Kuma uudiste ajaveeb

14.5.02


Paidelane laastas 100 hektarit rahvusparki


Nelja, kokku 130 hektari suuruse metsakinnistu õigusjärgne omanik müüs need tänavu märtsis Järvamaa elanikule Margo Klementale. Seejärel asendus metsavaikus ligi kolmeks nädalaks saagide undamisega. Töö käis kokku 70-100 hektaril metsamaal ööpäev ringi. Hinnanguliselt ületas Klementa poolt metsast välja viidud puidu turuväärtus miljoni krooni piiri. Keskkonnainspektorid tegid Klementale raiete algupoolel 4800 krooni suuruse trahvi.


Harvendus- ja aegjärgse raie nime all tekkis metsa lisaks tuhandetele kändudele ka kohti, mis meenutavad Harjumaa keskkonnateenistuse spetsialistide hinnangul pigem lageraielanke. Harvesteride ehk komplekssete metsatöömasinate rööpad on kohati meetrisügavused.Vastavalt raieteatistele pidanuks Klementa maha raiuma hinnanguliselt umbes 6000 puud, raie tegelik ulatus on aga seni kindlaks määramata.


«Meie jaoks on see katastroof ja õudus,» tunnistas Klementa metsatükke ümbritseva Kotka küla vanem ja Liivakalda puhketalu emand ÕIie Liivandi Postimehele. «Mõtlesime abikaasaga valada harvesteri-rööpad kipsi ning panna need siis selle ilusa metsa mälestuseks välja.» Külaelanike kaebuste peale tuli töid vaatama ka keskkonnainspektor, kes määras Klementale 4800 krooni suuruse trahvi kolme seaduserikkumise eest. Esiteks ületas raielangi pindala lubatud suurust, teiseks võtsid metsamehed väidetavalt kogemata puid ka riigimetsast ning kolmandaks rikkus Klementa Lahemaa kaitse-eeskirja. Kotka küla südames asuvad, kokku 1,3 ruutkilomeetri suurused metsakinnistud kuuluvad tegelikult rahvuspargi piiranguvööndisse. Tummelehe hinnangul võtsid metsamehed aegjärgse- ja harvendusraie nime all maha ilusamad puud. Metsast tõsteti veokitele vähemalt sadakond koormat okaspuitu, vähemväärtuslikud puud jäeti alles.


Harjumaa keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Priit Albri vastas Postimehe küsimusele, kas ta on pärast protokolli tegemist raiete edasist käiku veel jälgimas käinud, et korra võibolla jah.


Kotkaküla metsakinnistud asuvad Albri sõnul kaitseala majanduslikult kasutatavas osas, kus võib teatud piirangutega metsa lõigata. Nii lubas seadus Klemental raiuda harvendusraietena kuni 30 protsenti metsast ning aegjärgsete raietena kuni kümme hektarit korraga. Ühel kinnistul raiusid Klementa metsamehed spetsialistide hinnangul nõnda välja vähemalt 70 protsenti puidust ehk ligi kolmveerand metsast. Albri väitel ei ole keskkonnainspektsioon hinnanud kinnistutel keskkonnale tekitatud kahju, sest keskkonnale polegi kahju tekitatud.


Albri kinnitusel võiks trahvid keskkonnakahjude tekitamise eest alata sajast tuhandest kroonist, tema kui inspektori voli on aga teha kohapeal haldusõiguserikkumise eest kuni 6000 krooni trahvi. «See 4800 krooni oli kindlasti tilk meres,» tunnistas Albri. Keskkonnateenistuse arvamus on inspektsiooni omast märksa karmim, teenistuse metsaspetsialistide koostatud akti hinnangul on raiete kvaliteet vilets. «Raiete madal kvaliteet on tingitud kaitseala piiranguvööndisse sobimatust metsatehnikast ning aastaajale mittevastavatest kokku- ja väljaveo võtetest,» seisab aktis.


Margo Klementa sõnul tehakse metsa igal pool Eestimaal. «Tegemist on raietega, mis vastavad kõigile nõuetele. Miks ma selle metsa ostsin? Kuhu ma muidu oma raha panen? Tegelikult pole see asi nii - kui metsas raietööd ära teha ja mingis ulatuses oma raha kätte saada, siis las see mets kasvab,» rääkis Klementa.


«20 aasta pärast lõikan sealt jälle võibolla mingi kopika. Konflikt on lihtsalt selles, et see asi (lõigatud kinnistud - toim) on lihtsalt nii suur ja enne keegi ei lõiganud, aga nüüd hakati lõikama.» Harju keskkonnateenistuse metsandusspetsialistide Toomas Tiitsi ja Toomas Rebassoo hinnangul on raiete teostamise halb kvaliteet ja üleolev suhtumine loodusväärtustesse teod, mis ei eelda riigivõimu poolt karistamist.