seadusele vaadata 30 päeva jooksul.


Aktsiaseltsi H-Liinid esindaja sõnul alustab buss reisijatevedu Koeru-Järva-Jaani - Tallinn liinil ilmselt augustis, sest vajalike dokumentide koostamine ja lepingute sõlmimine võtab veidi aega.


Klementa jätkab Lahemaa rahvuspargi rüüstamist


Looduskaitsjad tabasid eile teolt Lahemaal seadusevastaselt metsa raiunud töömehed, kes kriminaalse taustaga paidekast maaomaniku Margo Klementa volitusel tegid Eesti vanima rahvuspargi südames puudest puhtaks viis hektarit metsamaad.


Eile avastatud lageraie puidu eest võib metsaomanik teenida ligi pool miljonit krooni. Klemental oli plaanis maha võtta 10 hektarit metsa. Keskkonnainspektsiooni hinnangul on kindlalt eksitud selle vastu, et Lahemaa rahvuspargiga pole raietöid kooskõlastatud.


Lahemaa ühe väärtuslikuma metsaga paigas laiusid eile porised roomikurööpad ja kahel kokku kuni viiehektarisel platsil maha saetud puude rägastik. Kevadel samas seadusevastase lageraie eest 4800 krooni trahvi saanud maaomanik Margo Klementa kasutas seekord salajase töö korraldajana teist Järvamaa noormeest Keijo Kauna.


Kaun väitis inspektoreile, et nõutud teatise saatis ta Harjumaa keskkonnaametile ega ole sealt vastust saanud. Metsaseaduse järgi tähendab see, et kui kirjale kahe nädala jooksul vastust ei tule, ollakse raietööga nõus. See nõue kehtib aga tavalise metsa, mitte looduskaitsealal asuva metsa kohta.

Paide tunnustab kultuuriinimesi


Keskpäeval algab Paide restoranis tänulõuna Paide kollektiivide juhtidele, kes osalesid noorte laulu- ja tantsupeol. Linnavalitsus teatab, et otsustas tänada kollektiivide hea ettevalmistuse eest mitmeid kultuuritegelasi.


Nii antakse tänukiri Edda Schoppele, Anne Toomistule, Maiju Kermele, Anna Sõõrdile, Anne Rikbergile, Piret Järvetile, Elle Tikkerile, Ingrid Virksile, Sirje Graubergile, Arne Põdrale, Indrek Vijardile ja Varje Vürstile.

10.7.02


Järvamaalt pretendeerib Eesti Parima Talu tiitlile Kubja Ürditalu


Eestimaa Talupidajate Keskliidu konkursikomisjon alustas Eesti parimate talude selgitamist, Järvamaalt pretendeerib parima talu tiitlile Merike ja Rein Sanderi Kubja Ürditalu.


Konkursi juht Taivi Järve selgitas Kumale, et konkursil valitakse kolm parimat ehk siis tulemuslikuma tootmisega talu, alternatiivse tootmisega tegelev talu ja parim talumets. Iga maakond sai üleriigilisele konkursile esitada ühe kandidaadi vaid ühes valdkonnas ja Järvamaa otsustas alternatiivtootmise kasuks. Järve lisas, et alternatiivtootmise valdkonnas on parima tiitlile kuus kandidaati ja kui Kubja Ürditalu tegeleb ravimtaimede kasvatamise, pakendamise ja müümisega, siis teised viis on turismitalud.


Parima Talu 2002 tiitli võitja saab auhinnaks 30 000 krooni ja võitjad kuulutatakse välja Jäneda Talupäevadel juulikuu viimasel nädalavahetusel.



Järvamaa politseinikud abistavad teetöölisi, kes on hädas kihutajatega


Järvamaa politseinikud abistavad Tallinna-Tartu maantee ehitajaid kihutajate tabamisel.


Järva Politseiprefektuuri pressiesindaja Jan Aasma selgitas Kuma raadiole, et tee-ehitajad helistasid politseisse ja kurtsid, et hoolimata kiirusepiirangust teatavatest märkidest kihutavad autod ehituspiirkonnas ja seetõttu pole võimalik paigaldada teele uut katet. Politsei tabas teeremondipiirkonnas kuus kiirusületajat, neist suurima rikkumise avastas politsei kolmapäeva hommikul kella poole kuue ajal, kui esmase ehk algaja juhiloaga roolikeeraja sõitis 108 km/h teelõigul, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h.


Tee-ehitaja Skanska EMV objektijuht Heino Väli rääkis Kumale, et kihutajad on ehitaja alatine probleem. Väli selgitas, et stabiliseeritud alusel ei tohi kiiresti sõita ja samuti ei kannata liiklust mustkillustik kate, mis pannakse asfaldi alla. Väli sõnul ei mõista autojuhid, et kiirusepiirang töötsoonis on mõeldud eelkõige autode ja inimeste turvalisuse tagamiseks, aga mitte autojuhtide ahistamiseks.


Väli palub kõigi autojuhtide mõistvat suhtumist, et tagada inimeste ohutus ja mitte suurendada politsei niigi suurt töökoormust.



Rahvaliit alustab allkirjadekogumist, et takistada metsa- ja põllumaa müüki välismaalastele


Eestimaa Rahvaliidu juhatus otsustas algatada üleriigilise allkirjade kogumise, kaitsmaks riigi põhilist rikkust – põllu- ja metsamaad.


Rahvaliidu aseesimees Ants Käärma rääkis Kumale, et juhatus peab vajalikuks nõuda valitsuselt põllu- ja metsamaa müügil välismaalastele piirangute kehtestamist vähemalt aastani 2012. Käärma lisas, et tänu Rahvaliidu sekkumisele elektrijaamade erastamise protsessi, mille vastu koguti erakonna algatusel üle 163 tuhande allkirja, hoiti ära suur kahju Eesti riigile ja rahvale.


Käärma sõnul on Rahvaliit jätkuvalt seisukohal, et ka põllu- ja metsamaa peab jääma Eesti rahvale. Allkirjade kogumisega alustatakse augustis ja Käärma ütlustmööda kestab see paar kuud.


9.7.02

Eakas ristsõnasõber võitis reisi Euroopasse


Paides toimunud "Euroristsõna 2002" auhinnasaajate loosimisel sai peavõidu 67 -aastane Taivo Jakobson Viljandimaalt, Pärsti vallast. Õnnelik Taivo võib nüüd koos sõbraga sõita Baierimaale, Shveitsi, Liechtensteini ja Austriasse.


Lisaks peavõidule loositi välja 12 muud auhinda, mille saajateks on ristsõnalahendajad Saaremaalt, Hiiumaalt, Raplamaalt, Võrumaalt, Ida-Virumaalt, Järvamaalt, Harjumaalt, Viljandimaalt ning Tartust ja Tallinnast. Loosimisel osales 759 ristsõna vastust.


"Euroristsõna 2002" välja andmist ja levitamist korraldas mittetulundusühing Team Europe Estonia. Ühingusse kuuluvad üksikisikuid üle Eesti, kes on valmis ja tahavad osaleda Euroopa Liitu tutvustavas tegevuses. Team Europe Estonia juhatuse liikme Toomas Tippi sõnul oli projekti eelarve ligikaudu 100 000 krooni, ristsõna trükiti Kuma kirjastuses 20 000 eksemplari ja neid levitati üle Eesti.


Ristsõna välja andmist ja auhinnafondi rahastasid Euroopa Liidu Infosekretariaat ja Avatud Eesti Fond 80 000 krooniga.

Järvakad õpivad Kihnus kultuuritööd


Reisi korraldaja Aivo Toomistu rääkis raadiole, et kohtutakse Kihnu raamatukogu ja rahvamaja töötajatega, nauditakse isetegevuslaste kontserti ning tutvutakse Kihnu skandaalse rahvamajaga. Kihnus kohtub järvakatega ka kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asjatundja Aet Maatee, kes räägib kultuuritöö arenguplaanist.


Toomistu lisas, et Kihnu sõitmise idee pakuti välja kevadel, kui maakonna kultuurijuhid külastasid omavalitsusi ja arutasid kohalike kultuuritöötajatega kosstöövõimalusi. Kihnu valimist põhjendas Toomistu sellega, et väiksel saarel on väga hästi säilinud pärimuskultuur, mis on omapärane ja vaatamisväärne.


Raplamaal kadus kahemeetrine boamadu


Raplamaal Vana-Vigalas pääses juunis kohaliku tehnikakooli õpetaja maakodust vabadusse ligi kahemeetrine kuningboa, keda pole siiani leitud.


Maopidaja avaldas vabadusse pääsenud lemmiklooma tagaotsimiskuulutuse Vigala valla infolehes juba 30. juunil, kohalikud elanikud räägivad kuulujutte, et suurt madu on nähtud juba Vana-Vigala vahel, kirjutab ajaleht Nädaline.


1,8 meetrise boamao omanik kinnitab, et madu on kodustatud ning ei ründa ja ega hammusta. Boa eritunnuseks on pruunid laigud mao seljal. Ilmselt sai madu terraariumi serva kuidagi lahti ja roomas sealt välja. Enne põgenema pääsemist oli loom korralikult toidetud, kirjutab ajaleht.


5.7.02

Järvamaa pääses tormist kahjustusteta


Eile õhtul mööda Eestit möllanud äikesetorm põhjustas Eesti Energia elektrivõrgus rikkeid 1900 alajaamas. Järvamaa jäi tormist praktiliselt puutumata, Eesti Energia pressiesindaja Riina Vändre sõnul oli rivist väljas 4 trafoalajaama.


Enim rikkeid oli Raplamaal ja Pärnus. Terve öö tegutsenud brigaadid suutsid hommikuks elektrivarustuse pooltes trafopunktides taastada. Kõige raskem olukord valitseb hetkel Märjamaal ja selle ümbruskonnas, kus rikete leidmiseks tuleb läbi käia ligi 30 km õhuliini.


Eesti Motokrossi paremik koguneb nädalavahetusel Türile


Laupäeva keskpäeval avatakse kahepäevane Türi Motokrossivõistlus, mis on ühtlasi ka Eesti Meistrivõistluste kolmas etapp.


Võistluse korraldaja Heino Aavasalu rääkis reedel Kuma raadiole, et kolm aastat tagasi avatud kahekilomeetrine rada tehti tänavu ringi, peamiselt muudeti mägede ehitust, mille tulemusena muutuvad krossimeeste hüpped kõrgemaks ja pikemaks ning publikule atraktiivsemaks.


Aavasalu ei osanud täna veel täpselt öelda osalejate arvu, kuid kinnitas, et peale Rootsis maailmameistrivõistlustel olevate Leokite ja Laasi on Türil kohal kogu Eesti krossiparemik. Mullu osales Türi Motokrossil üle kahesaja sõitja.


Rakvere teater ja Albu vald peavad sõpruskohtumise jalgpallis


Pühapäeval kell 17.30 algab Järva - Madise staadionil sõpruskohtumine jalgpallis, kus vastamisi Rakvere teater Albu vald. Eelmise aasta sõpruskohtumise jalgpallis võitis Albu 2 : 1. Vallavanem Kalju Kertsmiku sõnul minnakse ka seekord näitlejate vastu platsile tugevaimas võimalikus koosseisus.


Sügisel pidasid Rakvere Teater ja Albu vald Haljalas korvpallilahingu ja näitlejad võitsid direktor Indrek Saare juhtimisel tulemusega 64:62, võttes nõnda revanshi suvise jalgpallikaotuse leevendamiseks.

Seidla mõisa pargis on uhke rammumeeste võistlus


Homme on Albu vallas Seidla mõisa pargis Eesti Rammumehe karika kolmas etapp. Rammu katsuvad eelmise aasta kolm paremat - Tarmo Mitt, Andrus Murumets ja Vello Pärnpuu.


Võisteldakse traktoriveos, kombineeritud teatevõistluses, rulli veeretamises kaldpinnal, raskuste kandmises ja surumises. Pealtvaatajatele on võistlused munapüüdmises ja vasarahoidmises.


Albu vallavanem Kalju Kertsmik ütles Kuma raadiole, et rammu katsub 15 meest, nende hulgas 2 soomlast. Kertsmiku sõnul on võistluse tase nii kõrge, et Järvamaa rammumehed sel aastal enam kaasa ei löö.

4.7.02

Täna allkirjastati lepe, millega antakse Järvamaa teehooldus üle erasektorile


Maanteeameti juht Riho Sõrmus, Järva Teedevalitsuse juhataja Aldur Aasa ja aktsiaseltsi Aspi juhatuse liige Ain Tromp allkirjastasid täna Tallinnas lepingu, mis annab Järva Teedevalitsuse teehooldusteenused erasektorile, ehk aktsiaseltsile Aspi.


Uue teehooldajaga sõlmitakse Järvamaa teede hooldamiseks leping viieks aastaks ja esimese teehooldusaasta eest küsib Aspi 23 miljonit krooni. Aspi võtab maakonna teede hooldamise Järva Teedevalitsuselt üle augustis ning käivitab selle tarvis kohaliku tütarettevõtte. Vastavalt erastamistingimustele peab Aspi võtma üle töölepinguid kõigi 90 Järva Teedevalitsuse töötajaga.


Järvamaa muutub augustis Suur- Harju teehoolduspiirkonna osaks, senise teedevalitsuse asemel jääb maakonda piirkonna kohalik esindus.


Eesti Televisioon otsib Järvamaalt laulvat kassi


Eesti Televisiooni võttegrupp alustas neljapäeval Järvamaal saate "Me oleme Tallinnast" võtteid.


Saatejuht Anu Välba rääkis Kuma Raadiole, et eesmärk on kolme päeva jooksul filmida kahe saate tarvis Järvamaa inimesi ja nende igapäevaelu ning samuti maakonna huvitavaid vaatamisväärsusi. Anu Välba tunnistas, et enamus saates osalejaid on Järvamaalt ainult autoga läbi sõitnud ja nüüd on eesmärk seda piirkonda rohkem tundma õppida.


Välba sõnul ootavad saate tegijad kohalike inimeste teateid huviväärsuste kohta ehk näiteks, kui keegi teab mõnda laulvat kassi või kitarri mängivat koera, siis tasub sellest kindlasti teada anda.


Põnevaid paiku ning huvitavaid inimesi otsivad Järvamaalt Marko Reikop, Reet Linna, Margus Saar, Katrin Viirpalu, Romi Erlach, Mati Talvik ja Vahur Kersna.



Oisu uude reoveepuhastisse lasti esimene kogus solkvett


Osaühingu Oisu Vesi juht Jüri Ernits rääkis Kuma Raadiole, et esimene solkvesi lasti reoveepuhastisse selle häälestamise tarvis, et siis valmis ehitada viimased automaatikasüsteemid ja lõpetada viimistlus. Ernits ei osanud veel täpselt öelda, millal reoveepuhasti avatakse, sest häälestamine võtab aega umbes nädala ja siis läheb veel veidi aega ehitustööde lõpetamisega.


Vallavanem Toomas Marrandi rääkis Kumale, et uus reoveepuhasti hakkab esialgu teenindama Oisu aleviku elanikke, kuid tulevikus plaanib valda ehitada vajalikud trassid ka Metsaküla ja Väljaotsa küladesse, et ühendada puhastiga nii inimeste elamud kui ka põllumajandusühistu suurfarmid.


Marrandi sõnul maksab puhasti ehitus kolm ja pool miljoni krooni. Selle raha eest ehitati keskuse taga asuvasse metsa, vanade biotiikide asemele, uus puhasti koos hoone, reoveebasseinide, pumpade ja muu vajalikuga. Marrandi lisas, et vald tegi uue rahataotluse ISPA programmile, et saada lisaks kuus miljonit krooni, millest ehitada lõpuni Oisu aleviku trassid ja uued torustikud naaberküladesse.


Ministri süül on katkenud Järva-Jaani ja Tallinna vaheline bussiühendus


Järva-Jaani ja Tallinna vahel ei sõida juba märtsikuust alates buss, sest teede-ja sideministeerium on mitu korda liinilubade komisjoni istungit edasi lükanud. Järva-Jaani vallavanem Olev Peetrise sõnul öeldi talle ministeeriumist, et istungid on ära jäänud minister Liina Tõnissoni pärast, kes soovib töös ise osaleda, kuid ajagraafik ei ole siiani klappinud.


Bussiliin Tallinn- Aegviidu- Järva-Jaani- Koeru jäi BNS-i andmeil ära 18. märtsist. Bussifirma H-liinid tahab katkenud vedu jätkata, kuid riigisisesteks kaugliinisõitudeks annab loa ministeeriumi komisjon. Bussifirma esitas taotluse juba aprilli keskel, läbi tulnuks see vastavalt seadusele vaadata 30 päeva jooksul.


Maaleht märkis, et hädapärast saab bussiga Tallinnast Järva-Jaani sõita, et Paides või Mäos ümber istuda, aga alati bussiajad ei klapi. Ära jäänud bussiliin käigus oli käigus vähemalt 55 aastat.

3.7.02

Turvafirma Swanto juhatuse liige Raivo Rudi on seoses Andres Mardo tapmisega vahistatud


Keskriminaalpolitsei süüdistab Türi turvafirma Swanto juhatuse liiget Raivo Rudit Andres Mardo tapmisest mitteteatamises. 38-aastasele Toivole ja 32-aastasele Heldurile esitati süüdistus Mardo tapmises. Politsei tegi samas ka kindlaks, et Rudi tapmises ei osalenud, kuid teadis eelnevalt kuriteo plaani.


Turvafirma Swanto tegevdirektor Raivo Porr kinnitas Kuma raadiole, Swanto peatas müügijuhi ja juhatuse liikme Raivo Rudiga töösuhte. Porri sõnul pole Swantol kuriteoga mingit seost, Rudi osalus Mardo tapmisloos on Porri sõnul mehe isiklik asi. Rudi on 19. juunist augusti lõpuni eeluurimise tõttu vahi all.


Rudi on Swanto tööd Türil koordineerinud juba mõnd aega, ta on seni regulaarselt osalenud koos politsei ja ESS -i esindajatega ka linnapea Toomas Laimetsa juures toimuvatel linna turvalisuse aruteludel.


Võlgnikud tapsid Andres Mardo 25. aprillil, Raivo Rudi sai politseilt süüdistuse kuriteost mitteteatamises. Politsei uurib praegu Rudi seotust ka teiste Türil toimunud kuritegudega.

Paide paekivi on kaevandamiseks liiga sügaval


Paide alune paekivi on liiga sügaval, et seda ehitusmaterjalina kaevandama hakata. Paeliidu ja Geoloogiakeskuse eksperdid uurisid nädala alguses linnaalused paekivilademed ja leidsid, et kivi küll kõlbab ehitusmaterjaliks, kuid on liiga sügaval.


Helle Berens Geoloogiakeskusest ütles raadiole, et kohati on kivi kuni kolme meetri sügavusel, mulla kõrvaletõstmine on liiga mahukas töö. Uuringud näitasid küll, et linnaalune paas on ehituslikult kasutatav, Berensi hinnangul kohati koguni väga hea.


Linn soovib materjali kasutada Paekvartalisse majade ehitamisel, Berens soovitab linnal siiski kaaluda paekivi toomist Mündist.

Jänedal hukati autoga kokku põrganud luik


Eile Jänedal vastu autot lennanud luik hukati raskete vigastuste tõttu. Jäneda keskuse heakorratehnik Aino Subi ütles raadiole, et isalinnul oli purunenud parem tiib ja vasak jalg.


Jäneda Allikajärvel elavad luiged käivad mitu korda päevasd üle järve poolitava Piibe maantee. Kuue pojaga luigeperest on sel kevadel hukkunud juba kolm poega, vähemalt üks neist on samuti hukkunud autorataste all. Mis autolt isaluik eile löögi sai pole teada, Subi sõnul lendas ta ilmselt vastu veoauto külge.


Luiged on juba aastaid Jänedal pesitsenud, kuna nende eest hoolitsetakse, siis ei lenda nad ka talveks minema. Aino Subi sõnul oleks parem kui luiki järvel poleks, kuna inimesed on liiga lähedal ja metsalinnud, kes on õppinud inimesi usaldama, leiavad tihti ka inimese käe läbi otsa.

2.7.02

Politsei esitas Andres Mardo tapjatele süüdistuse


Politseiameti pressiesindaja Robert Kõrvits teatas Kuma raadiole, et Keskkriminaalpolitsei esitas süüdistuse Andres Mardo tapmisega seotud isikutele.


9. mail võttis politsei Andres Mardo tapmises kahtlustatavana kinni Toivo (s.1964) ja Helduri (s. 1970). 19. juunil võeti kinni ka Raivo (s. 1959), kes on Toivo ja Helduriga seotud. 25. aprillil kutsusid Toivo ja Heldur võla tagasimaksmise ettekäändel Andres Mardo Järvamaal Kolu küla tallu. Toivo tulistas seal Mardot registreerimata revolvrist ja seejärel lõi teda ka korduvalt noaga. Mehed toimetasid Mardo surnukeha Kolu külas Lintsi jõkke, kust see 1. juuni ööl ka leiti.


Politsei tegi kindlaks, et Raivo tapmises ei osalenud, kuid teadis eelnevalt Toivo ja Helduri kuriteo plaani. Samuti on Raivo seotud Toivo ja Helduri teiste kuritegudega, mida praegu uuritakse. Uurimise kohaselt isiklike konfliktide pärast Mardo tapnud Toivole esitati esialgne süüdistus tahtlikus tapmises eriti julmal viisil ja Heldurile tahtlikule tapmisele kaasaaitamises.


Raivo sai süüdistuse kuriteost mitteteatamise eest. Süüdistatavad tunnistavad oma tegu. Toivo ja Heldur on kohtu loal vahi all augusti alguseni ja Raivo augusti lõpuni. 1990. aastate keskel röövi eest lühiajalist vanglakaristust kandnud Järvamaa kuritegelik ”autoriteet” Andres Mardo oli politsei andmeil ühenduslüli Türi kriminaalse taustaga ettevõtjate vahel. Mardost jäi maha elukaaslane koos väikese lapsega.

Järvamaa teehooldusõigused müüdi Tallinna ettevõttele, teedevalitsus lõpetab senises vormis tegutsemise


Maakonna teede hooldamise võtab augustist Järva Teedevalitsuselt üle aktsiaselts Aspi, kes käivitab kohaliku tütarettevõtte. Järvamaa muutub augustis Suur- Harju teehoolduspiirkonna osaks, senise teedevalitsuse asemel jääb maakonda piirkonna kohalik esindus. Maanteeameti teehoiuosakonna peaspetsialist Ülo Pormeister ütles Kumale, et konkursil osalenud aktsiaseltse Talter ja Tref edestas Aspi pea kõigis pakkumise kõigis nüanssides.


Aspiga sõlmitakse Järvamaa teede hooldamiseks leping viieks aastaks. Pormeisteri sõnul küsis Aspi esimese teehooldusaasta eest 23 miljonit krooni. Hoolduse hind vaadatakse igal aastal üle. Järva Teedevalitsuse hoonete ja masinate müügihinda ei avaldata, samuti on konfidentsiaalne rendihind, mida Aspi hakkab maksma Teedevalitsuse vara eest, mida ei müüdud, vaid hakatakse Aspile rentima.


Pormeisteri kinnitusel peab Aspi jätkama töölepinguid kõigi 90 Järva Teedevalitsuse töötajaga, Aspi äriplaan näeb ette töötajate arvu suurendamise. Kui Teedevalitsustel puudus õigus osaleda teeehituskonkurssidel, siis erafirmal see õigus on, ja Aspi kavatseb teehooldustöölistele leida rakendust ka suvel.


Järva Teedevalitsuse juht Aldur Aasa ütles Kumale, et omal ajal Harju Teedevalitsusest välja kasvanud, praegu Eesti Ehituse gruppi kuuluv Aspi pole teeehitajana Järvamaal tundmatu.

1.7.02

Nädalavahetusel põhjustas rajuilm Järvamaal mitmeid vahejuhtumeid, suletud oli viis kilomeetrit teid ja välgust süttis kaks maja


Eile pärastlõunal kutsuti tuletõrjujad Jändja külla Türi vallas, kus äike oli löönud maja kõrval asuvasse pusse, mis süttis ja pani ka elumaja põlema. Majaomanikud suutsid tule siiski ise kustutada. Samalaadne juhtum oli ka Koigis, kus välk lõi ühe elumaja katusel olevasse antenni ja süütas katuse, kuid tuli jõuti kustutada enne suurema kahju tekkimist.


Maru sulges eile ka Koigi - Päinurme tee. Kella kolmest viieni oli Pätsavere metsa vahel viiekilomeetrine teelõik teele langenud puude tõttu suletud.


Kuna äike kahjustas ka Türi telefonikeskjaama, täna olid tummad Päästeameti, Türi linnavalitsusse, Edelaraudtee ja Imavere Saeveski telefonid. Eesti Telefoni meediasuhete juht Ain Parmas ütles Kuma Raadiole, et pea kuue tunni vältel olid tummad 384 telefoni, samuti ei töötanud mitmed andmesideühendused.


Türil kaabelleviteenust pakkuva Telo juhataja Jüri Reier ütles raadiole, et looduse vingerpuss muutis eile paljude tema klientide jaoks võimatuks jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalkohtumise vaatamise. Türit eile tabanud äikese rikkus mitmeid telereid ja arvuteid.


Paides võtsid voolukõikumistest tingitud saatekatkestused paljudelt võimaluse kaabeltelevisiooni vahendusel laulu- ja tantsupeoettevõtmisi jälgida.


Kumale teatati ka Koigi ja Kabala vallamajast, et äike on kahjustatud vallamajas arvututivõrke ja telefonisüsteeme. Koigis on häiritud ka avaliku internetipunkti töö.

Internetiamatöörid avasid Türi fotogalerii


Asjaarmastajad avasid Internetiaadressil www.tyri.ee/~galerii Türi fotoülevaate linna ajaloost ja tänapäevast. Eelmisest saab vaadata fotomaterjali Türi kiriku, kultuurimaja ja raadiomasti ehitusest. Samuti kevadpealinna ettevõtmistest ja türilastest, kes sel talvel ja kevadel fotosilma ette jäänud.


Lehekülje käivitajad - pangateller Oliver Purge ja poemüüja ja Marek Sillat - on projekti ristinud Palmi Galeriiks, kuna Türil on küll aedlinnale kohaselt mitut sorti taimi, kuid palmi seni mitte.

Indrek Jakobson noppis nädalavahetusel Vasalemma rallikrossil esikoha


Järvakast rallikrossisõitja Indrek Jakobson võitis nädalavahetusel Vasalemma rallikrossirajal sõidetud Eesti Meistrivõistluste 4. etapi kuni 1600 kuupsentimeetriste autode klassis. Ladaga sõitev Jakobson juhib ka üldarvestuses 75 punktiga, edestades Mario Karuset, kel on 42 punkti.


Neljast etapist kolm võitnud Jakobson peab oma edu saladuseks auto head mootorit, samuti on tal enda sõnul olnud vähe ebaõnne. Jakobsoni sõite toetab Lada Eesti.

Paepäevad avatakse pauguga


Täna õhtul kell 11 avab Paide linnapea Tõnis Kõiv Vallimäel kuuendad paepäevad. Õhtusel paepäevade avakontserdil esinevad Silvi Vrait ja ansambel Fix ning on ilutulestik. Tänavu osalevad ettevõtmises skulptorid Kuldar Moor, Vergo Vernik, Jaan Mass, Ants Viitmaa, Kirke Kangro, Olav Villmann, Paul Uibopuu, Leena Kuutmaa, Eneken Maripuu ja Villu Rooba.


Kell kaks päeval loositakse kunstnike vahel välja paekivid, millest hakatakse kujusid valmistama, sellele järgneb ringsõit linnas, et vaadata üle skulptuuride võimalikud asukohad.


Selle aasta paepäevade raames valmistatakse esmakordselt ka üks skulptuur, mis leiab mitte koha traditsiooniliselt Paides vaid hoopis Türi linnaruumis.

Valdade suvemängud tõid Säreverre üle 1000 osaleja


Nädalavahetusel Säreveres toimunud Eesti valdade suvemängudele kogunes vaatamata vihmasele ilmale üle tuhande osaleja. Üldarvestuses tuli kuue ala lõikes esimeseks Tartu vald, teine Audru vald Pärnumaalt ja kolmas Paikuse vald samuti Pärnumaalt.


45 valla konkurentsis võttis Ambla viienda koha ja Türi vald oli seitsmes. Ambla oli tubli rattakrossis, võrkpallis ja kergejõustikus. Nii Türi kui Ambla olid tugevamate seas ka mälumängus. Türi trumpalasid oli köievedu.


Mängude peakohtunik Vello Laidla ütles Kumale, et rekordarv osalejaid trotsisid vihma üsna vapralt, osa võrkpallikohtumisi tuli siiski pidada võimlas.


Suvemängude traditsioon sai alguse 10 aastat tagasi, esimene võistlus toimus samuti Säreveres, osalejate arv on aasta- aastalt kasvanud.

Asjatundjad uurivad Paide paekivi sobivust ehitusmaterjaliks


Paeliidu ja Geoloogiakeskuse eksperdid uurivad täna Paides kas linnaalused paekivilademed kõlbavad ehitusmaterjaliks. Uuringuid tehakse Pärna tänaval ja ka Piimakombinaadi lähedal. Helle Berens Geoloogiakeskusest ütles raadiole, et Paides on üsna korralik paekivi, sellest on näiteks ehitatud turu vastas asuv eluhoone.


Kui tänased uuringud kinnitavad, et paas on ehituslikult kasutatav, võib Berensi hinnangul väga hea ja omanäoline materjal leida kasutust Paekvartalisse majade ehitamisel.


Kohaliku kivi uurimist ja kasutamist on alustatud ka mitmel pool mujal Eestimaal - Raplamaal, Harjumaal, Kundas ja Läänemaal.

Viinanina leidis kurva otsa


Eile varahommikul leiti Paidest Paides Soo 14 ühest korterist 53-aastase mehe vägivallatunnustega surnukeha. Politsei pressiesindaja Jan Aasma teatas raadiole, et politsei pidas surma põhjustanud kehavigastuste tekitamises kahtlustatavana kinni 47-aastase mehe.


Aasma seletuse kohaselt võtsid mehed koos viina ja ilmselt ka kaklesid, kas surma põhjustasid kakluse käigus saadud vigastused, selgitab ekspertiis.