Kuma uudiste ajaveeb

31.5.02

Maavalitsus soovitab valdadel kaaluda metsaskäimise keelamist


Maavalitsusele teatas pikast kuivaperioodist tingitud suurest tuleohust Päästeteenistus, mis leiab, et tuleks kaaluda metsade sulgemist piirkondades, kus tulekahjude tekke oht on suurim ning tulekustutustööde läbiviimine on raskendatud.


Eriti ohtlikud piirkonnad on Esna raba Kareda vallas; Ervita ja Preedi rabad Koeru vallas; Suurpalu küla mets Paide vallas; mets ja raba Rabassaare ja Pruuna külas Lehtse vallas; Albu valla metsad tervikuna ning Rassi ja Tõrvaaugu metsad Kabala vallas.


Maavalitsus palub valla-ja linnavalitsustel analüüsida olukorda ja rakendada õigeaegselt vajalikud abinõud. Keelu otsustavad siiski vallavalitsused.

30.5.02

Linn korrastab lisaeelarvest Paide Gümnaasiumi juurdeehitust


Paide linnavolikogu võtab täna vastu 1.3 miljoni krooni suuruse lisaeelarve, kasvatades sellega aastaeelarve 82.3 miljoni kroonini. Lisaeelarvest läheb pool miljonit krooni Paide Gümnaasiumi juurdeehitusse mööbli soetamiseks, ümberehituse reservi jäetakse veel 400 000 krooni.


Lisaeelarvest korrastatakse veel Tööstuse tänava ja Lembitu pargi valgustust, Paide Ühisgümnaasiumi staadionile tehakse kaks kaugushüppekasti ja Slaavi Gümnaasiumis korrastatakse duširuume. Paide Kultuurikeskuse ja K- Keskuse ette tehakse kaldteed.


Volikogu võttis 81 miljoni krooni suuruse põhieelarve vastu veebruari lõpus.

28.5.02


Vabariigi Päästeameti juubelinädalat alustatakse Jänedal toimuva üleriigilise konverentsiga


Maavanem Theo Aasa avas teisipäeval Jänedal üleriigilise seminari “Komando 2002”, millega tähistatakse Päästeatemti kümnendat aastapäeva.


Päästeameti pressiesindaja Priit Laos rääkis Kuma raadiole, et möödunud nädalal jäi Päästeameti sünnipäeva tähistamine Eurovisiooni lauluvõistluse varju ja seepärast tähistab Päästeamet sünnipäeva sel nädalal mitmete tööalaste konverentside ja pidulike üritustega.


Tänane konverents keskendub Laose sõnul päästeteenistuste tulekustutus- ja päästekomandode juhtimist ning kommunikatsiooni käsitlevatele teemadele. Lisaks komandopealikele osalevad konverentsil ka Päästeameti ja päästeteenistuste juhid.



Paides kogunenud Eestimaa Rahvaliidu volikogu asus kaitsma Eesti Vabariigi Põhiseadust


Rahvaliidu esimees Villu Reiljan selgitas Kumale, et riigikogus menetluses olev põhiseaduse täiendamise eelnõu ehk kolmas akt piirab Eesti vabadust ja iseseisvust. Eelnõu kohaselt lisataks põhiseadusesse, et Eesti võib astuda Euroopa Liitu ja Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.


Reiljani sõnul meenutab see põhiseaduse muudatus neljakümnendaid aastaid, kui Eesti liideti Nõukogude Liiduga. Reiljan lisas, et Eesti ühinemist Euroopa Liiduga peab küsima rahvalt selgelt ja arusaadavalt, et ei tekiks mitmeti mõistmist ja inimesed küsimusest aru ei saaks. Samuti peavad olema kokku lepitud liitumistingimused, et inimesed teaks ja oskaks hääletada. Reiljani sõnul võib rääkida ainult konföderatsiooni mitte aga föderatsiooniga liitumisest.


Eestimaa Rahvaliidu volikogu rõhutab oma pöördumises - Põhiseaduse täienduses peab selgelt ja üheselt fikseerima, et poliitilise otsuse ühinemiseks Euroopa Liiduga langetab rahvas rahvahääletusel ja selle tulemus on Riigikogule siduv. Samuti tuleb Rahvaliidu arvates Põhiseaduse täienduses selgelt ja üheselt fikseerida, et Euroopa Liidu olemuse olulisel muutumisel (näiteks üleminek iseseisvate riikide liidult föderatsiooni põhimõtetele) otsustab Eesti rahvas rahvahääletusel uuendustega ühinemise või mitteühinemise.


Villu Reiljani sõnul nõuab Eestimaa Rahvaliit, et rahvale tagatakse põhiseaduses Eesti iseseisvust puudutavates küsimustes võõrandamatu ja alatine otsene otsustusõigus.



Eesti Energia parandab Imavere valla elanike ja ettevõtjate elektriga varustamist


Eesti Energia kuulutas avatuks konkursi töövõtja leidmiseks, kes ehitab valmis Imavere alajaam teise õhuliini sisestuse.


Eesti Energia põhivõrgu projektijuht Tiit Meremaa selgitas Kuma raadiole, et teise sisestuse ehitamise eesmärk on suurendada Imavere asula ja Imavere saeveski elektrivrustuskindlust. Tööd on planeeritud kahes etapis arvestades Imavere saeveski töökorraldust ja katkestuste saamise võimalust. Esimeses etapis ehitatakse sel aastal välja Imavere alajaama teine ahel ja teises etapis järgmisel aastal tehakse Imavere alajaama jaotla laiendus.


Meremaa lisas, et Imavere liini teise ahela väljaehitamine ja jaotla laiendus võimaldab vähendada katkestuste arvu klientidel ja suurendada tulevikus koormust sõltuvalt tarbjate vajadusest ja ka tarbijate investeerimisvalmidusest.


Imavere 110 kilovoldine alajaam on hetkel ühendatud ühe haruliiniga Koigi-Põltsamaa liini toitele mille pikkus on 27 km. Kui Koigi-Põltsamaa liinil midagi juhtub, siis lülitub välja ka Imavere alajaam koos kõigi piirkonna tarbijatega. Investeeringu tulemusena luuakse aga Imavere alajaamale kahepoolne toide Koigi-Imavere ning Põltsamaa-Imavere liinide kaudu.


24.5.02


Keskkonnateenistus peab Keskkonna Investeeringute Keskusele tagastama leidurile makstud raha


Järvamaa keskkonnateenistus peab Keskkonna Investeeringute Keskusele tagastama 54.000 krooni, mille talunik Raivo Seepter sai keskuselt teenistuse kaudu veoauto puugaasiga töölepanekuks.


Keskkonnateenistusel on aega raha tagasi maksta 9. juunini. Järvamaa keskkonnateenistuse juhataja Allan Piik ütles BNS-ile, et teenistus maksab raha tagasi keskkonnainvesteeringute maakondlikust reservist. Ta kinnitas, et selle tõttu ei kannata teised raha taotlevad projektid.


Talunik Raivo Seepter sai raha oma leiutise töölepanekuks 2000. aasta juunis. Seepter põhjendas rahataotlust sellega, et tal on vaja välja töötada, valmistada ja paigaldada veoautole puugaasigeneraator. Mees ei saanud puugaasigeneraatoriga veoautot käima ning ostis eraldatud raha eest endale treipingi, faksiaparaadi ja soojaku ning maksis telefoniarveid. 2000. aasta lõpus ehitas Seepter veoauto kasti saunaahju meenutava küttekolde, radiaatori ja kaks paaki. Auto käivitamine tal ei õnnestunud.


Seepter on öelnud, et tema ei kavatse raha tagasi maksta, sest pole midagi valesti teinud, lisades, et faksiaparaadi ja soojaku ost oli põhjendatud. Seepteri sõnul ei pidanudki ta puugaasiga veoautot tööle panema, vaid üksnes sellist võimalust katsetama.


Legendaarne raadiomees Felix Leet saab 80. aastaseks


Türil Eesti Ringhäälingumuuseumis avati neljapäeva keskpäeval näitus "Reporter Felix Leet 80".


Felix Leet alustas reporteritööd juba Teise Maailmasõja ajal, kui saatis Moskva raadiole teateid rindelt. Esimese raadiosalvestuse tegi Leet viiekümnendatel aastatel ja viimase reporteritöö kümme aastat tagasi.


“Eestis puudub ajakirjandusvabadus, sest ajakirjanik räägib seda, mida väljaande omanik lubab ja tahab”, ütles Leet Kuma raadiole ja lisas, et “Samas ei saa midagi ette heita vaid pigem kiita, sest operatiivsus on ajakirjanduses muutunud palju paremaks, kui see oli aastakümneid tagasi!”


“Helistasin hommikul keskjaama, tellisin kõne ja sain selle alles pärastlõunal. Raadio rääkisin, et eile oli ja eile toimus. Vahel sai räägitud isegi paaripäevastest sündmustest,” selgitas Leet.


Ringhäälingumuuseumis avatud näitus valmis koostöös juubilariga ja tutvustab Felix Leedi raadiotöö- aastaid, mille kestel Pärnu korrespondendist kujunes omamoodi raadiolegend. Näitusel on vaadata pilt Felix Leedi tööst, kus kauaaegne reporter kajastas Eestimaa erinevaid inimesi näiteks kala püüdmas, ehitamas, metsa raiumas ja põllutöödel. Samuti on näitusel Felix Leedi töövahendid - reportermakk ja mikrofon ning reporterinimelised suusad.



Türi Tehisjärve ääres on tänasest rannavalve


Turvatöötaja valvab tänasest Türi Tehisjärve ääres korda. Swanto rannavalvaja on tänasest esimese septembrini keskpäevast kella kaheksani õhtul iga päev rannas, et jälgida rannas korda ja ka seda, et keegi suplejaist poidest kaugemale ei ujuks. Vajadusel toob rannavalvaja ülemeelikuks läinud ujujad kaldale.


Varasematel aastatel on randa valvanud Päästeteenistus, kokkuleppel linnaga lõpetati koostöö. Ranna valvamine suvehooajal maksab 50 000 krooni. Linnapea Toomas Laimetsa sõnul ootab ta Swantolt korra tagamist nii rannaribal kui vees.


Paide Tehisjärvel asus kaks vetelpäästjat tööle nädal tagasi.

22.5.02


Paide vald loomsete jäätmete käitlemise tehasest lõplikult ilma


Väike-Maarja vallavolikogu otsustas täna algatada loomsete jäätmete käitlustehase detailplaneeringu, seega ehitatakse tehas Väike-Maarjasse. Põllumajandusministeeriumi teine asukohaeelistus oli Paide vallas Sillaotsal. Järvamaale ehitamine oleks olnud logistiliselt parem, kui kommunikatsioonide rajamine oleks siis kallim olnud.


Viimased üheksa kuud on Väike-Maarjas möödunud tulistes vaidlustes. Elanikud on korraldanud meeleavaldusi ja volikogu esimeest üritati umbusaldada. Kesleri sõnul saavutati vaidlustes läbimurre ilmselt tänu volinike tutvumiskäigule Austrias asuvasse samalaadsesse töötlemiskeskusesse. Väike-Maarja vallavanem Sven Kesler ütles Kumale, et volikogu 14 -st kohal olnud liikmest 10 olid täna tehase ehitamise poolt.


Väike-Maarja volikogu esimees Olev Liblikmanni sõnul võib volikogu tänase otsuse kolmekümne päeva jooksul kohtus vaidlustada. Pärast kuu möödumist alustatakse tehase projekteerimist ning riigihangete korraldamist.


Eesti on Euroopa Komisjonile lubanud tehase valmis saada selle aasta lõpuks ja käivitada järgmise aasta alguses. Kogu Eesti loomseid jäätmeid käitleva tehase ehitamine Väike-Maarjasse maksab hinnanguliselt 75 miljonit krooni.

21.5.02


Edelaraudtee toob Eestisse Soomes juba aastaid toimunud dresiiniralli


Edelaraudtee korraldab juunis Eesti esimese dresiiniralli, mis on meelelahutus-sportlik mõõduvõtmine käsidresiinidel sõitmises ja raudteealases mitmevõistluses.


Edelaraudtee Halduse AS juht Neddy Kramer rääkis Kuma raadiole, et võistlusest võtavad osa võistkonnad, mis koosnevad kahest kuni 6-liikmelisest dresiinibrigaadist ja kuni kolmest asendus-abiliikmest, kes täidavad ühtlasi ka esindaja-treeneri rolli. Kokku seega igas võistkonnas kuni 15 inimest. Krameri sõnul sõidetakse käsidresiinidega kontrollpunktidesse, kus toimuvad võistlemised raudtee-teemalistel osavus-, täpsus-, kiirus- ja jõualadel.


Dresiiniralli´2002 algab laupäeval, 15. juunil Tallinnas Liiva raudteejaamast, jõuab õhtuks välja Türile, kust järgmise päeva hakul kulgetakse edasi Lelle kaudu Pärnusse. Pidulik lõputseremoonia toimub pühapäeval, 16. juuni õhtul Pärnus.


Kramer lisas, et võistkondi tuleb kokku kümmekond ja esindatud on Eesti raudtee-ettevõtted, Raudteeamet ja huvi võistlusel osalemiseks on tundud ka Soome, Läti ja Venemaa raudteefirmad. Kindlasti osaleb võistlusel mullu Soomes mitteametlikud maailmameistrivõistlused dresiinirallis võitnud võistkond.

20.5.02


Turvafirma ESS-i patrull leidis ööl vastu esmaspäeva Paides kaks põlevat meest


Turvafirma ESS Järvamaa juht Ülo Mets rääkis Kuma raadiole, et ESS-i patrull avastas öösel Paides Ruubassaare teel Tervisekeskuse ja osaühingu Pogi katlamaja lähistel neli tulekollet, mille juures istus palja ülakehaga mees. Patrull kutsus päästeteenistuse, et kustutada kulupõleng ja samas kuuldi eemal veel ühe inimese appihüüde. Turvamehed avastasid, et üks alul kulupõlenguna paistnud tulekolletest oli tegelikult üleni leekides mees, kelle alakeha oli saanud juba raskeid põletushaavu. Turvatöötajad kustutasid nii mehe kui ka kulupõlengu ja kiirabi viis mõlemad tules viga saanud mehed Keila haiglasse.


Keila Haigla põletusosakonnast öeldi hommikul Kuma raadiole, et meeste seisund on üliraske, ühe kannatanu põletushaavad on eluohtlikud, teisel on põlenud umbes 26 protsenti kehapinnast.


Järva Politseiprefektuuri korrapidaja sõnul pole veel teada, miks ja kuidas mehed põlema süttisid. Ülo Mets lisas, et kannatanute juurest leidis turvapatrull viinapudeli ja bensiinikanistri.


19.5.02


Järvamaa kaitseliitlased Eel- Ernal teised


Eile Harjumaal Haibas lõppenud sõjalis-sportliku võistluse Eel-Erna 2002 võitis Kaitseliidu Tallinna maleva I võistkond Järva maleva I ja Harju maleva võistkonna ees.


Eel-Erna on valikvõistlus Kaitseliidu malevate võistkondadele, selle eesmärk on selgitada kolm võistkonda, kes esindaksid Kaitseliitu rahvusvahelisel patrullvõistlusel “Erna Retk 2002”, teatas nooremleitnant Tanel Rütman Kaitseliidu peastaabi avalike suhete jaoskonnast.


Kuna võistlustel teise koha saavutanud KL Järva maleva võistkonnal on Erna retke mulluse võitjana pilet tänavusele võistlusele olemas, esindavad Kaitseliitu lisaks neile Erna Retkel 2002 KL Tallinna maleva I ja KL Harju maleva võistkondade kõrval Eel-Ernal IV koha saavutanud KL Tallinna maleva II võistkond.


Üldse lõpetas võistluse 28 startinud võistkonnast 24. Rajal oli ka kaks naiskonda, kes mõlemad ka lõpetasid.

17.5.02


Maavanem andis esmakordselt ametis oldud aja jooksul korralduse heisata riigilipud


Esmakordselt ametis oldud aja jooksul kasutas maavanem Theo Aasa seaduslikku õigust ja andis välja korralduse heisata riigilipud. Aasa käsul peavad türilased homme lillelaada aastapäeva puhul heiskama riigilipud. Korralduse täitmist kontrollivad linnaametnikud.


Lippude heiskamist taotles maavanemalt Türi linnapea Toomas Laimets, kelle sõnul väärib 25. korda toimuv ettevõtmine sellist auavaldust. Ka Aasa hinnangul on lippude heiskamine igati õigustatud.


Kabala ja Oisu konstaabel Alo Allemann, kes hetkel Türi jaoskonna tööd juhib, ütles Kumale, et õigus lipuheiskamist kontrollida on nii linnavalitsuse töötajatel kui politseinikel. Maavanema korralduse eirajaid võib trahvida kuni 600 krooniga.


Ühtki politseinikku homme Türil tööl ei ole, Allemanni sõnul loodab ta kontrollimisel suuresti linnavalitsusele töötajatele, kellele on selleks õigus antud.


Vastavalt maavanema korraldusele tuleb lipud heisata Türi linnas 25. lillelaada ning 10. tehnika- ja ehitusnäituse tähistamiseks homme hommikul kell 8 ja langetada päikeseloojangul.

16.5.02


Hommikul süüdati Paides kauplus, süütamises kahtlustavad on kinni peetud


Täna hommikul süüdati Paides Suur- Aia tänaval asuv Tootsi pood, süütamises kahtlustavad on küll politsei kinni pidanud, kuid nad pole end süüdi tunnistanud. Prefekt Erki Nelis keeldus uurimise huvides nende nimesid avaldamast.


Järva Prefektuuri kriminaalosakonna komissar Ellar Eesmaa ütles Kuma raadiole, et kaupluse süütamises kahtlustatakse viieliikmelist jõuku. Kaks kahtlusalust on kaheks ööpäevaks kinni peetud. Teiste isikud on politseile teada, kuid neid pole veel tabatud.


Järvamaa Häirekeskus sai teate keset elamurajooni asuva poe põlengust kell 5.10. Hoone oli süüdatud selle küljel asuvast kuurist, tuli oli levinud üle maja külje katusele. Tõsiselt sai kannata hoone külg ja katus, suure osa kaubast rikkus kustutusvesi. Paide ja Türi tuletõrjujad teatasid tule kustutamisest kell 9.01.


Päästeteenistuse inspektor Endel Roosileht kinnitas, et poe juhuslik süttimine vihmasel ööl on vähetõenäoline.


Ellar Eesmaa sõnul on põhjust isikuid süütamises kahtlustada, kuna neid nähti vahetult enne tulekahju süttimist poe lähedal.


Sama jõuk pälvis öösel ka veidi varem politsei tähelepanu. Eesmaa sõnul kahtlustatakse neid veel Paide Kultuurikeskuse teadetetahvli akna ja samas asuva bussiootepaviljoni klaasi lõhkumises. Lõhkumisjälgi on veel Lembitu pargis, Paide Säästumarketi taga ning ka Karja tänaval.


Kahtlusalused magasid terve ennelõuna arestikambris, ning uurijad ootasid nende kainenemist. Meestele tehti kinnipidamisel lisaks alkoholiekspertiisile ja narkojoobekontroll, mille tulemused pole veel selgunud.


Tootsi poe omaniku Üllar Vaseriku sõnul on kindlustamata hoone põlenguga tekkinud kahju kuni miljon krooni. Vaseriku sõnul kaalub osaühing Mixson Tootsi poe kohale täiesti uue hoone ehitamist.


Vaserik arvab, et hommikune süütamine oli lihtsalt huligaansus. Samas tunnistas Vaserik, et poel on varem olnud probleeme väljapressijate ja narkomaanidega.


Kauplust valvab turvafirma Swanto, elektrooniline valve andis häireteate siis, kui majast kadus elekter. Kõik hoone uksed ja aknad olid öösel suletud, Swanto tegevdirektor Raivo Porri kinnitusel oli lukus ka kuuri uks.


Tootsi poe omanikfirmale osaühingule Mixson kuuluvad Paides veel Piibe pood, kauplus Joonas ja Aasa, samuti Risti pood Türil, ka mitmed kauplused Rakveres.

15.5.02


WELCOME TO ESTONIA 2 - Mida kõike Eestimaal ei juhtu! Ida-Virumaal niitsid pätid kapsapõllu lagedaks


Ida-Virumaal Olgina külas niitsid tundmatud pahategijad ööl vastu teisipäeva maha kohaliku ettevõtja kapsataimed.


"Uneski poleks sellist asja oodanud," ütles kilekasvuhoonesse istutatud 35.000 kapsataimest ilma jäänud Nikolai Krinitski BNS-ile.
Taimede hävitamiseks on tõenäoliselt kasutatud vikatit. "Hektari jagu panin maha," rääkis Krinitski. "Reedel kavatsesin juba põllule ümber istutada. Olin põllu üleski kündnud."


Krinitskite pere on kapsakasvatusega lisatulu teeninud kuus-seitse aastat, müües saagi sügisel Narva turul. Tänavu ennustas mees kapsamüügist umbes 30.000 krooni suurust kasu. Kuriteoga tekkinud kahju arvutab Krinitski minimaalselt 17.500 kroonile.


Politseisse avalduse esitanud mees usub, et süüdlane selgub ning saab karistada. "Siin on väike koht," rääkis ta. "Ega siin kaine peaga ja üksipäini seda tehtud. Ikka lobiseb keegi midagi välja. Külas levivad jutud aga kiiresti laiali."


WELCOME TO ESTONIA - Mida kõike Eestimaal ei juhtu! Mees lõikas naabri hobusel saba maha


Pärnu-Jaagupi politseijaoskonna töötajad lahendasid neil päevil erakordse kaebuse, tagastades hobuseomanikust kannatanule tema looma äralõigatud saba.


Pärnu-Jaagupi politseijaoskonna juhtivkonstaabel Ain Lepik rääkis Pärnu Postimehele, et politsei sai mai algul enneolematu väljakutse: üks hobuseomanik helistas ja teatas, et tema suksul on saba maha raiutud. "Hiljem selgus, et nii hull asi siiski polnud, aga loomal oli maha lõigatud 70 sentimeetrit jõhvi, kõik, mis sabarootsust allapoole jäi," rääkis konstaabel.


Politseil õnnestus kindlaks teha, et naabri hobusel lõikas saba maha Suigu elanik Toivo. "Seda inimest häiris, et hobune tema maale sööma tuli, ja seepärast ta saba maha lõikaski," sõnas Lepik.


Eilseks oli politsei saanud kirjaliku seisukoha loomaarstilt, kus Lepiku sõnade järgi seisab, et loomale on kahjulik, kui nii suur osa tema sabast maha lõigata. "Hobune peletab sabaga putukaid ega saa suvel sabata hakkama." Politsei saadab sabalõikaja kohtusse loomakaitseseaduse rikkumise süüdistusega, mis käsitleb looma suhtes lubamatu teo toimepanekut ja mille eest on ette nähtud kuni 12.000kroonine haldustrahv.


Toivolt nõutakse 480 krooni putukatõrjevahendi eest, seda kulub hobuse kaitsmiseks 80 krooni eest kuus ja vahendit tuleb kasutada sügiseni. Loomaarsti hinnangul kulub saba taastumiseks kaks kuni kaks ja pool aastat.


14.5.02


Paides süttis Prääma turbaraba


Järvamaa Häirekeskus sai teisipäeva keskpäeval Paide Veetornis elavalt inimeselt teate, et Prääma rabast tõuseb suitsu. Sündmuskohale sõitnud Paide tuletõrjujad leidsid eest hektarisuuruse metsapõlengu.


Järvamaa Päästeteenistuse operatiivkorrapidaja Margo Tammepõld ütles Kuma raadiole, et tuletõrje jõudis kiiresti kohale ja suutis tule levikule piiri panna. Samas nentis Tammepõld, et kuna tegu oli väga kuiva ja madala metsaga oli oht suuremaks tulekahjuks suur ning väiksemgi viivitus oleks kaasa toonud suure kahju. Kella poole kaheks pärastlõunal oli tule levikuel piir pandud ja jätkati järelkustutust.



Paidelane laastas 100 hektarit rahvusparki


Nelja, kokku 130 hektari suuruse metsakinnistu õigusjärgne omanik müüs need tänavu märtsis Järvamaa elanikule Margo Klementale. Seejärel asendus metsavaikus ligi kolmeks nädalaks saagide undamisega. Töö käis kokku 70-100 hektaril metsamaal ööpäev ringi. Hinnanguliselt ületas Klementa poolt metsast välja viidud puidu turuväärtus miljoni krooni piiri. Keskkonnainspektorid tegid Klementale raiete algupoolel 4800 krooni suuruse trahvi.


Harvendus- ja aegjärgse raie nime all tekkis metsa lisaks tuhandetele kändudele ka kohti, mis meenutavad Harjumaa keskkonnateenistuse spetsialistide hinnangul pigem lageraielanke. Harvesteride ehk komplekssete metsatöömasinate rööpad on kohati meetrisügavused.Vastavalt raieteatistele pidanuks Klementa maha raiuma hinnanguliselt umbes 6000 puud, raie tegelik ulatus on aga seni kindlaks määramata.


«Meie jaoks on see katastroof ja õudus,» tunnistas Klementa metsatükke ümbritseva Kotka küla vanem ja Liivakalda puhketalu emand ÕIie Liivandi Postimehele. «Mõtlesime abikaasaga valada harvesteri-rööpad kipsi ning panna need siis selle ilusa metsa mälestuseks välja.» Külaelanike kaebuste peale tuli töid vaatama ka keskkonnainspektor, kes määras Klementale 4800 krooni suuruse trahvi kolme seaduserikkumise eest. Esiteks ületas raielangi pindala lubatud suurust, teiseks võtsid metsamehed väidetavalt kogemata puid ka riigimetsast ning kolmandaks rikkus Klementa Lahemaa kaitse-eeskirja. Kotka küla südames asuvad, kokku 1,3 ruutkilomeetri suurused metsakinnistud kuuluvad tegelikult rahvuspargi piiranguvööndisse. Tummelehe hinnangul võtsid metsamehed aegjärgse- ja harvendusraie nime all maha ilusamad puud. Metsast tõsteti veokitele vähemalt sadakond koormat okaspuitu, vähemväärtuslikud puud jäeti alles.


Harjumaa keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Priit Albri vastas Postimehe küsimusele, kas ta on pärast protokolli tegemist raiete edasist käiku veel jälgimas käinud, et korra võibolla jah.


Kotkaküla metsakinnistud asuvad Albri sõnul kaitseala majanduslikult kasutatavas osas, kus võib teatud piirangutega metsa lõigata. Nii lubas seadus Klemental raiuda harvendusraietena kuni 30 protsenti metsast ning aegjärgsete raietena kuni kümme hektarit korraga. Ühel kinnistul raiusid Klementa metsamehed spetsialistide hinnangul nõnda välja vähemalt 70 protsenti puidust ehk ligi kolmveerand metsast. Albri väitel ei ole keskkonnainspektsioon hinnanud kinnistutel keskkonnale tekitatud kahju, sest keskkonnale polegi kahju tekitatud.


Albri kinnitusel võiks trahvid keskkonnakahjude tekitamise eest alata sajast tuhandest kroonist, tema kui inspektori voli on aga teha kohapeal haldusõiguserikkumise eest kuni 6000 krooni trahvi. «See 4800 krooni oli kindlasti tilk meres,» tunnistas Albri. Keskkonnateenistuse arvamus on inspektsiooni omast märksa karmim, teenistuse metsaspetsialistide koostatud akti hinnangul on raiete kvaliteet vilets. «Raiete madal kvaliteet on tingitud kaitseala piiranguvööndisse sobimatust metsatehnikast ning aastaajale mittevastavatest kokku- ja väljaveo võtetest,» seisab aktis.


Margo Klementa sõnul tehakse metsa igal pool Eestimaal. «Tegemist on raietega, mis vastavad kõigile nõuetele. Miks ma selle metsa ostsin? Kuhu ma muidu oma raha panen? Tegelikult pole see asi nii - kui metsas raietööd ära teha ja mingis ulatuses oma raha kätte saada, siis las see mets kasvab,» rääkis Klementa.


«20 aasta pärast lõikan sealt jälle võibolla mingi kopika. Konflikt on lihtsalt selles, et see asi (lõigatud kinnistud - toim) on lihtsalt nii suur ja enne keegi ei lõiganud, aga nüüd hakati lõikama.» Harju keskkonnateenistuse metsandusspetsialistide Toomas Tiitsi ja Toomas Rebassoo hinnangul on raiete teostamise halb kvaliteet ja üleolev suhtumine loodusväärtustesse teod, mis ei eelda riigivõimu poolt karistamist.

13.5.02


Lõuna-Järvamaa omavalitsuste juhid saadavad Järvamaa Politseiprefektile pöördumise sooviga vähendada piirkonnas kuritegevust


Lõuna-Järvamaa omavalitsuste ehk siis Türi linna ja valla ning Oisu ja Kabala valla juhid on mures piirkonnas kasvava kuritegevuse pärast. Täna pärastlõunal toimunud Lõuna-Järvamaa Arendusühingu juhatuse koosolekul arutati Järva Politseiprefektile saadetava pöördumise sisu.


Arendusühing tegevjuht Marika Toots selgitas Kumale, et 1999. aastal toimunud politseireformi käigus koondati Türi piirkonnas 14-st politseiametikohast seitse ja tegevuse lõpetas ka ööpäevane valve Türi Politseijaoskonnas. Alates sellest ajast on Tootsi sõnul kuritegevus Lõuna-Järvamaa piirkonnas hüppeliselt kasvanud kahekordseks ja omavalitsuste juhid on mures üha väheneva turvalisuse pärast.


Marika Tootsi sõnul esitavad vallavanemad ja linnapea uuele Järva Politseiprefektile pöördumise ettepanekuga paigutada Türi politseijaoskonda taas ööpäevane valve ja ööpäevaringselt kogu piirkonda kattev politseipatrull.


Järva Politseiprefekt Erki Nelis ütles Kumale, et kiireid muudatusi politseitöös kindlasti teha ei saa, samuti pole võimalik juurde tekitada ametikohti. Samas lisas Nelis, et kui praegu ametis olevate politseinike töökorraldust muuta, siis põhimõtteiselt on võimalik Türile ööpäevane valve paigutada. Prefekti sõnul katab Järvamaad ööpäevaringselt üks politseipatrull ja lisaks sellele lisapatrullid vastavalt vajadusele ja graafikule. Nelis lisas, et muudatusi saaks teha ka korrapidamisteenistuses kui tõhustada politsei ja päästeteenistuse häirekeskuse koostööd, kuid need projektid vajavad põhjalikku ettevalmistamist ning on aeganõudvad.



Koerust pärit rallisõitja, mullune Eesti meister Margus Murakas sai nädalavahetusel etapivõidu


Mullune Eesti Meister autorallis Koerust pärit rallisõitja Margus Murakas võttis nädalavahetusel Tallinnas toimunud autoralli Eesti Meistrivõistluste etapivõidu.


Eesti Meistrivõistluste kolmas etapp ja 19. Rahvusvaheline Tallinna ralli lõppes mulluse Eesti meisterpaari Margus Murakas/Toomas Kitsing võiduga enam kui poolteise minutilise edumaaga soomlaste ees. Rallipaar Murakas/Kitsing sõidab maailmaklassi ralliautol Toyota Corolla WRC ja hoiab enda käes ka tänavuste meistrivõistluste liidripositsiooni.


Tallinna ralli pressiesindaja Rein Luik selgitas Kumale, et kaua pidas Margus Murakaga lahingut esikoha pärast Aleksander Käo, kuid tema lootused pjedestaalikohale purunesid koos katkise rehviga 6. kiiruskatsel ja Käo lõplik koht oli 35-es.


Autoralli Eesti Meistrivõistluste neljas etapp peetakse 14-15 juunil Haapsalus Valge Daami Rallil.



Avatakse õpilaste loodusfotode näitus


Kolmapäeval/15.mail avatakse looduskaitsekuu avaüritusena Paide Ühisgümnaasiumis maakonna 20 õpilase loodusfotode näitus. Fotoväljapanek avab õpilaste loodusfotokonkursi "Järvamaa looduskaitsealused objektid".


Järvamaa keskkonnateenistuse koolituse peaspetsialist Ülle Ruisu teatas portaalile jarva.ee, et lisaks teenistusele on näituse ülespanekul aidanud loodusainete õpetajate ainesektsioon.


Keskkonnateenistus viib lapsed Soomaale


16.mail korraldab Järvamaa keskkonnateenistus 45-le maakonna algklassiõpilasele matka Soomaa matkaradadele. Tutvutakse külastuskeskusega ning kuuulatakse lugusid Soomaast ja sealsetest inimestest.


Järvamaa keskkonnateenistuse koolituse peaspetsialist Ülle Ruisu teatas maakonna infoportaalile, et ekskursioon on osa looduskaitsekuu "Laps ja loodus" ettevõtmistest.


Kalamees päästeti uppumissurmast


Aivar Veersoo ja Aarne Põder tõmbasid eile Tarbja järvest välja mehe, kes kala püüdes paadist vette oli kukkunud.


76 aastane kohalik mees läks üksi kalale, kaotas kummipaadis tasakaalu ja kukkus vette. Mees ei suutnud aga ujuda ning vajus vee alla.


Teda märkas esmalt Põder, kellele läks appi Veersoo. Kahekesi tõid nad juba vee alla vajunud vanahärra kaldale.

10.5.02

Paide Muusikakool tänab tänasel kevadkontseridl oma toetajaid


Muusikakooli direktor Aarne Põder ütles Kumale, et kooli tänukirja saavad osaühing Pogi, Paide Piimakombinaat ja eraisikuna SP Transiti tegevdirektor Roman Loov. Põder selgitas, et Paide Piimakombinaat tegi Muusikakoolile kingituse müües kallihinnalise “Estonia” tiibklaveri vaid jääkväärtusega, mis ulatus pisut üle tuhande krooni. SP Transiti tegevdirektor Roman Loov ostis Põdra sõnul muusikakoolile võimenduse, mida saavad kasutada kitarrimängijad ja ka lauljad.


Õhtul kell kuus Muusikakoolis algaval kevadkontserdil, esinevad kooli õpilased ja õpetajad, õpetajate vokaalansambel ja kammerkoor, samuti mitmesugused ansamblid ja orkester. Oma debüütesinemise teeb Paide Muusikakooli õpetajate kammerkoor ja kontserdi lõpetab kooli õpilaste ja vilistlaste ühine orkester.


Kaks Järvamaa suurperet saavad “Terve ja tugev Eesti pere” preemia 15 000 krooni


Hansapanga ja Arno Tali Sihtkapitali lasterikaste perede toetuskonkursi nõukogu valis kaheksakümnest perekaardist üle Eesti 25 tublimat suurperet, iga pere saab 15 000 krooni preemiat, võitnute hulgas on ka kaks Järvamaa perekonda.


Hansapanga Eesti suhtekorraldusjuht Ando Noormets selgitas Kumale, et erinevalt varasematest konkurssidest hindas nõukogu tänavu enam laste aktiivsust huviringides ning vanemate loodud tingimusi laste arenguks. Pereankeetidele lisatud huviringide juhendajate ning kooliõpetajate arvamused ja soovitused laste osalemisaktiivsusest andsid nõukogule täiendavat infot õiglaste otsuste tegemisel. Toetuskonkursi "Terve ja tugev perekond" eesmärk on tunnustada ja toetada lasterikaste perede lapsi ning nende soovi ja tahet omandada hea haridus, võimaldades neile ka aktiivne osalemine huviringides.


Enam osales konkursil 4 lapsega peresid. Lasterikkaimaks konkursi 80 tublima hulka jõudnud perekonnaks oli ka kaheteistkümne lapsega perekond Tallinnast. Järvamaalt pälvisid tunnustust ja toetust perekonnad Ahveldt ja Adusoo.


Preemia üleandmise pidulikud tseremooniad toimuvad üle Eesti preemiasaajate elukohajärgses maavalitsuses 17. ja 18. mail.



Albu vallarahval on tänasest võimalus kasutada kaasaegse raamatuukogu teenindust, avatakse uue raamatukogu ruumid

Vallavanem Kalju Kertsmik rääkis Kuma raadiole, et raamatukogu uute ruumide ehitamist arutati ja vaieldi volikogus juba rohkem kui aasta tagasi. Tõuke positiivse otsusele andis mullu Paides avatud Järvamaa Keskraamatukogu, vallavolinikud otsustasid, et ka maal elavad inimesed peavad saama linlastega võrdsed tingimused raamatukogu kasutamiseks. Kuna rahvamaja osad ruumid seisid tühjana, siis otsustatigi uus raamatukogu rajada Rahvamajja.

Kertsmik lisas, et kui vanas raamatukogus puudus vee ja kanalisatsioonisüsteem, ruumid olid pimedad ja kitsad, siis uues raamatukogus on ruumi mitu korda rohkem, inimestele pakutakse kaasaegset teenindust, olemas on infopunkt, internetikasutamise võimalus ja kõik muu vajalik, mis ühes korralikus raamatukogus peab olema.
Ka avatud hakkab raamatukogu olema pikemalt kui varem.

Raamatukogu ehituseks kulus vallavanema sõnul 410 000 krooni, sellest 270 000 valla eelarvest, 50 000 andis kultuuriministeerium ja 90 000 hasartmängumaksu fond.

Albu Raamatukogu teenindab lisaks lasteaiale ja koolile veel vähemalt seitsme küla enam kui poolt tuhandet elanikku.

9.5.02


Presidendil on sünnipäev


Reedel, 10. mail saab president Arnold Rüütel 74-aastaseks. Hommikul laulavad lasteaialapsed presidendile sünnipäevalaulu.


Presidenti kantselei teatel saabuvad sel puhul riigipead õnnitlema Riigikogu esimees Toomas Savi, vabariigi valitsuse liikmed, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, õiguskantsler Allar Jõks, Eestis resideeruv diplomaatiline korpus, Eesti Panga nõukogu, Riigikohtu esindaja, presidendi akadeemiline nõukogu, rahvusraamatukogu direktor ja paljud teised.


Presidendi kantseleis on kella 12-16 avatud õnnitlusteraamat, kuhu kõigil soovijail on võimalik jäädvustada oma õnnesoovid.

Reedest pühapäevani toimub 13. roheliste rattaretk Lahemaale


Eeloleval nädalavahetusel, 10.-12. mail toimuval XIII retkel on Roheliste peamure säästlik energiakasutus ja roheline energia.
Tutvustatakse Rohelise Energiaga seotud ettevõtmisi ja Rohelist Energiat kasutavaid ettevõtjaid ning nende tooteid. Rattaretk saab alguse Kadrinast ning läbib Palmset ja Vihulat, kulgedes seejärel mereäärset teed mööda läbi Vergi, Võsu ja Loksa Muuksile. Sealt sõidetakse tagasi Kadrinasse.


Maavalitsuse esindus tutvus Imavere vallaga


Maavalitsuse esindus tegi täna ringsõidu Imavere vallas. Maavanem Theo Aasa ütles Kumale, et käik toimus Imavere initsiatiivil ning ringsõidu eesmärk oli tutvuda Imavere valla ja ettevõtete olukorra ning probleemidega.


Esindus kohtus aktsiaseltsi Risti Agro juhtkonnaga, külastati puidutöötlusettevõtet Hextall, saepurugraanulitehast Delcotek, puidutöötlusettevõtet Jalander ja Imavere Saeveski järeltöötlustsehhi. Käidi ka Imavere Päästekomandos, Põhikoolis ja Noortekeskuses.


Ettevõtluse soosimine ja arendamine piirkonnas on tänase kokkusaamise peateema. Praegu toimuval arutelul otsitakse võimalusi kuidas Imavere vald ja Järva maavalitsus saaksid ühiselt valla arengut soodustada.


Maavanem Theo Aasa sõnul saadi tänasel käigul küllaltki hea ülevaade valla praegusest olukorrast ja ettevõtete tööst. Aasa sõnul on konkreetsetest sammudest siiski veel vara rääkida.


Valmis Olaf Prinitsa raamat “Türi linn ja paberivabrik mälestustepeeglis”


Tartu Ülikooli Kirjastusest jõudis Türile Olaf Prinitsi ajalooraamatu “Türi linn ja paberivabrik mälestustepeeglis” 500 eksemplari. Autor Olaf Prinits kutsub teoses uudistama ajaloolisi sündmusi, mis on seotud Türi linnaga ja sellele aluse rajanud paberivabrikuga ning tutvuma seal elanud inimestega.


Olaf Prinits, paberivabriku töödejuhataja ja metsapraakleri Johannes Prignitsa poeg, on lapsena kõiki peategelasi suuremal või vähemal määral tundnud. Lisaks peategelastelt pärinevale, on autor materjali kogunud Kirjandusmuuseumist ja arhiividest.


Raamatu andis välja Türi Linnavalitsus ning väljaandmist toetasid Järva Maavalitsus ja Prelvex AS. Fotod pärinevad raamatu peategelaste ja perekond Kase erakogudest, keeletoimetaja on Leelo Jago ning kaane kujundas Aita Linnas.


Linnavalitsuse suhtekorraldaja Katrin Soomets teatas Kumale, et raamatut “Türi linn ja paberivabrik mälestustepeeglis” esitletakse 20. mail Türi Gümnaasiumis.


Tartu Ülikooli Türi kolledžis saab täna tutvuda nahkhiirte eluga


Tartu Ülikooli Türi kolledžis tutvustatakse täna õhtul kell seitse PHARE Soome-Eesti nahkhiireprojekti, mida tutvustab Nahkhiirte Uurimise Töörühma eestvedaja Matti Masing. Soovijail on võimalik loodud töörühmaga ühineda ja selle edaspidisest tegevusest osa võtta. Räägitakse ka teistest loodusprojektidest Eestis.


Kell kümme õhtul on huvilistel võimalus koos Matti Masinguga öises Türi linnas nahkhiiri kuulata ning jälgida. Üritusele on lisaks üliõpilastele oodatud ka teised loodushuvilised.



Paides on paljulapseliste perede emadepäevapidu





Täna õhtul on restoranis "Paide" paljulapseliste perede emadepäevapidu, kuhu kutsutud 26 vähemalt neljalapselist perekonda. Pakutakse kuulata- vaadata emadepäevaprogrammi, samuti antakse üle Fredensborg-Humlebaecki ja Paide ettevõtjate toetusfondi ning linna ühised emadepäevakingid.


1998. aasta augustis asutati Paide volikogu esimehe Andres Jalaku eestvõttel mittetulunduslik sihtkapital, millele panid aluse Paide Taani sõprusomavalitsuse Fredensborg-Humlebaecki ja Paide ettevõtjad. Praeguseks on sihtkapitali kogunenud 80 000 krooni, mille intressidest tehakse üks kord igal aastal suurperedele kingitus.


Paljulapseliste Perede Toetamise fond saab suvel kolmeaastaseks, sinna kogunenud raha kasutatakse ainult paljulapseliste perede toetamiseks. Varem on suuri peresid meeles peetud jõulude ajal, sel aastal otsustati rohkem väärtustada emadepäeva.



Järvamaa sõjameeste au kaitsevad sõjalisluurevõistlusel Eel-Erna kolm Kaitseliidu võistkonda


Järgmisel nädalavahetusel korraldab Kaitseliit eel-Erna patrullvõistluse, milles osaleb 32 vőistkonda, nende hulgas ka Rootsi, Soome ja Läti esindused. Järvamaa sõjameeste au kaitseb Erna Retke eelvõistlusel kolm võistkonda.


Eel-Erna patrullvőistlus toimub 17.-18. mail Harjumaal Haibas ja jőuproovi kolm paremat kaitseliitlaste esindust lunastavad pääsme augustis toimuvale rahvusvahelisele Erna retke luurevőistlusele.
Eel-Erna patrullvőistlusel osalejatel tuleb läbida ligi 55-e kilomeetri pikkune vőistlustrass, mille käigus peavad vőistlejad täitma relvakäsitsemise ja sődurioskuse ülesandeid, orienteeruma nii päeval kui ka öösel ning vältima vaenlaste üksustele vahelejäämist.
Vőistlusel osalevad võistkonnad Kaitseliidu kőigist malevatest, Kaitseliidu koolist, Kaitseliidu peastaabist, päästeametist, piirivalvest, Lätist, Soome kaitseväest ja Rootsi kodukaitsest.


Mullu toimus eel-Erna patrullvőistlus Kilingi-Nőmmel, kus esikoha saavutas Kaitseliidu Järva maleva esindus. Sama vőistkond vőitis augustis ka Erna retke ja läheb tänavu taas võistlustulle eel-Ernale.
Lisaks lähvad võistkonnad veel Ahulast ja Väätsalt.


Järvamaalt lähevad võistlusele kolm võistkonda koosseisus:

1. (mullused võitjad) Aare Kabel, Indrek Reisman, Urmas Kõonurm ja Margus Laanet.

2. Ahulast Olari Ott, Jaanus Noorväli, Erik Kuningas ja Janno Rodendau.

3. Väätsa rühma baasil Margus Linter, Imre Alljärv, Ülar Kalindans ja Maiki Pikki.


Järvamaa võistkondade esindajad on Aron Ott ja Kaido Mettus.



Albu vallas põleb juba teist päeva mets


Järvamaa tuletõrjujad sõitsid neljapäeva hommikul taas Albu valda Napu külla kustutama kolmapäeval alguse saanud metsatulekahju.


Järvamaa Päästeteenistuse operatiivkorrapidaja Anatoli Ivanov rääkis hommikul sündmuskohalt Kuma Raadiole, et suurt leeki enam metsas pole, kuid tuli on tunginud sügavale turbapinnasesse ja selle kustutamine võtab aega.
Ivanovi sõnul on Napu metsas 11 Aravete, Paide ja Türi vahtkonnast vaba meest, kes kutsuti tuld kustutama vabatahtlikult. Lisaks meestele on metsas kaks tuletõrjeautot ja mootorpump.


Napu metsapõlengu avastas eile ennelõunal Eesti piirivalve lennusalk, kes teatas põlengust Järvamaa Häirekeskusele. Aravete ja Koeru tuletõrjujad suutsid eile pärastlõunal kella neljaks põlengu kontrollialla saada ja öösel valvas kaks tuletõrjemasinat, et tuli metsas uuesti võimust ei võtaks.


Operatiivkorrapidaja sõnul on kahjustada saanud üle kümne hektari segametsa pinnast ja ka mõned puud. Inimesed ega hooned tules viga ei saanud.



Tiina Oraste soovitab algatada igal aastal nelja kuninga valimise


Järvamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Tiina Oraste leiab, et Järvamaa seni tuntuim reklaamlause - "Paide - Eestimaa süda" veel ei tööta ja soovitab korraldada igal aastal nelja kuninga valimised.


"Soovitan teha valiku poliitikute, vallajuhtide või mõne muu valdkonna esindajate seast", ütles Oraste Maalehele. Oraste soovitab nad panna omavahel võistlema ja võitlema, samas pole tema sõnul peaeesmärk mõne kuninga hukkamine.


Oraste sõnul peaks märgiotsingutel lähtuma sellest, et Järvamaa on põllumajanduslik piirkond, samuti teede ristumispaik ja ka kirjanik Anton Hansen Tammsaare kodupaik. Pelgalt geograafilisest määratlusest või märgist ei piisa maakonna tutvustamiseks.


Imaverelased on mures valla päästekomando edasise eksisteerimise pärast.


Imavere vallavalitsus ja ettevõtted on mures oma päästekomando edasise eksisteerimise pärast, kuna komando rahastamise leping lõppes mullu detsembris ja seni pole riik uut lepingut sõlminud.


Vallavanem Jüri Ellram rääkis Kumale, et päästekomando ruumid ehitasid valla ettevõtjad Imavere Saeveski territooriumile, samuti kaetakse ettevõtjate poolt kõik hoonega seotud halduskulud. Vallavalitsuse halduses on kogu komando tehniline osa ja meeste palgad ning tegevuskulu maksab kolmepoolse lepingu alusel riik. Ellram lisas, et kuigi uue lepingu sõlmimisega on tegeletud juba pool aastat pole seni suudetud seda allkirjastada. Vallavanema sõnul on vald ja ettevõtjad lepingu sõlmimiseks valmis, kuid asi on jäänud toppama riigitasandil.


Ellrami sõnul on Päästekomano Imaveres väga vajalik, kuna vallas on palju puiduga tegelevaid ettevõtteid ja seega tuleoht suur. Samuti nõuavad kõikvõimalikud investeerimisallikad ettevõtetelt muuhulgas ka tuleohutuse garantiid.


Maavanem Theo Aasa oli täna hommikul üllatunud kuuldes Kuma raadiolt lepingu lõppemisest ja uue puudumisest. Aasa kinnitusel on ta rääkinud nii Vabariigi Päästeameti juhi Mati Raidma kui ka Järvamaa Päästeteenistuse juhi Margo Klaosega, kes mõlemad kinnitasid, et Imavere päästekomandot on vaja ja see ei likvideerita.


Maakonna Päästeteenistuse juht Margo Klaos selgitas Kumale, et lepingu sõlmimise viivitus on tingitud puhtalt asjaajamisest, kuna vahepeal vahetus valitsus ja siseminister. Klaos avaldas lootust, et uus minister ei muuda poliitilist otsust ja leping lähiajal sõlmitakse. Klaos kinnitas maavanema sõnu ja ütles, et Imavere päästekomando peaks kindlasti alles jääma, sest lisaks kohaliku turvalisuse tagamisele on Imavere päästetöötajatest palju abi ka Tallinna Tartu maanteel toimuvate liiklusõnnetuste likvideerimisel.




Paide Elamuhooldus käib aastas kohut 60 inimesega


Linnale kuuluva osaühingu Paide Elamuhooldus eelmise aasta eelarvest moodustas lõviosa tasu soojusenergia eest, koos veearvetega oli summa Elamuhoolduse 15,2 miljoni krooni suuruses eelarves üle 10 miljoni krooni. Elamuhoolduse enda bilansi maht oli eelmisel aastal 4.3 miljonit. Ka kasvas Elamuhoolduse eelarve soojusenergia hinna tõusu tõttu prognoositud 14,6 miljonilt kroonilt 15.2le miljonile kroonile. Keskküte kallines möödunud sügisel Paides kolmandiku võrra - linna soojatootja osaühing Pogi tõstis sügisel küttehinna 324 krooni tasemelt 424le kroonile.


Soojuse kallinemine suurendas ka võlgnike arvu - Elamuhooldusele on korteriomanikud võlgu 2 miljonit krooni, krooniliste võlglaste nimekirjas on Elamuhoolduse juhataja Vilina Hange sõnul 130 nime, suurim võlg on üle 20 000 krooni. Hange ütles Kuma raadiole, et iga hinnatõus toob reeglina kaasa ka võlgnike arvu kasvu, aastas käiakse kohut keskmiselt 60 inimesega kelle võlg on pikaajaline ja ületab 3000 krooni.


Täna/neljapäeval tuleb kokku Paide Elamuhoolduse nõukogu, et kinnitada eelmise aasta majandustegevuse aruanne. Vilina Hange sõnul tegi ettevõte eelmisel aastal hallatavates majades töid kahe miljoni krooni eest. Kulutusi tehti peamiselt edasist kokkuhoidu silmas pidades - mitmetes korruselamutes vahetati käsitsijuhtimisega soojussõlmed automaatsete vastu, mis reguleerivad toasoojust vastavalt välistemperatuurile.


Uued katused said kaks korruselamut - Pärnu tänava maja number 5 ja Suur Aia 37. Vilina Hange sõnul olid need rahapaigutused igati põhjendatud, kuna katuseid käidi mõnel kuul kuni viis korda parandamas, soojussõlmed annavad aga inimestele otsese võidu väiksemate küttearvete näol.


Osaühingu Paide Elamuhooldus hallata on pea 90 linnale kuuluvat maja ja ka paarkümmend mitteeluruumi. Hange sõnul kahaneb hallatavate hoonete arv keskmiselt viie võrra aastas. Linn on ettevõtte eesmärgiks seadnud hoida maju korras kasu saamata, ja ehkki hoonete korrashoiuks oleks otstarbekas hooldustasu siiski tõsta, ei plaani Elamuhooldus lähiajal hinnatõusu.

8.5.02

Türi endine konstaabel pääses kriminaalsüüdistusest


Rapla politsei lõpetas uurimise Türi linna endise konstaabli, praegu Riigikaitseakadeemias õppiva Tõnis Orumaa süüasjas, milles konstaablit süüdistati alaealise Türi noormehe Harri Renniti peksmises. Orumaa süüasja uurinud Rapla politseinik Angelika Vaerand ütles teisipäeval Kuma raadiole, et esitas Järva Prokuratuurile uurimise lõpetamise määruse kuriteokooseisu puudumise tõttu ja Prokuratuur kinnitas uurimise lõpetamise. Vaerand lisas, et kui kannataja pool uut kaebust prokuratuurile ei esita, siis pääseb Orumaa süüdistusest.


Politseinikud tabasid mullu oktoobri lõpus reidi käigus Türil koolinoorte peol paarkümmend purjus alaealist, kelle seas oli ka väidetav kannatanu Harri Rennit. Majandusgümnaasiumi peol toimunut näinud turvamees Raivo Rudi ütles Kumale, et samas kõrval seistes ta noorte alkoholijoobe kontrollimisel mingit käte väänamist ei täheldanud. Küll konstateeris kirurg hiljem Harri Renniti õla nihestuse, samuti olid noormehel muljumisjäljed kaelal ja seljal. Politsei sai vahetult pärast toimunut 12-aastase Türi poisi Harri Renniti ema Olga Rennitilt kirja, milles see väitis, et Orumaa peksis politseireidi ajal tema poega.


Järva prefektuuris võimuliialduse paragrahvi järgi algatatud sisejuurdlus ei tuvastanud Orumaa süüd ega ametiseisundi kuritarvitamist. Toonane prefekt Gero Kartau ütles Kumale, et tegemist oli Rennitite kättemaksuga politseile, kuna politsei on korduvalt Olga Renniti salaviina müümiselt tabanud. Kriminaalasja menetlemist jätkas objektiivsuse huvides Rapla prefektuur. Paar nädalat pärast vahejuhtumit koolis - 10. novembril - kutsus Olga Rennit Harrile kohu kiirabi, sest poeg oli raskes alkoholijoobes ja vajas maoloputust.


13. novembril luges Järva maakohtu kohtunik Sirje Lahesoo ette otsuse, millega trahviti Olga Rennitit pea 600 krooniga selle eest, et tema poeg Harri müüs eelmise aasta aprillis alaealistele salaviina, mille joomise tulemusel üks joojaist samuti haiglasse sattus.


Eelmise aasta augustis tegid politseinikud Renniti juures kontrollostu ja naine tabati salaviina müümiselt, kahel korral teostas kontrollostu konstaabel Tõnis Orumaa.


Järva-Jaani võitööstus ekspordib suurtele lennukompaniidele 100 tonni võid


Järva-Jaanis toodetud Eesti Või jõuab Wauter Trade firma kaudu maailma suurte lennukompaniide nagu Aerofloti, Delta, Lufthansa ja Swiss reisijate toidukandikule, aastas eksporditakse lennukompaniidele üle saja tonni Eesti võid. "Kümnegrammise võipaki peal on kirjas Eesti Või ja seda pakuvad toidukandikul umbes 22 suurt lennukompaniid maailmas," ütles osaühingu Wauter Trade üks omanik Toomas Heinaru Eesti Päevalehele.


Või eksporditakse Venemaale Aeroflotile, kust see toitlustusfirma kaudu liigub edasi näiteks Hiinasse, Austraaliasse, Ameerika Ühendriikidesse, Türki ja Euroopa riikidesse. "Huvi tunnevad ka Läti ja Leedu kompaniid," ütles Heinaru. Läbi Moskva tarnitakse aastas Wauter Trade vahendusel ligikaudu kümme miljonit pakki võid, mis teeb kokku sada tonni.


Heinaru ei öelnud ettevõtte käivet, kuid märkis, et tegu on kasumliku äriga. "Kogu kasum reinvesteeritakse," ütles Heinaru. Wauter Tradele kuulub Eestis võiliin, mis on paigaldatud tulundusühistusse E-Piim, kes Wauter Trade tellimusel võid toodab. "Teeme võid teenustööna, Wauter Trade ostab kogu toodangu ära," ütles E-Piima turundusjuht Meelis Lepp. Lisaks võile ekspordib OÜ Wauter Trade lennukompaniidele Eestis toodetud soolaforelli.


"Eesti turule toodame kolm tonni võid kuus," ütles E-Piima turunduskonsultant Rain Nurmik, kelle ülesanne on Eesti turu hõivamine. Nurmiku sõnul maksab kilo Eesti Võid viiskümmend krooni, millele lisandub käibemaks. Tulundusühistu E-Piima andmeil läks 2000. aastal ettevõtte toodangust lääne turule 70 protsenti ja ida turule kolm protsenti.


E-Piima kuuluvad Järva-Jaani Meierei, Põltsamaa Meierei ja Läänemaa esindus. Ühistu 2000. aasta konsolideeritud käive oli 215 miljonit krooni.